Sisukord
Eesti valitsus on juba mõnda aega püüdnud tegeleda varajase virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade kasutuselevõtu tagajärgedega. Virtuaalvääringu teenuse pakkujaid koos nõrga järelevalvega sektori üle peetakse suureks riskiks kogu finantssektorile.
See on suurim muudatus kehtivates õigusaktides alates 2017. aastast. Aastal 2021 oleme näinud juba nelja erinevat eelnõu algatust. Ettepanekud ja eelnõud on praegu arutamise ja vastuvõtmise erinevates staadiumites, mistõttu on keskmise turuosalise jaoks seda praktiliselt võimatu järgida.
Käesolev artikkel annab ettekujutuse võimalikest muudatustest niivõrd, kui me teame nendest 2022. aasta alguses. Esimesed muudatused jõustuvad 2022. aasta märtsis, teatud täiendustega 2023. aasta alguses.
Kas muudatused mõjutavad minu ettevõtet?
Lähteseisund on see, et kõik ettevõtted, kes on varasemalt vajanud tegevusluba (virtuaalvääringu rahakotiteenus ja virtuaalvääringu vahetamise teenus), siis on neil ka nüüd tegevusluba tarvis.
Seaduse eelnõuga lisatakse virtuaalvääringu teenuse mõiste alla kaks uut tüüpi teenust: (1) virtuaalvääringu ülekandeteenus ja (2) virtuaalvääringutega kauplemise platvormi korraldamise teenus. Teatavaid täpsustusi tehakse ka juba olemasolevas mõistetes.
Virtuaalvääringu ülekandeteenus hõlmab tehingu tegemist ühest rahakotist teise ja vastupidi. Seadus selle kohta näiteid ei too, kuid võib järeldada, et reguleeritud oleksid kõik rahakottide vahelised tehingutüübid, näiteks virtuaalvääringuga teenuste või kaupade eest tasumine, otsetehingud, vahendus ja ilmselt ka palju muud.
Rahapesuvastane Töökond (Financial Action Task Force või lihtsalt FATF, nende juhised on uue seaduse aluseks) andmetel hõlmab virtuaalvääringu teenus ka virtuaalvääringu väljastamist, pakkumist või müügi korraldamist või nendega seotud finantsteenuse osutamist. Teenuseks saavad olla nii virtuaalvääringu väljastaja enda teenused kui ka teise osapoole pakutavad teenused, mis on seotud virtuaalvääringu pakkumise, turundamise, müügi, levitamise ja muude meetmetega, mis on vajalikud teenuse tagamiseks.
Virtuaalvääringu teenuseks ei peeta aga selleks vajaliku tarkvara arendamist, sest see ei hõlma eelmainituid aspekte. Enamasti arendusteenuseid ja konsultatsiooniteenuseid see ei mõjuta.
Kuidas tegevuslubade andmine muutub?
Tegevuslubade andmise korda muudetakse kahes etapis. Esiteks seatakse veebruaris-märtsis tegevusnõuded, et neid võrdsustada traditsioonilistele finantseerimisasutustele esitatavate nõuetega.
Mõned suurimad uued kohustused:
- Suurenenud on aktsiakapitali suuruse nõue (minimaalselt 125 000 eurot ja virtuaalvääringu ülekandeteenuseid pakkuvate ettevõtete puhul 350 000 eurot);
- Nõuded omavahenditele, mis on sarnased makseasutuste, pankade ja muude tegevusluba omavate finantsasutuste omavahenditega;
- Laiendatud on juhatuse liikmete sobivust ja nõuetekohasust. Kusjuures piirang seatakse äriühingute arvule, mida üks inimene juhtida saab;
- Äriplaanide, IT-süsteemide dokumentatsiooni esitamise nõuded;
- Raamatupidamisaruannete auditeerimise ja siseaudiitori palkamise kohustus;
- Kõrgendatud riigilõiv tegevusloa taotlemise eest (3300 eurost 10 000 euroni);
- Järelevalvetasude kehtestamine (hetkel pakutud, et ≈0,035% igast tehingust pluss 1% kapitalist).
Tegevusluba juba omavatel ettevõtetel on umbes poolteist kuud aega uute kohustuste täitmiseks. Rahapesu Andmebürool (RAB, seni nende tegevuslubade väljastamise eest vastutanud valitsusasutus) on õigus oma äranägemisel teenusepakkuja individuaalset tähtaega pikendada kuni 150 päeva võrra.
