{"id":16376,"date":"2024-03-07T07:27:51","date_gmt":"2024-03-07T07:27:51","guid":{"rendered":"https:\/\/hedman.legal\/?post_type=articles_posttype&#038;p=16376"},"modified":"2024-03-25T09:40:50","modified_gmt":"2024-03-25T09:40:50","slug":"kruptoraha-ja-maksud-eestis","status":"publish","type":"articles_posttype","link":"https:\/\/hedman.legal\/et\/artiklid\/kruptoraha-ja-maksud-eestis\/","title":{"rendered":"Kr\u00fcptoraha ja maksud Eestis"},"content":{"rendered":"<div id=\"ez-toc-container\" class=\"ez-toc-v2_0_76 counter-hierarchy ez-toc-counter ez-toc-grey ez-toc-container-direction\">\n<div class=\"ez-toc-title-container\">\n<p class=\"ez-toc-title\" style=\"cursor:inherit\">Sisukord<\/p>\n<span class=\"ez-toc-title-toggle\"><\/span><\/div>\n<nav><ul class='ez-toc-list ez-toc-list-level-1 ' ><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-2'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-1\" href=\"https:\/\/hedman.legal\/et\/artiklid\/kruptoraha-ja-maksud-eestis\/#Kruptotehingute_deklareerimine_ja_maksustamine\" >Kr\u00fcptotehingute deklareerimine ja maksustamine<\/a><\/li><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-2'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-2\" href=\"https:\/\/hedman.legal\/et\/artiklid\/kruptoraha-ja-maksud-eestis\/#Kruptovara_maksustamise_uldreeglid_eraisikutele\" >Kr\u00fcptovara maksustamise \u00fcldreeglid eraisikutele<\/a><\/li><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-2'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-3\" href=\"https:\/\/hedman.legal\/et\/artiklid\/kruptoraha-ja-maksud-eestis\/#Maksuresidentsuse_tahendus\" >Maksuresidentsuse t\u00e4hendus<\/a><\/li><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-2'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-4\" href=\"https:\/\/hedman.legal\/et\/artiklid\/kruptoraha-ja-maksud-eestis\/#Soetushinna_maaramine\" >Soetushinna m\u00e4\u00e4ramine<\/a><\/li><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-2'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-5\" href=\"https:\/\/hedman.legal\/et\/artiklid\/kruptoraha-ja-maksud-eestis\/#NFT_maksustamine\" >NFT maksustamine<\/a><\/li><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-2'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-6\" href=\"https:\/\/hedman.legal\/et\/artiklid\/kruptoraha-ja-maksud-eestis\/#Kauba_ja_teenuse_ostmine_kruptorahas\" >Kauba ja teenuse ostmine kr\u00fcptorahas<\/a><\/li><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-2'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-7\" href=\"https:\/\/hedman.legal\/et\/artiklid\/kruptoraha-ja-maksud-eestis\/#Kingitused_ja_airdrop\" >Kingitused ja airdrop<\/a><\/li><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-2'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-8\" href=\"https:\/\/hedman.legal\/et\/artiklid\/kruptoraha-ja-maksud-eestis\/#Laenud_seoses_kruptovaraga\" >Laenud seoses kr\u00fcptovaraga<\/a><\/li><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-2'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-9\" href=\"https:\/\/hedman.legal\/et\/artiklid\/kruptoraha-ja-maksud-eestis\/#Kontrollimeetmed\" >Kontrollimeetmed<\/a><\/li><\/ul><\/nav><\/div>\n\n<p><em>Uuendatud 07.03.2024<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Kr\u00fcptoraha <a href=\"https:\/\/hedman.legal\/et\/teenused\/maksuoigus\/\" target=\"_blank\" aria-label=\"maksude teema (opens in a new tab)\" rel=\"noreferrer noopener\" class=\"ek-link\">maksude teema<\/a> Eestis on maksuvaldkonna jaoks v\u00f5rdlemisi uus. M\u00f5ningad reeglid seoses kr\u00fcpto maksustamisega on Eestis juba v\u00e4ljakujunenud, kuid edasisel praktika kujunemisel&nbsp; tuleb silma peal hoida.