Pärimine: mida peaksid ettevõtjana teadma?

Asi, millega me paratamatult ühel hetkel kokku puutume, on pärimine. Kõik ei pruugi olla pärija rollis, kuid me kõik pärandame kunagi midagi – olgu selleks meie kodu, ettevõtted või kohustused.

Allolev juhend annab ettevõtjale selge ülevaate, mis pärimisel tegelikult juhtub ning kuidas riske ennetada.

Kolm küsimust, millele tasub igaühel vastused leida:

  1. Mida ma pärandan?
  2. Kes on minu pärijad?
  3. Kas ma olen sellise lahendusega rahul?

Advokaadina näen sageli, et need küsimused jäävad läbi mõtlemata. Tulemus – lahkunu järel tekib segadus ja tülid. Kuigi pärimisseadus on üldiselt õiglane, ei arvesta see alati iga pere eripäraga. Lisaks, päriselu on palju keerulisem ja nüansirohkem, kui seaduse regulatsioonid ette näha suudavad.

Meil kõigil on õigus otsustada, kellele me jätame selle, mida oma elu jooksul loonud ja kogunud oleme.

Pärimisteemad on ebamugavad, ent kui neid ei lahendata eluajal, muutuvad need hiljem ainult keerulisemaks. Testamenti ei pea igaüks tegema, kuid peres võiks vähemalt rääkida, mis vara on ja kuidas seda soovitakse jagada. Ettevõtjad peaksid arutama ka, kas ja kuidas soovivad lapsed või teised pereliikmed ettevõtlust jätkata.

Millised varad ja kohustused ettevõtja pärandisse kuuluvad?

Pärandisse kuuluvad nii varad kui kohustused, nii laenud, pangakontodel olev vara, pensionifondid kui ka ettevõtete osad. Erinevate IPOde jaoks asutasid paljud oma investeerimisettevõtte.

Mitmed on proovinud kätt üürikinnisvaras, leidub neid, kes on uudishimust ostnud endale bitcoini või mõne muu virtuaalvara. Tasuks mõelda, kuhu kirja panna oma krüptorahakoti, Lightyeari vms veebiplatvormi ligipääsukoodid ja salasõnad.

Kõigil neil asjadel on väärtus. Tihtilugu isegi suurem, kui maha jääv suvila või heina kasvanud talumaja Eesti väikekohas.

Lisaks saavad pärijad endale ka kõik meie kohustused, sh pangalaenud ja liisingud.

Kuidas pärija pärandi kätte saab?

Mida rohkem erinevat vara meil on, seda keerulisem on saada täpset ülevaadet pärandvarast.

Eesti notar saab kätte info registrivaradest, ehk Eestis olevad kinnistud, pangakontod ja Eesti ettevõtted. Paljudel on kontod Soome ja Leedu pankades. Mitmed jõukamad pered on ostnud vara endale Hispaaniasse või Taisse.

Tasuks läbi mõelda, kuidas neis riikides pärimismenetlus käib ning milliseid samme ja kes neid astuma peab.

Vallasvara ja välismaal asuva vara kohta on info saamine keeruline. Lisaks on keeruline leida infot erinevate laenulepingute, optsioonide ja kasvõi krüpto kohta.

Seega, mida rohkem vara inimene omab, seda olulisem on, et kuskil oleks ka ülevaade kogu vara osas.

Miks on pärimisküsimused ettevõtjale kriitilise tähtsusega?

Ettevõtjad peavad mõtlema ka sellele, et kui nendega midagi juhtub, siis kas ja kuidas mõjutab see tema ettevõtte tegevust.

  • Kas töötajatele saavad palgad makstud?
  • Kellel on ligipääs pangakontole?
  • Kes võib teha makseid koostööpartneritele?

Isegi, kui ettevõtjal on pärija, kes võtab ettevõtte juhtimise tulevikus üle, siis pärimismenetlus võtab kuid ning tuleb läbi mõelda, kuidas sellel ajal ettevõte edasi tegutseda saab.

Lahendus võib olla ennetavalt anda mõnele töötajale volitus. Samuti on võimalik pöörduda surnu elukohajärgse maakohtu poole palvega määrata pärandvarale valitseja, kes saaks tegeleda ka ettevõtte majandamisega kuni pärimismenetluse lõppemiseni. Valitsejaks võib olla üks pärijatest, aga see võib olla ka advokaat või mõni tuttav ettevõtja. Kohtu kaudu saab taotleda äriühingule ka juhatuse asendusliikme määramist.

Kes on üldse pärijad?