Seadusmuudatuste rakendamisel on oodata, et kõik olemasolevad tegevusload tuleb Rahapesu Andmebüroolt ühel hetkel üle anda Finantsinspektsioonile (finantsteenuste ja finantsasutuste järelevalve eest vastutav asutus) hiljemalt 2023. aastaks.
Valitsus on märkinud, et tema soov on ühtlustada Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsiooni järelevalve all olevate virtuaalvääringu teenuste nõudeid.
Kas rahapesu tõkestamise protseduure ei pea muutma?
Lisaks tegevusnõuetele on teenusepakkujatel kohustus uuendada oma rahapesuvastaseid protseduurireegleid (AML ehk anti-money laundering). Siiani on olnud vähe protseduure, mis oleksid spetsiifilised virtuaalvääringu teenuste osutamisele. Eelnõud kavatsevad seda muuta ja kehtestada uued kohustuslikud protsessid kõigile virtuaalvääringu teenuse pakkujatele.
Virtuaalvääringu ülekande teenusel on teenusepakkujal kohustus koguda nii ülekande algataja kui ka saaja tuvastamiseks vajalikku teavet ning edastada see saaja pangale või rahakotiteenuse pakkujale. Seda tava on pankades juba mõnda aega rakendatud ning seda nimetatakse „travel rule“-ks.
Kui vastuvõtja ei ole võimeline sellist teavet vastu võtma või tuvastama, peab teenusepakkuja kasutama tehnoloogilist lahendust plokiahelas tehingu reaalajas jälgimiseks ja tehingu riskianalüüsi läbiviimiseks. Seda teavet tuleb säilitada vähemalt viis aastat ja teha ametiasutuse nõudmisel neile kättesaadavaks.
Travel rule’i rakendamiseks on teenusepakkujatel kohustus kehtestada kord juhuks, kui virtuaalvääring tuleb saatjale tagastada ja kui virtuaalvääringuid vastuvõtjale kättesaadavaks ei tehta. Rahapesu kahtluse korral peab teenusepakkuja teavitama Rahapesu Andmebürood.
Samuti on kavas teha mõningaid positiivseid muudatusi. Infotehnoloogiliste vahenditega klientide tuvastamise määruse uuendamine lihtsustab eelkõige mitte-ELi residentidest klientide tuvastamise nõudeid.
Samad hoolsusmeetmed on kohaldatavad ELi residentidest klientidele, kui nende kasuks tehakse ühe kalendrikuu sees tehinguid väärtusega üle 15 000 eurot (25 000 euro kui kliendiks on juriidiline isik). Kehtivate reeglite juures oli vaja klientide identifitseerimiseks kasutada EL-is väljastatud ID-kaarti, mis omakorda eeldas iga ID-süsteemi eraldi integreerimist.
Uued reeglid võimaldavad tuvastada kliendi nägu ja riiklikult väljastatud isikut tõendavat dokumenti koos biomeetriliste andmete võrdlusega. Selliste lahenduste kasutamine peab saama järelevalveasutuse ehk Rahapesu Andmebüroo heakskiidu. Nõuetena nähakse ka vastavust rahvusvaheliselt tunnustatud standardile.
Identifitseerimisprotseduuri võib välja töötada ettevõttesiseselt või ka tellida teenusepakkujalt väljast. Iga selliste alternatiivsete meetodite kasutamise juhtum tuleb Rahapesu Andmebürooga eraldi kooskõlastada ning otsuse tegemisel lähtutakse teenusepakkuja ärimudelist. See võimaldab lihtsamalt kaasata kliente nii EL-ist kui ka kolmandatest riikidest.
Varem oli infotehnoloogiliste vahenditega tuvastamise korral kohustuslik reaalajas intervjuu läbiviimine potentsiaalse kliendiga. Uued reeglid ei nõua intervjuu läbiviimist, välja arvatud juhul, kui sellel on konkreetsed põhjused, nagu suurenenud rahapesurisk, põhjus kõrgendatud hoolsusmeetmete rakendamiseks vms.
Kokkuvõtteks
Selge on see, et krüptoäri ajamine Eestis läheb palju kallimaks ja keerulisemaks. Nimetatud aktid on veel siiski valitsuses ja riigikogus erinevates menetlusstaadiumites, mistõttu on veel võimalus muudatuste toimumiseks.