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" style=\"font-size:25px\"><span class=\"ez-toc-section\" id=\"Kruptotehingute_deklareerimine_ja_maksustamine\"><\/span><strong>Kr\u00fcptotehingute deklareerimine ja maksustamine<\/strong><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Kr\u00fcptotehingute deklareerimiskohustus on eraisikute ja \u00e4ri\u00fchingute puhul t\u00e4iesti erinev. Ettev\u00f5tete puhul eraldi tehtavaid tehinguid ei maksustata. Maksustatakse ainult kasumi jaotamist ehk dividendide v\u00e4ljamaksmist. Kasumi jaotamine kajastatakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) lisal 7, mis esitatakse Maksu- ja Tolliametile iga kuu 10. kuup\u00e4evaks. Silmas tuleb pidada, et dividende ei ole v\u00f5imalik v\u00e4lja maksta, kui ettev\u00f5te on asutatud ilma osakapitali sissemakseta v\u00f5i kui ettev\u00f5ttel ei ole majandusaasta aruandega kinnitatud kasumit (ei ole tegutsenud v\u00e4hemalt 1 aasta).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Eraisikud esitavad tuludeklaratsiooni \u00fche korra aastas ning k\u00f5ik kr\u00fcptoraha puudutavad tehingud deklareeritakse eraldi. F\u00fc\u00fcsilise isiku tuludeklaratsioonil (FIDEK) kajastatakse Eesti tulud lahtris 6.3 ja v\u00e4lismaa tulud lahtris 8.3.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Eesti-sisesel deklareerimisel on vajalik teada vara liiki, aadressi (exchang\u2019i registreerimise aadress), soetamismaksumust ja v\u00f5\u00f5randamisega seotud kulusid, kuna deklaratsiooni lahter 6.3 on m\u00f5eldud igasuguste varade jaoks ning m\u00fc\u00fcgi turuhinda. N\u00e4iteks, kui eraisik m\u00fc\u00fcb ettev\u00f5tluse k\u00e4igus auto, siis v\u00f5\u00f5randamisega seotud kulud v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks riigil\u00f5ivud, tehnilise \u00fclevaatusega seotud kulud vms, kr\u00fcptovara puhul v\u00f5ivad kuludeks olla n\u00e4iteks vahenduskeskkondade kasutustasud v\u00f5i tehingup\u00f5hised kulutused. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Juhul kui tekivad kulud notaris v\u00f5i mujal, siis ka seda k\u00f5ike v\u00f5ib arvesse v\u00f5tta ja see kasumi hulka ei l\u00e4he. Kasumi arvutab Maksu- ja Tolliamet ise v\u00e4lja. V\u00e4lisriikide puhul tahetakse teada ka riiki, aga k\u00f5ik muud andmed on samad, soetava vara liik, soetava vara maksumus ja v\u00f5\u00f5randamisega seotud kulud, m\u00fc\u00fcgi- ja turuhind. Kasumi arvutab Maksu- ja Tolliamet ise ning kui mingi p\u00f5hjusel kuskil riigis on maksud juba kinnipeetud, siis saab selle kohta t\u00f5endi v\u00f5tta selle riigi maksuametist ja seda juba tasutud maksu v\u00f5ib arvesse v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" style=\"font-size:25px\"><span class=\"ez-toc-section\" id=\"Kruptovara_maksustamise_uldreeglid_eraisikutele\"><\/span><strong>Kr\u00fcptovara maksustamise \u00fcldreeglid eraisikutele<\/strong><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Kr\u00fcptovara