Sisukord
Sõna maksab, samuti solvavad sõnad ja valed faktid. Veebi paisatud kommentaar võib kaasa tuua nõudekirja, mille tavaliselt esitab end solvatuna tundva isiku advokaat. Tegemist on Eestis üha hoogustuva suundumusega ja taolisi nõudekirju liigub ohtralt.
Nõudekirjade eesmärk on enamasti raha küsimine mittevaralise kahju eest, mis on tekkinud kommenteeritava kohta ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute esitamisega. Mittevaraline kahju väljendub selles, et inimesele on tekitatud halvustavat suhtumist, ebamugavustunnet ning piinlikkust.
Kohtupraktikast tulenevalt on ebakohased väärtushinnangud, mille vulgaarne, mõnitav ja alandav tähendus on keskmisele mõistlikule lugejale arusaadav.
Kahju hüvitamise suurus
Riigikohtu hinnangu kohaselt tuleb isikuõiguste rikkumise puhul tähele panna, et sageli on võimalik mittevaraline kahju hüvitada muul moel, kui rahalise kompensatsiooniga. Selle all mõeldakse enamasti valeandmete ümberlükkamist.
Samas on ka lahendeid, mille alusel on kommenteerijatelt välja mõistetud hüvitist ning nende suurused varieeruvad 100 kuni 10 000 euro vahel. Väljamõistetud hüvitiste keskmiseks suuruseks oli 2017. aastal 2700 eurot. Suuremaid hüvitisi on nõudnud enamasti suure avaliku huviga isikud, kelle õigused võivad valeinformatsiooni avaldamise eest olla rohkem kahjustatud.
Kohtud on leidnud, et majanduslikult paremas positsioonis olevalt kahju tekitajalt tuleks üldjuhul välja mõista suurem mittevaralise kahju hüvitis, kuna tagasihoidlik hüvitis ei pruugi antud isikut motiveerida edaspidi kahju tekitamisest loobuma.
Kohtupraktika
- „Sadist, jorsid, palun süüdlased leida ja kastreerida, no on pederast“ jne. Mõisteti välja mittevaraline kahju 1500 eurot.
- „Ketikoer“, „Oleks parem, kui KAPO oleks pidanud kinni transpordidirektori XXX ja XXXe, kes võtavad süstemaatiliselt altkäemaksu ja kasutavad ametikohta enda huvides altkäemaksu võtmiseks“ Mõisteti välja 200 eurot.
- Praeguses asjas on kostja saatnud hagejale alates 14. detsembrist 2014 hulgaliselt kirju, mis on hagejat halvustava sisuga (nt on kostja nimetanud kirjades hagejat lolliks ja idioodiks). Mõisteti välja 200 eurot.
- „Samuti on ta teadlik oma mehe vaimsest tervisest… Arvame, et JS töötamine polikliiniku närvikabinetis õena on seotud sellega, et JS-ga ei ole midagi konkreetset ette võetud.“ „Arvame, et JS on kaasosaline selles loos ning ka tema vaimne tervis vajab psühhiaatrilist kontrolli. Mõisteti välja 2000 eurot.
- Ainuüksi piltide üleslaadimine tööandja poolt loodud failide üleslaadimiskeskkonda ei anna tööandjale õigust teise isiku eraelu kajastavaid fotosid kolmandatele isikutele laiali saata. Mõisteti välja 1000 eurot.
- Poliitiku kohta korruptsioon. Asjas esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud kostja poolt avaldatud väidete vastavus tegelikkusele – 10 000 eurot.
- Perekool foorumis foorumipostitused. Nimetatud foorumipostituste teema juures avaldasid kolmandad isikud kommentaare, mis sisaldasid hageja kohta ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid – 3840 eurot.
Mida teha, kui oled saanud nõudekirja?
Esitatud nõudekiri ei kohusta kedagi nõutud summat tasuma. Keeldumise korral võib aga vaidlus minna kohtu ette, kui nõudekirja esitaja on oma õiguses piisavalt kindel. Arvestama peab sellega, et kohtuvaidlus põhjustab tavaliselt suuri lisakulutusi ja lõpuks hüvitab need kaotanud pool.
- Kas oled teo toime pannud? Kas hageja on valinud õige isiku? Eestis on näiteid, kus vastutust on proovitud suunata isikule, kes ei ole kommentaari kirjutanud. Kohtud on sellistel juhtumitel mõistnud vale isiku menetluskulud välja hagejalt.
- Kas on võimalik tõendada, kes on teo toime pannud? Tsiviilõiguslikult saab vastutada isik, kes on kommentaari kirjutanud ja avaldanud, mitte isik, kes on internetiühenduse omanik. Eestis on näiteid, kus nõuded on esitatud asutustele, mille internetivõrgust (IP aadressi järgi) on kommentaar tehtud.
- Kas kommentaar sisaldab ebaõigeid faktiväiteid? Tuleb hinnata, mis on faktiväide ja kas seda on võimalik tõendada.
- Kas tegemist on ebakohase väärtushinnanguga? Mis on kommentaari tähendus tavakeeles ja kuidas seda mõistab keskmine mõistlik inimene.
- Kui tegemist on ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga (solvamine), siis proovi heastada olukord (võta maha kommentaar, vabanda avalikult isiku eest). Kohus hindab seda kahju hüvitamise suuruse kindlaksmääramisel.
- Hinda, mis oleks kahju hüvitise suurus, mida kohus välja mõistaks. Kui oled esitanud solvavaid kommentaare, siis proovi sõlmida kompromiss, mille kohaselt tasud osa nõudest ning esitad vabanduse.
- Kui leiad, et nõue ei ole õiglane, siis valmistu kohtuvaidluseks. Kogu tõendeid: artikkel ja kommentaarid, faktiväidete tõendid, milline on väärtushinnangute tähendus tavakeeles jne
