Surm ei k\u00fcsi s\u00fcnniaastat ega sissetuleku suurust, teda ei huvita sotsiaalne staatus. Ta v\u00f5ib tulla ootamatult ja j\u00e4tab alati maha k\u00fcsimuse: kes saab minu vara, minu ettev\u00f5tted, minu kohustused? Kunagi ei ole liiga vara m\u00f5elda, kellele j\u00e4\u00e4b see, mida me oma elu jooksul kogunud ja loonud oleme.<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4esolevas uudiskirjas anname \u00fclevaate teemadest, mida iga ettev\u00f5tja, investor ja tegelikult iga inimene v\u00f5iks enda jaoks l\u00e4bi m\u00f5elda. T\u00e4psemalt vaatame:<\/p>\n\n\n\n
Esmalt tuleb silmas pidada, et p\u00e4randisse kuuluvad nii varad, kui ka kohustused[1]<\/a>. Varadeks on nt: kinnisvara, s\u00f5idukid, kontol olev raha, pensionisambad, ettev\u00f5tte osakud, v\u00e4\u00e4rtpaberid, optsioonid, ka igasugune vallasvara, nt maalid ja ehted.<\/p>\n\n\n\n Kui lahkunu oli abielus ja kehtis \u00fchisvara re\u017eiim, siis v\u00f5ib kuuluda p\u00e4randvarasse ka \u00fcleelanud abikaasa pangakontol olev raha. Seadusj\u00e4rgse p\u00e4rimise korral on abikaasa on p\u00e4rijaks igal juhul, ka siis, kui kokku oli lepitud varalahusus. Abielludes kokkulepitud varasuhe p\u00e4rimis\u00f5igust ei muuda.<\/p>\n\n\n\n Lisaks varadele kuuluvad p\u00e4randisse ka kohustused, nt v\u00f5etud pangalaenud, krediitkaardi v\u00f5lad, maksuv\u00f5lad, j\u00e4relmaksud. Seega p\u00e4rand on \u00fcks suur kompott, kus lisaks hinnalisele varale v\u00f5ivad olla ka palju kohustusi.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ik kohustused ei pruugi teada olla, nt erinevad laenud ja v\u00f5etud j\u00e4relmaksud. Tulevikus olukord natukene paraneb. Hetkel on loomisel nn positiivne krediidiregister, kuhu tuleb tulevikus kanda k\u00f5ik info tarbijakrediidilepingute kohta. Sealt saavad notarid ja kohtut\u00e4iturid infot p\u00e4rimismenetluses ja p\u00e4randvara inventuuri jaoks ka kohustustelt, mis nt pole veel kohtust l\u00e4bi k\u00e4inud.<\/p>\n\n\n\n Viimases artiklis[2]<\/a> r\u00e4\u00e4kisin oma praktikas paarist juhtumist, kus p\u00e4rija leidis end kohtust, kuna lahkunud sugulane oli internetis laimavaid kommentaare kirjutanud. Ka kahju h\u00fcvitiste n\u00f5uded l\u00e4hevad p\u00e4rijatele \u00fcle. Samuti tegelesin kaasusega, kus p\u00e4rijaks oli alaealine ning temalt n\u00f5uti kohtu kaudu tagasi v\u00f5lga, mis oli antud ta surnud vanemale suulise lepingu alusel. P\u00e4randvara inventuur oli juba tehtud aga kuna v\u00f5lg ei \u00fcletanud vara v\u00e4\u00e4rtust, pidi alaealine v\u00f5la siiski tagasi maksma. Seega reaalsuses ei pruugi kohustuste vastu aidata ka see, kui p\u00e4rimismenetlus l\u00e4bi viia ja p\u00e4randvara inventuur teha.<\/p>\n\n\n\n Kui inimene ei ole testamenti teinud, on tema seadusj\u00e4rgsed p\u00e4rijad tema lapsed ja abikaasa\/ registreeritud elukaaslane. Kui lapsi ei ole, on p\u00e4rijateks lahkunu vanemad ja nende lapsed. Kui neid ka ei ole, p\u00e4rivad vanavanemad ja nende puudumisel t\u00e4did\/onud. Sugulaste puudumisel on p\u00e4rijaks KOV.