Sisukord
Abikaasade varalised suhted on pidevalt erisuguste õiguslike vaidluste või segaduste allikaks, eriti tänases muutusterikkas maailmas, kus vara mõiste on arenemas aina kaugemale käegakatsutavast dimensioonist. Varaks võivad lisaks kinnisvarale, pottidele ja pannidele olla ka abikaasade õigused või nõuded, mille õiguslik seisund muu materiaalse vara kõrval keerulisena võib näida.
Üheks selliseks õiguseks on optsioonid, mida startup’ide ning startup ettevõtetes töötajate arvu kasvades omab järjest suurem hulk inimesi.
Mis on optsioonid?
Optsioon on rahaline instrument, mis annab ettevõtte töötajale õiguse tulevikus omandada eelnevalt kokkulepitud tingimustel mingi hüve, näiteks ühingu osaluse (loe optsioonide kohta lähemalt siit). Täpsustada tuleks, et käesoleva artikli kontekstis räägime optsioonidest kui töötaja motivatsioonipaketina kasutatavast õigusest soetada oma tööandja osalus. Enimlevinud on optsioonid IT valdkonna ettevõtetes, eriti startup ettevõtetes, mis tahavad motiveerida oma töötajaid ettevõtte väärtust kasvatama. Kuna järjest enim inimesi töötavad startup ettevõtetes ning traditsioonilisemad ettevõted on samuti optsioone oma motivatsioonipakettidesse sisse toomas, siis on paslik arutada, kuidas sellised õigused suhestuvad abikaasade varasuhetega.
Kuidas satub optsioon lahus- või ühisvara hulka?
Optsioone ei käsitleta seaduses muust varast erinevalt. Nii kehtib ka optsioonide puhul reegel, et kui abikaasad ei vali abielu sõlmimisel varasuhte liiki, kohaldub neile automaatselt varaühisuse põhimõte. Seega, kui üks abikaasadest peale abielu optsiooni omandab, arvatakse see õigus samuti abikaasade ühisvara hulka. Optsiooniga kaasnevate õiguste teostamiseks oleks seega seaduse kohaselt vaja abikaasa nõusolekut.
Optsiooni ei arvestataks ühisvara hulka juhul, kui abikaasa on optsioonilepingu sõlminud enne abielu. Sellises olukorras kuulub optsioon hoopis abikaasa lahusvara hulka.Optsioon arvatakse lahusvara hulka ka siis, kui abikaasa on selle saanud abielu kestel pärandusena.
Samuti lubab perekonnaseadus abikaasadel sõlmida varalahususe lepingu, mis tunnistab lahusvara hulka konkreetse(d) eseme(d). Seega on ka ühisvarasse kuuluvat optsiooni võimalik abikaasade kokkuleppel ühe abikaasa lahusvarasse vormistada.
Mis saab optsiooni realiseerumisel omandatavast osalusest?
Optsiooni realiseerudes omandab optsiooni omanik hüve, mis selle konkreetse optsiooniga seotud oli. Motivatsioonipakettide puhul on selleks hüveks üldiselt osalus tööandja äriühingus. Omandatava hüve varaline staatus sõltub aga otseselt sellest, milline oli optsiooni enda varaline kuuluvus.
Seega juhul, kui optsioon kuulub lahusvara hulka, jääb selle realiseerumisel omandatav hüve samamoodi omaniku lahusvara hulka . Kui aga optsioon kuulub abikaasade ühisvarasse, kuulub ka optsiooni realiseerumisest saadav osalus abikaasade ühisvara hulka.
Optsiooni jagamine lahutuse korral
Kui lahusvarasse kuuluva optsiooniga on lahendus lihtne, see tähendab, et osalusega ei juhtu lahutuse korral midagi ning see jääb jätkuvalt selle isiku omandisse, kelle lahusvarasse ta kuulub, siis keerulisem on olukord ühisvarasse kuuluva optsiooniga.
Ühisvarasse kuuluv optsioon tuleb abikaasade vahel ära jagada. Kui kohus on sunnitud abikaasade ühisvarasse kuuluvaid optsioone nende vahel jagama, juhindutakse vastavad vara jagamise hagis taotletud ühisomandi jagamise viisist. Selleks võib olla:
- realiseerimata optsiooni jätmine ühe abikaasa omandisse ning selle väärtuses hüvitamine teisele rahas või muu varaga;
- optsiooni müümine ning saadud tulu jagamine;
- optsiooni realiseerimisest saadud vara jagamine.
Optsiooni müümise või jagamise korral võib optsioonilepingust tuleneda mitmeid sätteid, mis taolist õigust aga piiravad või hoopiski keelavad. Kõige tavalisema optsioonilepingu puhul ei ole optsioon üleantav, mistõttu võivad viimased kaks lahendust välistatud olla. Juba realiseeritud optsiooni korral võivad aga osaluse võõrandamise sätted tuleneda osanikevahelisest lepingust. Seega peaks küsimuste korral igal juhul paluma õigusvaldkonna eksperdil analüüsida oma optsioonilepingut või ühingu osanike lepingut. .
Ühisomandis oleva osalusega opereerimine
Ühisvarasse kuuluva osalusega võib tehinguid teha ainult ühiselt või mõlema abikaasa nõusolekul. See hõlmab lisaks osaluse müümisele ka osanike hääleõiguse teostamist, st hääletada tuleb kas ühiselt või mõlema abikaasa nõusolekul. Sarnaselt optsioonide realiseerumisel saadava varaga arvatakse väljamakstavad dividendid samuti ühisomandi hulka. Juhul, kui osalusega majandab ainult üks abikaasa, siis on soovitatav hankida teiselt abikaasalt nõusolek osaluse valdamiseks ning osalusega toimetamiseks.
Selleks, et ühisomandis oleva osalusega toimingute ja tehingute tegemist (nt hääleõiguse teostamine) lihtsustada, on abikaasadel samuti võimalik teha vastavasisuline kokkulepe notariaalses abieluvaralepingus, andes ühele abikaasale õiguse ühisvarasse kuuluvat osalust valitseda. Samamoodi on abieluvaralepingus võimalik kokku leppida selles, et ühe abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtud tehingute jaoks pole teise abikaasa nõusolek vajalik. Nimetatud kokkulepete sõlmimine hõlbustab igapäevast majandamist ühisosalusse kuuluvate ühingu osade puhul. Notariaalne kokkulepe on kõige kindlam viis, et vältida tulevikus sellekohaseid vaidlusi.
Kokkuvõtteks
Olgu tegemist optsioonide või osalusega ühingus, on nende eristamine lahus- ja ühisvara hulgas ülimalt oluline, kuna määrab nii nendega tehtavate tehingute limitatsioonid kui ka neilt saadava tulu jms varalise kuuluvuse. Optsioon on tihti konkreetse isikuga seonduv õigus, mis tähendab, et ebameeldivuste vältimiseks on soovitatav määratleda nii optsioonide kui ka ühingu osaluse varaline kuuluvus abieluvaralepinguga, tagades sealjuures selguse ja vähendades potentsiaalseid vaidlusi. Konkreetsete optsioonilepingutega seonduvate küsimuste korral on aga soovitatav pöörduda õigusnõustaja poole, kes saab abikaasade vahelisi suhteid täiendavalt selgitada.
Kui teil tekkis eelnevaga seoses küsimusi, on Hedmani advokaadid valmis teid nõustama. Võtke meiega ühendust!
