Sisukord
Summeeritud tööaeg tähendab sisuliselt seda, et tööaeg ei ole igapäevaselt või -nädalaselt sama, vaid jaotub tööaja arvestuse perioodil ebaregulaarselt, langedes muuhulgas ka näiteks riigipühadele või nädalavahetusele. Summeeritud tööaeg on ennekõike levinud graafikuga töö puhul, kuivõrd graafiku alusel võib juba töö iseloomust tulenevalt töökoormus päevade ning nädalate lõikes mõnevõrra kõikuda.
Oluline on, et töötaja saaks enda normtunnid täis tööaja arvestuse perioodi jooksul, milleks on maksimaalselt neli kuud. Samal ajal tuleb ka silmas pidada, et töötaja saaks summeeritud tööaja korral kasutada endale seadusega ette nähtud igapäevast ning iganädalast puhkeaega.
Tööandja teavitamiskohustused
Summeeritud tööaja arvestuse kasutamine on oluline tingimus, mis peab kindlasti sisalduma kirjalikus töölepingus. Sellekohase kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et töötaja täidab tööülesandeid argipäeviti, kokku 40 tundi nädalas.
Lisaks on tööandja kohustatud töölepingu sõlmimisel töötajale teatavaks tegema summeeritud tööaja perioodi, töögraafiku perioodi ning millisel ajal ja viisil toimub töögraafikust etteteatamine. See teavitus ei pea tingimata olema osa kirjalikust töölepingust, vaid võib olla muul moel töötajale teatavaks tehtud.
Siiski on soovitatav, et tööandja annab summeeritud tööaja tingimustest teada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et hilisema vaidluse korral hõlpsamalt tõendada teavitamiskohustuse täitmist. Näiteks oleks sobilik töögraafiku ja sellega tutvumise kohta käiv teave kirja panna töökorralduse reeglitesse.
Kindlat reeglit töögraafikust etteteatamise aja osas ei ole ning tööandja peab siin lähtuma mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest. Arvestades ka töö iseloomu, peab tööandja andma töögraafikust töötajatele teada võimalikult vara, et töötajatel oleks võimalik enda töö- ja eraelu korraldada.
Näiteks ei saa pidada mõistlikuks seda, kui töögraafik pannakse üles iga kuu esimesel päeval jooksva kuu kohta. Praktikas on leitud, et mõistlik on töötajatele töögraafikust teada antud vähemalt 10 kalendripäeva enne järgmise graafikuperioodi algust. Juba koostatud ja töötajale teatavaks tehtud tööajakava saab vajadusel muuta üksnes kokkuleppel töötajaga.
Puhkeaeg ja summeeritud tööaeg
Summeeritud tööajal jaotub tööaeg ebaühtlaselt, mistõttu võib juhtuda, et töötajal satub ühe nädala peale mitu järjestikust pikka vahetust. Seejuures tuleb siiski tagada, et töötajale jääks summeeritud tööaja korral piisav järjestikune puhkeaeg ning et töötunde ei kuhjuks ühele nädalale liiga palju.
Summeeritud tööajaga töötajale peab igapäevast puhkeaega jääma vähemalt 11 järjestikust tundi iga 24 tunni jooksul. Iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta peab töötajale summeeritud tööaja korral jääma 36 tundi järjestikust puhkeaega.
Töötaja keskmine iganädalane tööaeg ei tohi tööaja arvestuse perioodi jooksul reeglina ületada 48 tundi. Seega võib töötajal küll olla suurema koormusega töönädalaid, kuid need peavad vahelduma väiksema koormusega nädalatega.
Alatunnid ja ületunnid
Tööandja kohustus on pidada tööaja arvestust, märkides töötaja tegelikult töötatud tunnid näiteks tööajatabelisse. Tööandja ei saa tööaja arvestuse pidamise kohustust panna töötajale. Kui aga tööandja tööaja arvestust ei pea, siis võib töövaidluse korral töötaja enda tööaja arvestus tõendada töötaja nõudeid tööandja vastu.
Summeeritud tööaja kasutamisel peab tööandja tagama, et arvestusperioodi lõpuks vastaks tegelik tööaeg ja teenitud töötasu lepingus kokkulepitud tööajale ja töötasule. Olukorras, kus tööandja ei ole töötajale taganud normtunde ehk tööandjast tulenevalt on tekkinud alatunnid, on tööandja kohustatud alatunnid töötajale hüvitama, makstes nende eest töötajale keskmist töötasu.
Tööaja arvestuse perioodi lõpuks kokkulepitud tööaega ületav töö on ületunnitöö, mille tööandja peab töötajale hüvitama eelduslikult ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja võimaldamisega esimesel võimalusel uue tööaja arvestuse perioodi algul.
Ületundide eest antav vaba aeg on soovitatav märkida ka töögraafikusse. Juhul, kui pooled on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises rahas, tasub tööandja ületundide eest 1,5-kordset töötasu ehk maksab ületundide eest juurde 0,5-kordselt, arvestades et ühekordselt on need juba hüvitatud.
Teatud juhtudel tuleb ala- ja ületundide arvestamiseks töötaja tööaega korrigeerida, sest tööandja ei või nõuda töötajalt töövõimetuslehe või puhkuse aega jäävate töötundide tasatöötamist.
Täistööajaga töötava töötaja tööaega tööaja arvestuse perioodil vähendatakse töölt eemal viibitud kalendaarsete tööpäevade arvu või töötundide võrra vastavalt töövõimetuslehel või puhkusel viibimise ajale.
Kokkuvõttes on summeeritud tööaja kohaldamiseks oluline, et tööandja on selles töötajaga kokku leppinud, koostanud töögraafiku ning selle töötajale varakult kättesaadavaks teinud, et anda töötajatele mõistlik võimalus enda eraelu korraldamiseks.
Lisaks sellele tuleb tööandjal pidada tööaja arvestust ning töögraafiku koostamisel olla tähelepanelik, et vältida ala- ja ületunde ning töö- ja puhkeaja nõudete rikkumist.