puhul on tegemist samasuguse varaga nagu maja, auto v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtpaberid. Tulumaksum\u00e4\u00e4raga 20% maksustatakse kr\u00fcptovara m\u00fc\u00fcgil ja vahetamisel saadud kasumit. Deklareeritakse ainult need tehingud, kust saadakse kasumit, juhul kui j\u00e4\u00e4dakse nulli v\u00f5i kahjumisse, siis tehinguid ei deklareerita. Tuleb ka silmas pidada, et kr\u00fcptovara ei ole reeglina v\u00e4\u00e4rtpaber, see t\u00e4hendab, et ei saa kasutada investeerimiskontot maksun\u00f5uete edasil\u00fckkamiseks. <\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" style=\"font-size:25px\"><span class=\"ez-toc-section\" id=\"Maksuresidentsuse_tahendus\"><\/span><strong>Maksuresidentsuse t\u00e4hendus<\/strong><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Inimene on Eesti maksuresident, kui ta elukoht on Eestis v\u00f5i ta viibib Eestis rohkem kui 183 p\u00e4eva. \u00c4ri\u00fchingud loetakse Eesti maksuresidendiks siis, kui nad on asutatud Eestis. M\u00f5ningates riikides ei maksustata kr\u00fcptovara tehinguid \u00fcldse, m\u00f5ningates riikides on kr\u00fcptoraha maksud karmimad kui Eestis. Seega, kui alustada kr\u00fcptovaradega tehingute tegemist, tuleb kindlasti oma maksuresidentsusele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, et aru saada, millised reeglid kehtivad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Eesti on s\u00f5lminud mitme riigiga topeltmaksustamise v\u00e4ltimise lepingu. Kui inimene jagab enda elu mitme riigi vahel, elab nt osa ajast Eestis, osa Soomes, siis on oluline j\u00e4lgida topeltmaksustamise v\u00e4ltimise lepingu sisu, et aru saada, millised maksuvabastused kehtivad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">V\u00f5imalik on ka oma residentsusriiki muuta. Selleks tuleb esitada avaldus uuele residentsusriigile, kes v\u00e4ljastab t\u00f5endi selle kohta, et tema on see riik, kuhu n\u00fc\u00fcd maksud laekuvad. Sellisel juhul tuleb esitada kaks deklaratsiooni ja kohaldada pool aastat \u00fche riigi residendina ja pool aastat teise riigi residendina kehtivaid reegleid ja seadusi. <strong>&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" style=\"font-size:25px\"><span class=\"ez-toc-section\" id=\"Soetushinna_maaramine\"><\/span><strong>Soetushinna m\u00e4\u00e4ramine<\/strong><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Kuna igasuguste kr\u00fcptovaratehingute puhul saab arvesse v\u00f5tta soetushinda, siis on oluline teada, kuidas soetushinda m\u00e4\u00e4ratakse. V\u00e4\u00e4rtused tuleb Eesti seaduste j\u00e4rgi arvestada eurodesse tehingu tegemise hetkeseisuga. Juhul, kui mingisugustel kr\u00fcptovaradel ei ole olemas eurokurssi, kas siis exchange\u2019ist tulenevalt v\u00f5i kuna kasutataksegi lihtsalt bitcoini v\u00f5i USA dollarit nende v\u00f5rdlusandmete jaoks, siis tuleb seda teha teiste valuutade kaudu. Tavaliselt on k\u00f5ikidel kr\u00fcptovaradel olemas USA dollari kurss ja USA dollari eurokursi kaudu saab summad teisendada eurodeks,&nbsp; ajaloolised eurokursid on k\u00e4ttesaadavad Eesti Panga lehel. Turuhinnas tehtud tehingute puhul v\u00f5ib kasutada neid kursse, mis on avaldatud kauplemisplatvormil.