Kui testamenti ei ole tehtud, pärivad pärijad seaduse järgi. Väga lihtsalt selgitades:

Esmalt pärivad lapsed (ja abikaasa).

Kui pärandajal ei ole lapsi, pärivad vanemad (ja abikaasa), kui neid pole, läheb pärimisjärjekord üle õdedele-vendadele.

Kui inimesel on abikaasa, pärib tema osa varast, samas osa varast võib siiski liikuda edasi nt pärandaja vanematele ehk vara tuleb hakata jagama ämma-äiaga ning nende võimalike lastega.

Elukaaslane ei ole seadusjärgne pärija ning temal ei ole pärandile õigust.

Eestis on palju kärgperesid, seega võib lapsi olla erinevatest suhetest. Kuna lapsed pärivad võrdselt, võib see kaasa tuua olukorra, kus laste teised vanemad peavad omavahel vara jagama hakkama.

Kui pärijaks on alaealised lapsed, siis nemad vajavad varaga tehingute tegemiseks kohtu luba. Seega võib tekkida olukord, kus alaealine on pärijaks aga ta ei saa päritud ettevõtte osa ilma kohtu nõusolekuta võõrandada.

Kõigil ettevõtjatel tuleks need küsimused enda jaoks selgeks teha, kas neile sobib, kui ettevõte jm vara jääb (alaealisele) lapsele või hoopis eakale vanemale.

Õnneks on meil võimalus ise määrata, kes ja mida meie varast pärib. Igaüks võib koostada testamendi, kuhu saab täpselt ära määratleda, kellele ja mis vara jääb.

Kinnistu võib jätta ühele pärijale, ettevõtte teisele ja raha kolmandale. Raamatud võib annakuna anda hoopis parimale sõbrale ning hobivarustuse spordiklubile.

Eestis on ligi 75 000 eraisikust võlgnikku. Kui pärijate hulgas on võlgnik, võib kohtutäitur tema osa pärandist arestida ja müüa. Seetõttu on mõistlik võlgnikud vajadusel testamendiga pärijate ringist välja jätta, et vara ei satuks enampakkumisele. Tegemist on taaskord ühe väga elulise ja mahavaikitud probleemiga paljude elus.

Vara jagamise vaidlusi tekib aina rohkem

Meil on rohkem vara, mida jagada ning pärijate ring võib olla väga lai. Oma eluajal on meil võimalik luua selgust, kes ja mil määral meie pärandit edasi kannab. Tihtilugu on kõige halvem valik mitte valikut teha ja jätta vara mitmele inimesele. Raha on lihtne omavahel jagada aga kuidas jagada lapsepõlvekodu või edukaid ettevõtteid?

Positiivse noodiga lõpetades on rõõm näha, et pärimisteemadest räägitakse üha enam. Need ei ole enam piinlikud ja tabud vestlused, vaid vastutustundliku inimese elu loomulik osa.

Mida selgemad on meie otsused ja juhised, seda lihtsam on lähedastel meie pärandiga toime tulla – ja seda tänulikumad nad meile on.

Pärandamise checklist

  1. Koosta vara nimekiri – ettevõtted, kinnisvara, kontod, krüpto, optsioonid, välismaal asuv vara.
  2. Kirjuta üles kohustused – laenud, liisingud, garantiid, käendused.
  3. Määra pärijad – otsusta, kes mida saab ja kes ettevõtet omama hakkab.
  4. Koosta vajadusel testament või pärimisleping – väldi olukorda, kus seadus otsustab sinu eest.
  5. Anna volitused – nt raamatupidajale, et ettevõtte tegevus jätkuks vajadusel ka pärimismenetluse ajal.
  6. Talleta ligipääsud ühte kohta – kasutajatunused, salasõnad, krüptovõtmed.
  7. Arvesta alaealiste pärijatega – vajadusel määra eelpärija või testamendi täitja.
  8. Hinda maksuriske – pärandi maksustamine sõltub varast ja riigist.
  9. Dokumenteeri ja talleta andmed turvaliselt – hoia failid ühes turvalises, ligipääsetavas kohas
  10. Konsulteeri advokaadi või notariga.

Hedmani pärimisõiguse eksperdid aitavad hea meelega seda nimekirja samm-sammult täita, võta meiega ühendust.

Jälgi meie tegemisi:

Ole kursis Hedmani uudiste ja üritustega

Hedman

Meie kuuluvused:
FinanceEstonia,
Teenusmajanduse Koda,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,
EstVCA, EstBan, FECC,
IBA & IBA European regional Forum