Laimamine – Kokkuvõttev ülevaade mittevaralise kahju hüvitamise nõuetest

Laimuvaidlused on tulnud, et jääda. Kohtu seisukoht on selge – laimamine ei ole aktsepteeritav ja selle eest tuleb vastutada.

Kuigi Eestis ei ole pretsedendiõigust saab siiski koostada päris hea hinnakirja, palju laimamine ja isikuõiguste rikkumine maksab.

Oleme teada saanud, et peaministri laimamine maksab vandeadvokaadile 15 000 + samapalju menetluskulusid (tegemist ei ole küll veel jõustunud otsusega). Milline hinnakiri kehtib nö tavainimestele?

Äsja avaldatud mittevaralise kahju hüvitise nõuete analüüs annab hetkeolukorrast hea ülevaate. Analüüsis oli välja toodud ka mitmed lahendid, millega meie jurist Kaire Sepper on tegelenud.

Toome välja mõned põnevamad numbrid ja järeldused:

1. Keskmine hüvitis laimu eest eraisikult on 300-500 eurot.
   
2. Keskmine hüvitis laimu eest ettevõttelt on 2000 eurot.
   
3. Avaldamine ja laimamine võib olla ka nt pressiteate edasi jagamine. Isik peab enne teise isiku varem avaldatud pressiteate avaldamist hindama pressiteates sisalduvate väärtushinnangute kohasust, mh seda, kas sellise hinnangu andmisealuseks esinesid kohased faktilised asjaolud.
   
4. Laimamist ei saa vabandada asjaoluga, et teine pool laimas enne või laimas ka.
   
5. Avaliku elu tegelane peab taluma avalikku kriitikat teistest isikutest rohkem, kuid avaliku elu tegelase rolli tuleb igakordselt hinnata ning ka avaliku elu tegelasi ei või alusetult laimata ega solvata. Sõltuvalt oma tegevuse iseloomust ja ulatusest võivad avaliku elu tegelased olla erinevad ja sellest tulenevalt võib erinev olla ka avalikkuse põhjendatud huvi määr nende eraelu vastu.
   Kuna avaliku elu tegelane on ennast ise seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla, võib tema au riivamine avaliku elu tõttu kaasa tuua mittevaralise kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks.
   
6. Ettevaatlik tuleks olla ka isikuandmete õigusvastase avaldamisega. Kohtupraktikas on leitud, et mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, et õigusvastane on mõne hageja viidatud lause või nime avalikustamine.
   
7. Kannatanu ei pea tõendama mittevaralise kahju olemasolu. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on tehtud kindlaks, et kahju tekitaja vastutab kannatanu isikliku õiguse rikkumise eest.
   
8. Kahjuhüvitis ei tohi olla sümboolne ning mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises, rikkumise kestvust ja intensiivsust, kus ja kui kaua andmeid avaldati jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.
   
9. Vabandamine ja kohtuvaidluse pidamine ainuüksi ei heasta rikkumist. Vabandamist võib arvesse võtta kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel.
   
10. Kohus tõi ka välja, et hageja võib nõuda kahju hüvitamist osavastutuse korras kõigilt, kelle kommentaarid tema isikuõigusi rikkusid samas ei tohi kahju hüvitamise nõuete esitamisega alusetult rikastuda. See tähendab, et kommentaaride paljusus võib laimatava jaoks tekitada suuremaid üleelamisi ja on lubatud esitada suuremal hulgal nõudekirju, kuid see ei tohi saada rahateenimise vahendiks.
    
11. Ka satiiri või huumori võtmes kirjutatud artiklis avaldatud negatiivsed hinnangud võivad rikkuda isiku isiklikke õigusi, kuid selline rikkumine ei pruugi olla igal juhul õigusvastane. Kohus peab hindama, kas pilkaja väljendusvabadust ning pilgatava isikuõigusi arvestades on pilge õigustatud ega ületa lubatud piire. Küll aga võib ühiskonna seisukohalt olulisel teemal pilge koosmõjus rikkumise raskuse ning pilgatava talumiskohustusega tähendada, et rikkumine ei ole õigusvastane.
    