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Kui inimesed lepivad omavahel kokku mingisuguses tehingus, mis on t\u00e4iesti teistsuguse hinnaga kui platvorm pakub, siis ei ole tegemist turuhinnas tehinguga. Sellisel juhul tuleks vaadata ametlikku kurssi v\u00f5i siis selle konkreetse platvormi ametlikku kurssi, mitte seda kurssi, mis on omavahel kokku lepitud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Kui on selline situatsioon, et inimene ostab iga kuu X coini ja aasta l\u00f5puks on tal 12 X coini, millest esimene oli ostetud hinnaga 10\u20ac ja viimane hinnaga 120\u20ac, siis saab soetusmaksumust arvutada kahel viisil. Esimene variant on kasutada FIFO meetodit, mis t\u00e4hendab first in first out ehk k\u00f5ige varasemalt ostetud X coini turuhind v\u00f5etakse soetusmaksumusel arvesse. Teine variant on kasutada kaalutud keskmise meetodit, mille puhul arvutatakse k\u00f5ikide soetatud ostuhindade keskmine. See muutub eriti oluliseks v\u00e4ga suuremahuliste tehingute puhul, n\u00e4iteks ka siis, kui tehingute tegemisel kasutatakse arvutiprogrammi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\"><strong>Olukorra n\u00e4itlikustamiseks m\u00f5ned n\u00e4ited:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Kui osta t\u00e4na 1 coin 20 euroga ja m\u00fc\u00fca j\u00e4rgmise aasta jaanuaris 50 euroga, siis selle tehinguga on teenitud 30 eurot kasumit ja kuna see kasum on saadud j\u00e4rgmise aasta jaanuaris, siis deklareerima peab seda 2023. aasta deklaratsioonil, mis esitatakse 2024. aastal. Kui see sama coin vahetada teise coini vastu, mille v\u00e4\u00e4rtus on t\u00e4pselt seesama v\u00e4\u00e4rtus eurodes, siis kasumit ei teenita, sest nende hinnad on v\u00f5rdsed. Tehing j\u00e4\u00e4b nulli ning seesugust tehingut deklareerima ei pea.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Kui on ostetud 20 euroga 1 coin ja vahetatakse see kolme muu coini vastu, tuleb k\u00f5igepealt v\u00e4lja selgitada nende uute coinide turuv\u00e4\u00e4rtus eurodes. Kui v\u00f5tta \u00fche coini v\u00e4\u00e4rtuseks 10, siis kolme coini hind on j\u00e4relikult 30 ja deklareerida tuleb vahetustehingust saadud kasum ehk 30-20=10\u20ac. Soetushind on 20 eurot ja 10-eurone kasum tuleb deklareerida. Kui selle teise kr\u00fcptovaluuta v\u00e4\u00e4rtus oleks v\u00e4iksem, n\u00e4iteks 5 eurot, oleks see vahetustehing kahjumlik sellep\u00e4rast, et 3*5=15\u20ac(uute coinide turuhind), varasem oli aga 20 ja selle vahe tuleb -5\u20ac. Seda tehingut deklareerima ei pea.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Kui osta 20 000 X coini hinnaga 0,0005\u20ac t\u00fckk ja hiljem vahetada mingisuguse teise valuuta vastu, mille v\u00e4\u00e4rtus on sellest erinev, nt 40 Z coini hinnaga 0,8\u20ac tk, siis soetusmaksumuseks oleks 20 000* 0,0005 = 10\u20ac. Z coini turuhinnaks oleks 40*0,8=32\u20ac.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Kui 32-st selle soetushind ehk 10 eurot maha v\u00f5tta, saaadakse 22 eurot kasumit, mida maksustatakse 20% tulumaksum\u00e4\u00e4raga, ehk 4,40\u20ac (22*20%).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Kui kuu aega hiljem need 40 Z coini eurodeks vahetada hinnaga 0,70\u20ac t\u00fckk, siis sellelt tehingult saaks 4\u20ac kahjumit sellep\u00e4rast, et vahepeal on selle hind langenud (40*0,7=28). Siin ongi oluline vaadata k\u00f5iki tehinguid \u00fckshaaval j\u00e4rjest. Need tehingud, mis on kasumis, tuleb&nbsp; deklareerida ja need, mis on kahjumis, neid ei deklareerita.