Sisukord
Alates 2020. aasta veebruarist ei pea Eesti kodanikud välismaal ning Eesti e-residendid osade notariaalsete toimingute tegemiseks tulema Eestisse, vaid saavad asjad korda ajada videosilla vahendusel.
Säärase kaugtõestamise vormis saab sõlmida äriühingu osa võõrandamise ning pantimise tehinguid ning tõestada ja kehtetuks tunnistada volikirju. Samuti saab algatada pärimismenetluse, võtta vastu pärandi või sellest loobuda ning esitada abiellumis- ja lahutamisavaldusi.
Kaugtõestamise tehingus osalejal peab olema Eesti Vabariigi isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus või e-residendi digitaalne isikutunnistus. Teiste riikide digidokumentidega kaugtõestamise toiminguid teha ei saa.
Miks see hea on?
Näiteks Eesti kodanik Sofia ja Eesti e-residendist Rootsi kodanik Karl, kes elavad Rootsis, soovivad abielluda Eestis. Ühise abiellumisavalduse esitamiseks ei pea nad enam isiklikult Eestisse tulema, vaid saavad selleks broneerida aja lähimasse Eesti Vabariigi välisesindusse.
Välisesinduses tuvastatakse Sofia ja Karli isikusamasus ning luuakse spetsiaalse riistvara abil krüpteeritud videosild Eestis asuva notariga. Sofia ja Karl logivad sisse spetsiaalsesse programmi ning allkirjastavad abiellumisavalduse ID-kaardiga.
Lisaks peavad Sofia ja Karl notarile esitama ka dokumendid abielu sõlmimise takistuste puudumise kohta. Toiming loetakse tehtuks notari juuresolekul Eestis ehk hopsti Eestisse ja tagasi „teleporteerutud“. Abielu sõlmimiseks peavad Sofia ja Karl siiski Eestisse tulema.
Millised on kaugtõestamisega seotud kulud?
Kaugtõestamisega kaasneb 30-eurone riigilõiv ning tavalisest notari tasust 20 euro võrra suurem tasu. Olenevalt tehingus osaleja asukohast ehk kaugusest lähimast teenust pakkuvast välisesindusest võib see tähendada märkimisväärset ajalist ja rahalist kokkuhoidu võrreldes kuludega, mis kaasneks Eestisse reisimisega.
Tehnoloogia kasutamise puhul peab valmis olema tehnilisteks tõrgeteks – kehva internetilevi ja katkendliku videoühenduse korral võib notar tehingu tegemise katkestada, kui ta ei ole kindel tehingus osaleja isikusamasuses või tal ei ole võimalik tuvastada isiku tahet.
Kuigi kaugtõestamise rakendamise võimekus on praegu olemas 33 välisesindusel, katsetatakse kaugtõestamist esialgu vaid Eesti Vabariigi välisesindustes Helsingis, New Delhis ja Stockholmis.
Loodetavasti saadab projekti edu ning piisav nõudlus kaugtõestamise teenuse järele, et see saaks järk-järgult kättesaadavaks kõigis Eesti välisesindustes. See lihtsustaks välismaal elavate Eesti kodanike ja e-residendite asjaajamist ning motiveeriks enam välismaalasi e-residentsust taotlema ning Eestisse ka ettevõtlusinvesteeringuid tegema.
