Krüptovara on tehnoloogiliselt detsentraliseeritud ja anonüümne, mis muudab selle jälgimise ja õigusliku reguleerimise keeruliseks. Krüptovara kasutamise plahvatuslik kasv toob endaga paratamatult kaasa uusi väljakutseid juristidele. Krüptovara on võimalik hoiustada vahendajaid kasutamata, kuid praktikas kasutatakse selleks siiski turul olevaid teenusepakkujaid, kes krüptovarasid kliendi nimel hoiavad. Täitemenetluses võib kohtutäituril tekkida vajadus krüptovaraga seotud kohtulahendite täitmiseks või krüptovarade arestimiseks ja müümiseks.
Krüptovara puudutav täitedokument peab arvestama krüptovara tehnilise eripäraga ning valdkonnale omaste riskidega. Täitmisel on oluline tagada riistvarapõhise krüptovara rahakotiga seotud privaatvõtme turvalisus või kanda krüptovara rahakotist välja, sest vastasel juhul esineb selle volitamata ülekandmise oht. Võlgnikule kuuluva krüptovara tuvastamiseks on võimalik pöörduda kolmandate isikute (eelkõige teenusepakkujate) poole ja ka kehtivas õiguses on olemas õiguslikud mehhanismid, mis võimaldavad kohtutäituritel sellele teabele juurde pääseda.
Täitemenetluse raames peab veel arvestama võimalusega, et krüptovara omavate võlgnike arv aina kasvab, mistõttu kerkib aina enam esile vajadus rakendada erinevaid meetmeid peidetud krüptovara leidmiseks. Selliselt on täituritel vaja omandada krüptovara käitlemise, hindamise ja enampakkumiste korraldamise pädevus, sest tõenäosus krüptovaraga ühel või teisel moel kokku puutuda ajas paratamatult aina kasvab.
Vladislav Linko ja Daniel Moppeli artikkel, mis avaldati TÜ õigusteaduskonna ajakirjas Juridica, on leitav siit.