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" style=\"font-size:25px\"><span class=\"ez-toc-section\" id=\"NFT_maksustamine\"><\/span><strong>NFT maksustamine<\/strong><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">NFT on&nbsp; samasugune vara, nagu muu kr\u00fcpto, ainuke erinevus on see, et puudub vajadus FIFO v\u00f5i kaalutud keskmise meetodit kasutada, sest NFT-d ongi eristatavad ja on alati teada, mis hinnaga konkreetne asi osteti ja m\u00fc\u00fcdi. Vallasvara maksuvabastus NFT-de puhul Maksu- ja Tolliameti seisukoha j\u00e4rgi praegu ei kehti, sest MTA leiab, et NFT-d ei ole v\u00f5imalik isiklikult kasutada. See seisukoht v\u00f5ib olla vaieldav ja l\u00f5pliku otsuse teeb kohus. Igal juhul ei saaks vallasvara maksuvabastust kasutada juhul, kui NFT on loodud m\u00fc\u00fcmise eesm\u00e4rgiga. Vallasvara erand v\u00f5ib olla m\u00f5eldav siis, kui inimene loob NFT iseenda jaoks, kasutab seda mingi perioodi ning selle hiljem \u00e4ra m\u00fc\u00fcb. Hetkel ei ole veel vaidlusi toimunud, kuid MTA on v\u00e4ljendanud konkreetset seisukohta, et nemad sellist l\u00e4henemist ei aktsepteeri ja selle t\u00f5lgenduse puhul tuleks kindlasti arvestada kohtuvaidlusega. <strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Olukorra n\u00e4itlikustamiseks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Ostan 1 ETH eest (turuhind 2000 eur) NFT ahvi pildi (non-fungible token). M\u00fc\u00fcn sama NFT 10 ETH eest (turuhind 4000 eur). Maksustada tuleb 20% maksum\u00e4\u00e4raga juurdekasvu 38 000\u20ac (40 000-2000), ehk maksusumma on 7600\u20ac. Kui NFT m\u00fc\u00fcgiga samal ajal kohe m\u00fc\u00fcgihind eurodes oma kontole kanda, siis tuleb kr\u00fcptoraha maksud maksta ainult esialgse vahetustehingu pealt, sest 10 ETH vahetatakse eurodesse sama kursiga ja eurodesse vahetamisel kasumit ei teki. 10 ETH saamishind 40 000 eurot ja eurodeks vahetamise hind 40 000 eurot on v\u00f5rdsed.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Kui 10 ETH&nbsp; ei vahetata kohe eurodeks, vaid oodatakse, kui 10 ETH turuhind on n\u00e4iteks 20 000\u20ac (endise 40 000 euro asemel), siis soetushinna ja turuhinna vahe on negatiivne ja seda ei deklareerita. Siin tuleb tehinguna silmas seda j\u00e4rgnevat tehingut, ehk 10 ETH vahetamist eurodeks tulevikus. See tehing, mis oli NFT m\u00fc\u00fcmine 40 000 eest, tuleb igal juhul deklareerida, aga j\u00e4rgmine tehing, kus vahetada 10 ETH eurodeks, seal on kolm varianti: kui see turuhind on sama, siis ei deklareeri, kui turuhind on langenud ja saad kahjumit, siis ei deklareeri ja kui 10 ETH turuhind on vahepeal kasvanud, siis pead lisaks sellele 7600\u20ac esimesest tehingust deklareerima ja tasuma maksud ka selle kasvu pealt. N\u00e4iteks, kui 10 ETH turuhind on kasvanud 80 000\u20ac-ni, siis 80 000-40 000= 40 000 eurot ja selle pealt tuleb juurde maksta veel 8000 eurot tulumaksu.