<\/p>\n\n\n\n Paljud ei tea, et lapsed p\u00e4rivad v\u00f5rdselt ja abikaasa nendega v\u00f5rdselt, aga v\u00e4hemalt 25%. Samuti tuleb paljudele \u00fcllatuseks, et kui lapsi ei ole, p\u00e4rib abikaasa v\u00f5rdselt koos p\u00e4randaja vanematega. Ehk abikaasa saab 50% p\u00e4randist ning p\u00e4randaja vanemad (v\u00f5i nende puudumisel nende lapsed) 50%. Seega v\u00f5ib tekkida olukord, kus vara tuleb jagada \u00e4mma-\u00e4iaga. Kui p\u00e4randajal vanemaid ega nende lapsi ei ole, alles siis p\u00e4rib abikaasa 100%.<\/p>\n\n\n\n Testamenti tehes saab iga\u00fcks ise m\u00e4\u00e4rata, kes tema p\u00e4rijateks on ning mida keegi p\u00e4rib. V\u00f5ib j\u00e4tta ka konkreetseid asju konkreetsetele inimestele ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud vara p\u00e4rivad siis seadusj\u00e4rgsed p\u00e4rijad. Kindlasti tasub notari v\u00f5i advokaadiga v\u00f5imalused \u00fcle r\u00e4\u00e4kida ning enda jaoks parim lahendus leida.<\/p>\n\n\n\n Lahkunu surma j\u00e4rel tuleb p\u00f6\u00f6rduda p\u00e4rimismenetluse alustamiseks notarisse. Eestis kehtib kord, et p\u00e4randist saab loobuda 3 kuu jooksul ning kui p\u00e4randist ei loobuta, loetakse p\u00e4rand vastu v\u00f5etuks.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4randist loobuda saab notari juures. Samas, kui p\u00e4randisse kuuluvad (ainult) v\u00f5lad ning soovitakse p\u00e4randist loobuda, l\u00e4heb p\u00e4rand edasi nt teie alanejatele sugulastele. L\u00f5puks peab kogu suguv\u00f5sa p\u00e4randist loobuma enne, kui see viimaks KOVi k\u00e4tte j\u00f5uab ning KOV peab lahkunu kohustustega tegelema. Tasub kaaluda, ehk on m\u00f5istlik ise ka probleemne p\u00e4rand vastu v\u00f5tta, teha p\u00e4randvara inventuur ja kuulutada v\u00e4lja p\u00e4randvara pankrot. Alati ei ole loobumine k\u00f5ige parem lahendus.<\/p>\n\n\n\n Seega, esmalt tuleb p\u00f6\u00f6rduda notarisse, kes alustab menetluse ja teeb kindlaks p\u00e4rijate ringi. Notar annab v\u00e4lja p\u00e4rimistunnistuse, kuhu on m\u00e4rgitud, kes ja kui suure osa on p\u00e4rinud. Notar ei selgita v\u00e4lja t\u00e4pset p\u00e4randvara koosseisu ega jaga ise p\u00e4randit p\u00e4rijate vahel. P\u00e4rijad saavad notari juures p\u00e4randvara jagamise kokkuleppe koostada.<\/p>\n\n\n\n Esmalt on vaja saada p\u00e4rimistunnistus. Kui p\u00e4rijaid on mitu ja p\u00e4randvara on jagamata, tuleb koos erinevad toimingud teha. Kontolt raha k\u00e4ttesaamiseks on vaja panga poole p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n\n\n\n Kui p\u00e4randisse kuuluvad osalused \u00e4ri\u00fchingutes, saavad p\u00e4rijad p\u00e4rast p\u00e4rimistunnistuse v\u00e4ljastamist osalused enda nimele kirjutada.