12. Juriidilisel isikul võib olla varalise kahju hüvitamise nõue isiku vastu, kes tema kohta ebaõigete andmete õigusvastase ja süülise avaldamisega tekitab talle varalist kahju.
    
13. Ka laimamise eest väljamõistetud hüvitise tasumise kohustus läheb edasi laimaja pärijatele.
    
14. Laimata saab nii kommentaariumis, Facebookis, Instagramis, Youtubes, koosoleku protokollis, e-kirjas kui ka autole laimavaid väljendeid peale kraapides.
    
15. Kohtud on veel eriarvamusel, kas kahe inimese vahelises erakirjavahetuses võib toimuda laimamine või ei. Samuti on lahendites erinev arusaam, kas ja kui paljude inimesteni Facebooki erinevates gruppides avaldatud kommentaarid jõuavad. 
    
16. Võlainfo avaldamine võib kaasa tuua 200 euro suuruse hüvitise tasumise kohustuse.
    
17. Teist isikut kujutavatele erootilistele fotodele ja videotele juurdepääsu võimaldava hüperlingi avaldamine Interneti avalikus kommentaariumis võib kaasa tuua 700 euro suuruse hüvitise tasumise kohustuse.
    
18. Alastifotode avaldamine võib kaasa tuua 800 eurose hüvitise tasumise kohustuse.

Need on vaid mõned näited sadadest laimuvaidlustest, mis on kohtusse jõudnud. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et teise isiku laimamine ning tema isikuõiguste rikkumine on taunitav ja sellele järgneb kohtus üldiselt kahjunõue.

Kahjuhüvitise suurus sõltub nii laimaja kui laimatavast isikust, kus ja kui kaua on laimu avaldatud ning kas laimaja on püüdnud rikkumist ise heastada.

Kohus peab hindama kahju tekitaja tegevuse kõiki asjaolusid. Võime siiski eeldada, et kahjuhüvitiste suurus on lähiaastatel tõusmas, sest praegused hüvitised ei vasta nt elukalliduse tõusule ning on muutunud pigem sümboolseteks. 

Mida aga siis teha, kui teid on laimatud?

Esimese asjana tuleks salvestada kogu laimav materjal. Seejärel soovitame pöörduda avaldaja poole, et ta ebakohased väärtushinnangud või ebaõiged faktiväited kas kustutaks või ümber lükkaks.

Kui omavaheline suhtlus tulemust ei too, soovitame pöörduda pädeva juristi või advokaadi poole. Üheskoos on kergem leida kohtuväline lahendus.

Peaks juhtuma, et teine pool ei soovi avaldatud laimu kustutada ega tekkinud kahju hüvitada, on igaühel alati õigus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

Õnneks on Hedmani advokaadibüroo juristidel ja advokaatidel selles teemas laialdased kogemused.

Mida aga teha, kui teile on tulnud väidetava avaldatud laimu eest nõudekiri?

Sellest on kirjutanud meie jurist Kaire Sepper siin (https://hedman.legal/et/artiklid/veel-moni-aeg-tagasi-vaadati-ka-advokaatide-poolt-noudekirjade-esitamisele-halvasti-nuud-on-vastupidi/).

Aitame teid hea meelega ka siis, kui teie vastu on esitatud (alusetuid) nõudeid. Hedmani advokaadibüroo advokaadid pakuvad kohandatud nõustamisteenuseid vastavalt teie vajadustele.

Lõpetuseks soovitame kõigile olla oma sõnakasutuses kriitiline ning kui teie isikuõigusi on rikutud, saab ja võib enda õigusi kaitsta. Hedmani advokaadibüroo on Teie hea partner igasugustes laimuküsimustes. Lähema huvi korral olete oodatud meiega ühendust võtma.