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" style=\"font-size:25px\"><span class=\"ez-toc-section\" id=\"Kauba_ja_teenuse_ostmine_kruptorahas\"><\/span><strong>Kauba ja teenuse ostmine kr\u00fcptorahas<\/strong><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Kauba ja teenuse ostmine kr\u00fcptorahas on t\u00e4pselt samasugune vahetustehing, st kr\u00fcptoraha vahetatakse mingisuguse kauba vastu, mille v\u00e4\u00e4rtust on v\u00f5imalik eurodes v\u00e4lja arvutada. Selleks on vaja teada kr\u00fcptoraha soetushinda ja soetatud teenuse v\u00f5i kauba turuhinda eurodes. Isegi, kui soetatud kauba v\u00f5i teenuse hind on antud mingis muus valuutas, siis tuleks see ikkagi teisendada eurodeks tehingu hetkeseisuga ja maksustada see vahe. Probleem v\u00f5ib tekkida sellest, et kui esialgu oli n\u00e4iteks 1 X coin h\u00e4sti madala v\u00e4\u00e4rtusega ja auto hinnaks otsustatakse m\u00e4\u00e4rata 1 X coini, mille v\u00e4\u00e4rtus hiljem on t\u00f5usnud, siis kui uue X coini eurov\u00e4\u00e4rtus on selle tehingu tegemise hetkel suurem, siis selle 1 X coini hinna suurenemisest tekib maksustatav kasum, mille pealt tuleb maksta kr\u00fcptoraha maksud. <\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" style=\"font-size:25px\"><span class=\"ez-toc-section\" id=\"Kingitused_ja_airdrop\"><\/span><strong>Kingitused ja airdrop<\/strong><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Eraisik v\u00f5ib alati oma vara laiali jaotada ja teha kahjumlikke tehinguid, st v\u00f5ib anda kr\u00fcptovaluuta tasuta \u00e4ra. Seda loetakse kahjulikuks tehinguks, sest kasumit ei ole saadud. Kingi tegija jaoks ei ole seesugune tehing maksustatav. Kingi saaja jaoks on tegemist problemaatilisema situatsiooniga, sest tema jaoks on soetusmaksumus 0. Kui ta kunagi hiljem kavatseb selle kr\u00fcptorahaga tehinguid teha, siis tema peab terve selle summa \u00e4ra maksustama. Loogika on selles, et kuna seda ei maksustatud sellel hetkel, kui inimene kingi sai, siis tuleb seda kr\u00fcptoraha maksustada kingi realiseerimise hetkest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">\u00c4ri\u00fchingute puhul tuleb silmas pidada seda, et \u00e4ri\u00fchingutel ei ole lubatud ilma p\u00f5hjuseta vara laiali jagada, sest sellega kaasneb maksukohustus. Kingitud kr\u00fcptovara v\u00f5ib olla ettev\u00f5tlusega seotud, kui tegemist on reklaami eesm\u00e4rgiga vms.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" style=\"font-size:25px\"><span class=\"ez-toc-section\" id=\"Laenud_seoses_kruptovaraga\"><\/span><strong>Laenud seoses kr\u00fcptovaraga<\/strong><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Laenatud asja tagasi saamine ei ole tulu, seega ei ole laenutehingud maksustatavad. Tuluks loetakse intressi ja kasutustasusid. Kui laenata kellelegi auto ja saada see sama auto tagasi, siis ei ole tulu saadud. Sama kehtib kr\u00fcptovaluuta kohta. Kui laenata 10 000 X coini ja saad tagasi 10 000 X coini, siis j\u00e4\u00e4vad need 10 000 X coini ikkagi alles. Kui laenutehingu tulemusena saadakse kr\u00fcpto coine juurde, n\u00e4iteks enne oli 10 000 ja n\u00fc\u00fcd on 11 000, siis see juurde tekkinud osa on maksustatav.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">N\u00e4iteks, kui laenad s\u00f5brale 10 000 X coini, \u00fche x coini v\u00e4\u00e4rtus on 0,1 eurot, siis laenad v\u00e4lja 1000 eurot. Tagasi saad samamoodi 10 000 X coini, aga tagasi saamise hetkel X coini v\u00e4\u00e4rtus on 0,2 eurot, ehk tagasi saadava vara v\u00e4\u00e4rtus on 20 000 eurot. S\u00f5ber, kes selle laenu sai, tema sai X coinid ja peab tagasi andma sama palju X coine, tema peab 1000 eurost rohkem loobuma. Kuna v\u00e4lja anti sama palju X coine kui tagasi saadi ja mingit vahetustehingut ei toimu, siis maksustamise olukorda ei teki.