<\/p>\n\n\n\n Kui osalused olid elektrooniliste v\u00e4\u00e4rtpaberitena v\u00e4\u00e4rtpaberikontol (eelk\u00f5ige aktsiaseltside ja b\u00f6rsiettev\u00f5tete puhul), siis tuleb p\u00e4rimistunnistusega minna panka, kus v\u00e4\u00e4rtpaberikonto oli avatud ja v\u00e4\u00e4rtpaberid t\u00f5stetakse p\u00e4rijate soovil nende poolt avatud oma v\u00e4\u00e4rtpaberikontodele.<\/p>\n\n\n\n Kinnistusraamatus saab omanikukanded \u00e4ra muuta elektrooniliselt.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rija pensionisammaste p\u00e4rimise korral saab p\u00e4rija valida, kas ta soovib v\u00f5tta pensionifondis oleva raha v\u00e4lja v\u00f5i liita p\u00e4randatud II v\u00f5i III samba osakud oma olemasoleva pensionivaraga. Seejuures saab teha ka nii, et osa p\u00e4ritud samba osakutest kantakse p\u00e4rija pensionikontole ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu v\u00f5etakse rahas v\u00e4lja. Tulumaksu tuleb maksta vaid juhul, kui on soov osakud realiseerida ning saada summa oma arvelduskontole.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4lismaal asuva avara osas on olukord juba keerulisem, sh erinevate Wise, Revoluti jm kontodel oleva rahaga. Kui p\u00e4randajal on v\u00e4lismaal vara, soovitame p\u00f6\u00f6rduda \u00f5igusn\u00f5ustaja poole, kes aitab nendes k\u00fcsimustes.<\/p>\n\n\n\n Tungivalt soovitame teha ka p\u00e4randvara inventuur. P\u00e4randvara inventuuri teeb kohtut\u00e4itur ning selle k\u00e4igus selgitatakse v\u00e4lja p\u00e4randaja varad ja kohustused. Eriti oluline on see siis, kui p\u00e4randisse kuulub palju kohustusi. Oleme varasemalt kirjutanud[3]<\/a>, et eesti k\u00f5ige noorim v\u00f5lgnik oli 3 aastane laps. Kui p\u00e4rand v\u00f5etakse vastu ja inventuuri pole tehtud, vastutavad p\u00e4rijad ka oma varaga. Ehk kui ilmnevad v\u00f5lad, siis need v\u00f5lad tuleb kinni maksta enda vara arvelt. P\u00e4randvara inventuuriga saab piirata vastutuse m\u00e4\u00e4ra. Lisaks, kui selgub, et kohustusi on rohkem, kui varasid, saab v\u00e4lja kuulutada p\u00e4randvara pankroti. Surmaga kahjuks v\u00f5lad ei kao. Inventuur ja p\u00e4randvara pankrot aitavad v\u00f5lgadest p\u00e4riselt lahti saada.<\/p>\n\n\n\n Varasemalt selgitasime, et kui testamenti ei ole, p\u00e4rivad p\u00e4rijad seaduse j\u00e4rgi. Kui isik soovib oma p\u00e4randi osas teha muid korraldusi, on soovitatav teha testament. Nt kui p\u00e4rijate hulgas on v\u00f5lgnikke, siis v\u00f5ib kaaluda nende p\u00e4rijate ringist v\u00e4lja j\u00e4tmist. Samuti, kui soovitakse \u00fcks kinnistu j\u00e4tta \u00fchele p\u00e4rijale ja ettev\u00f5te teisele, saab samuti need korraldused m\u00e4rkida testamenti. <\/p>\n\n\n\n Eestis on \u00fcle 85 000 v\u00f5lglase (kelle osas on v\u00e4hemalt 1 makseh\u00e4ire avaldatud). Tegelikult see summa v\u00f5ib olla palju suurem. Seda numbrit arvestades on paljude l\u00e4hiringis m\u00f5ni v\u00f5lgnik. Kui v\u00f5lgniku osas viiakse l\u00e4bi t\u00e4itemenetlust, v\u00f5ib kohtut\u00e4itur v\u00f5lgnikule