&nbsp; <\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">V\u00e4\u00e4rtuse juurdekasv maksustatakse sellel hetkel, kui sellega tehakse j\u00e4rgmine tehing. Seega, kui need X coinid kunagi tulevikus eurodesse \u00fcmber vahetada, siis soetusmaksumus ei ole mitte see hind, millega need s\u00f5bralt tagasi saadakse, vaid see esialgne hind, millega need X coinid omandati, sest vahepeal seda kr\u00fcptoraha maksustatud ei ole.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" style=\"font-size:25px\"><span class=\"ez-toc-section\" id=\"Kontrollimeetmed\"><\/span><strong>Kontrollimeetmed<\/strong><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h2>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Maksu- ja Tolliamet kontrollib deklaratsioone 3 ja 5 aasta jooksul peale deklaratsiooni esitamist. 3 aastat deklaratsiooni esitamisest on tavaline kontrollitav periood. 5 aastat peale deklaratsiooni esitamist on \u00f5igus kontrollida siis, kui MTA p\u00f5hjendab \u00e4ra, et tegemist on mingisuguse tahtliku v\u00f5i teadliku rikkumisega. Automaatset informatsiooni kr\u00fcptovaluuta tehingute kohta MTA ei saa. See on sarnane pangakontodega, sest pangakontodel on sama regulatsioon, et kui MTA soovib informatsiooni, siis peab ta k\u00fcsima esimesena isikult endalt ja alles p\u00e4rast seda saab teha konkreetse p\u00f5hjendatud p\u00e4ringu pangale.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Maksukontrolli k\u00e4igus saab MTA n\u00f5uda infot maksukohustuslaselt endalt, kuid eraisikul on \u00f5igus keelduda info jagamisest. Sellisel juhul saab MTA n\u00f5uda infot pankadelt. T\u00e4helepanelik tuleb olla eriti juhul, kui on tehtud mingisuguseid kr\u00fcptovaluuta ja FIAT-valuuta vahelisi tehinguid, sest pangad teavad, kust see raha tuleb. P\u00f5him\u00f5tteliselt saab MTA n\u00f5uda infot ka kauplemiskeskkondadelt. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify\">Eesti platvormid ja \u00e4ri\u00fchingud on MTA-le k\u00e4ttesaadavad, kuid v\u00e4lisriikide platvormid ei pruugi olla, see s\u00f5ltub sellest, kui seaduskuulekas platvorm ise on. Riskida ei tasu, sest alati tuleb arvestada v\u00f5imalusega, et kui MTA teeb p\u00e4ringu, siis ta saab ka platvormilt selle info k\u00e4tte.<\/p>\n","protected":false},"featured_media":16377,"template":"","article_categories":[165,130],"class_list":["post-16376","articles_posttype","type-articles_posttype","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","article_categories-maksuoigus","article_categories-plokiahel-krupto"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hedman.legal\/et\/wp-json\/wp\/v2\/articles_posttype\/16376","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hedman.legal\/et\/wp-json\/wp\/v2\/articles_posttype"}],"about":[{"href":"https:\/\/hedman.legal\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/articles_posttype"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hedman.legal\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16377"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hedman.legal\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16376"}],"wp:term":[{"taxonomy":"article_categories","embeddable":true,"href":"https:\/\/hedman.legal\/et\/wp-json\/wp\/v2\/article_categories?post=16376"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}