kuuluva osa arestida ja selle enampakkumisel maha m\u00fc\u00fca. See t\u00e4hendab, et keegi v\u00f5\u00f5ras v\u00f5ib osta osa teie p\u00e4randist, lapsep\u00f5lvekodust, ehitatud ettev\u00f5tetest. Olen varem kirjutanud[4]<\/a>, kui j\u00f5uliste vahenditega kaasp\u00e4rijate poole p\u00f6\u00f6rdutakse ning milliseid m\u00f5jutusvahendeid kasutatakse. Selleks, et teisi l\u00e4hedasi ja oma v\u00f5ib-olla eakat abikaasat v\u00f5imalikest vaidlustest eemal hoida, tasub kaaluda v\u00f5lgnik p\u00e4rijate ringist v\u00e4lja j\u00e4tta.<\/p>\n\n\n\n Esmalt tuleb taaskord p\u00f6\u00f6rduda notari poole p\u00e4rimismenetluse alustamiseks. P\u00e4rimismenetlus kestab enamasti 1-3 kuud ning selle k\u00e4igus teeb notar kindlaks p\u00e4randvara koosseisu ja selgitab v\u00e4lja p\u00e4rijad. Kui p\u00e4rimisasi v\u00f5tab aega pikemalt, on v\u00f5imalik lahkunu elukohaj\u00e4rgses maakohtus taotleda p\u00e4randavara valitseja (v\u00f5i ajutise juhatuse liikme) m\u00e4\u00e4ramist kuni p\u00e4rimistunnistuse v\u00e4ljastamiseni. See on vajalik selleks, et keegi saaks ettev\u00f5tte juhtimise koheselt \u00fcle v\u00f5tta, vajadusel palgad maksta, maksud maksta, muud korraldused t\u00e4ita.<\/p>\n\n\n\n Teise v\u00f5imalusena on v\u00f5imalik volitada juba ennetavalt keegi, nt raamatupidaja, teatavate kannete tegemiseks.<\/p>\n\n\n\n Alles siis, kui p\u00e4rimistunnistus on k\u00e4es, saavad p\u00e4rijad teha muudatusi \u00e4riregistris ning otsustada, mida ettev\u00f5tte osadega ja juhtimisega edasi teha.<\/p>\n\n\n\n Kui p\u00e4rijateks on alaealised, on vaja kohtu luba alaealisega tehingute tegemiseks ehk osade m\u00fc\u00fcmiseks peab olema kaasatud ka kohus. Kui alaealisi on osanike ringis rohkem, v\u00f5i kui alaealised p\u00e4rijad on erinevatest kooseludest, v\u00f5ib olukord olla veel keerulisem.<\/p>\n\n\n\n Samas kui lapsi \u00fcldse ei ole, on p\u00e4rijateks abikaasa \/ lahkunu vanemad. Kas vanemad soovivad ettev\u00f5tlusega edasi tegeleda? Need k\u00fcsimused tuleks enda jaoks l\u00e4bi m\u00f5elda.<\/p>\n\n\n\n Alaealised lapsed v\u00f5ivad olla p\u00e4rijateks nii seadusj\u00e4rgse p\u00e4rimise korral kui testamendiga p\u00e4rimise korral. Testamenti tehes v\u00f5ib alaealised teatud varast n\u00f6 ilma j\u00e4tta, nt ettev\u00f5tete osalustest, sest see v\u00f5ib muuta ettev\u00f5tete juhtimise keeruliseks.<\/p>\n\n\n\n Oluline on aga arvestada, et kui p\u00e4randaja j\u00e4tab testamendiga p\u00e4randist ilma oma \u00fclalpeetavad l\u00e4hedased sugulased v\u00f5i v\u00e4hendab nende p\u00e4randiosi v\u00f5rreldes seadusj\u00e4rgse p\u00e4rimisega, on alaealistel lastel \u00f5igus n\u00f5uda sundosa. Sundosa puhul on tegemist rahalise n\u00f5udega p\u00e4rijate vastu ja selle suurus on pool p\u00e4randiosa v\u00e4\u00e4rtusest, mille p\u00e4rija oleks seadusj\u00e4rgse p\u00e4rimise korral saanud, kui p\u00e4randi oleks vastu v\u00f5tnud k\u00f5ik seadusj\u00e4rgsed p\u00e4rijad.<\/p>\n\n\n\n Seega tasub l\u00e4bi m\u00f5elda, kas ja mida alaealistele lastele j\u00e4tta. Nende p\u00e4randist ilma j\u00e4tmine v\u00f5ib kaasa tuua hoopis uued vaidlused.<\/p>\n\n\n\n Palju on k\u00f5lanud soovitusi, et lapsed v\u00f5iks ilma j\u00e4tta ka nt kinnisvara p\u00e4rimisest, kuna asjaajamine keeruline. K\u00f5lanud on soovitusi j\u00e4tta k\u00f5ik abikaasale, kes siis otsustab ise. Praktikas aga ei tea me kunagi, kuidas abikaasa tulevikus k\u00e4ituda v\u00f5ib, milliseid eluvalikuid teha, kes saab ta uueks elukaaslaseks ning kuidas siis varasuhtes v\u00e4lja n\u00e4evad. P\u00f5hjusega on ette n\u00e4htud t\u00e4iendav kohtupoolne kontroll alaealistega tehingute tegemiseks, et nende huvid oleksid kaitstud.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4randvara jagamisel m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks, millised p\u00e4randi hulka kuuluvad asjad v\u00f5i nende osad, samuti \u00f5igused ja kohustused j\u00e4\u00e4vad igale kaasp\u00e4rijale. P\u00e4randvara jagatakse p\u00e4rijate vahel vastavalt nende p\u00e4randiosale, l\u00e4htudes p\u00e4randvara hulka kuuluvate esemete harilikust v\u00e4\u00e4rtusest jagamise hetkel. P\u00e4randvara jagatakse kaasomandi l\u00f5petamise s\u00e4tete alusel. See t\u00e4hendab, kokkuleppel jagatakse vara p\u00e4rijate vahel; kui \u00fchele p\u00e4rijale j\u00e4\u00e4va vara v\u00e4\u00e4rtus on suurem tema p\u00e4randiosast, maksab ta teistele h\u00fcvitist v\u00f5i kui kokkuleppele ei saada, pannakse p\u00e4rand p\u00e4rijate vahelisele enampakkumisele v\u00f5i avalikule enampakkumisele ja raha jagatakse vastavalt p\u00e4randi osa suurusele.<\/p>\n\n\n\n Seega soovimata oma eluajal teha otsuseid oma p\u00e4randi osas, pannakse tihti p\u00e4rijad konfliktsesse olukorda. Soov mitte teha ebamugavaid otsuseid v\u00f5ib kaasa tuua selle, et lahkuja vara hakkab jagama kohus ja hiljem m\u00fc\u00fcma kohtut\u00e4itur.<\/p>\n\n\n\n Kokkuv\u00f5ttes tuleb toonitada, et surm ja p\u00e4rimine puudutavad meid k\u00f5iki. Eestis on palju v\u00f5lglasi, palju k\u00e4rgperesid ja inimestel on palju erinevat vara tekkinud. K\u00f5ik see loob viljaka pinnase tulevastele vaidlustele \u2013 aga neid vaidlusi on v\u00f5imalik ennetada, kui teemadele aegsasti ja teadlikult otsa vaadata.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rimisk\u00fcsimused ei ole ainult juriidiline probleem, vaid ka v\u00e4ga inimlik ja praktiline teema. R\u00e4\u00e4gime sellest rohkem \u2013 enne, kui on hilja.<\/p>\n\n\n\n [1]<\/a> https:\/\/rmp.geenius.ee\/ettevotlus\/kasulikteada\/parimisest-raakimine-on-ebamugav-kuid-valtimatu\/<\/p>\n\n\n\n [2]<\/a> https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120380896\/alaealine-laps-pidi-surnud-vanemate-vola-kohtu-otsuse-jargi-tagasi-maksma<\/p>\n\n\n\n\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n\n\n\n