Sisukord
Maailm muutub pidevalt ja sellega koos muutub ka äritegevus, selle suunad, ambitsioonid ja vajadused.
Erinevatel põhjustel tuleb paljudel ettevõtjatel mõelda mingil hetkel oma tegutsemise jooksul tegevuse ümberkujundamise ja seeläbi ühingute restruktureerimise peale.
Sellisteks põhjusteks võivad olla näiteks:
- äritegevuse laiendamine
- tegevusalade sektorite ja üksuste eraldamine
- või vastupidi äritegevuse kitsendamine ning valdkondade kokku koondamine.
Olgu nende ajendiks siis majanduse tõus või langus, õigusliku raamistiku muutumine, uued ühiskonna vajadused ja seetõttu ka tarvidus uute spetsialistide, kaupade ja teenuste järele või sõna otseses mõttes inimese asendumine robotiga.
Restruktureerimise all mõistetakse ettevõtte tegevuse, struktuuri, varade, kohustuste või juhtimise ümberkorraldamist, mille eesmärk on eelkõige parandada efektiivsust ning kohaneda turu- ja õigusmuudatustega, samuti majanduslike raskuste ületamiseks.
Restruktureerimise võimalusteks on ette nähtud äriühingute ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine.
Ühinemine ja jagunemine ning vajalikud sammud
Nii nagu võib ühinemise sõnast tuletada, liidetakse ühinemise tulemusena äriühingud viisil, mil vähemalt üks äriühing (ühendatav ühing) loetakse lõppenuks ehk kustutatakse registrist. Alles jääb ühendav ühing. Samuti võidakse ühineda selliselt, et mõlemad ühinevad ühingud kustutatakse registrist, kuid nende asemel asutatakse uus äriühing.
Oluline on seejuures tähelepanu pöörata asjaolule, et ühendatava ühingu registrist kustutamisega ei kustu automaatselt selle ühingu õigused ja kohustused. Kõik ühendatava ühingu vara läheb üle allesjäävale ühingule ehk viimane on kustutatava ühingu õigusjärglane. Seetõttu ei saa loota ühinemise teel ühingu kustutamise korral, et võimalikud lepingulised kohustused koheselt lõppeksid ning neid enam täita ei tule, näiteks laenu tagasi maksta. Ka selline kohustus läheb ühinemise tulemusena üle ühendavale ühingule, mis peab kõiki kehtivaid kokkuleppeid edasi täitma.
Ühinemisprotsessi etapid
Kuidas ühinemisprotsessi alustada?
Ühinemise protseduuri algatamiseks tuleb külastada notarit. Seega on esmalt vajalik sõlmida ühinevatel ühingutel notariaalselt tõestatud ühinemisleping, milles tuleb kajastada muuhulgas osade või aktsiate asendussuhe kui ka üleandmise tingimused ja bilansi päev ehk aeg, millest alates ühendatava ühingu tehingud loetakse tehtuks ühendava ühingu arvel.
Pärast ühinemislepingu sõlmimist tuleb see saata koos ühinemisaruande ja audiitori aruandega osanikele või aktsionäridele tutvumiseks, kes saavad lepingu oma otsusega heaks kiita. Tutvumiseks saatmise ja heakskiitmise vahele peab jääma osaühingute puhul kaks nädalat ja aktsiaseltside puhul üks kuu. Osanikud või aktsionärid võivad samaaegselt ka otsustada, et ühinemisaruande koostamisest ja audiitori aruandest loobutakse. Sellise otsuse poolt peavad hääletama kõik ühingu osanikud või aktsionärid. Vastasel juhul tuleb koostada ühinemisaruanne, milles sisuliselt selgitatakse ja põhjendatakse kõike seda, milles ühinemislepingus kokku lepiti.
Aktsiaseltsidel ja Eesti väärtpaberite keskregistris (EVK) registreeritud osade puhul tuleb ka EVK-st kinnitus saada. Lisaks tuleb hankida Konkurentsiametilt otsus, millega antakse luba koondumise kohta, kui selle taotlemise kohustus tuleneb konkurentsiseadusest.
Ühe kuu möödumisel lepingu heakskiitmisest saab äriregistrile esitada avalduse ühinemise sissekandmiseks. Avaldusele tuleb lisaks kõigile eelnevalt nimetatud dokumentidele esitada ka ühendatava ühingu lõppbilanss. Ühinemise puhul ükski osanik ega aktsionär ära ei kao ehk ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad osaluse ka allesjäävas ühingus.
Ühinemise kohta on kohustuslik avaldada teade Ametlikes Teadaannetes. Seda tuleb teha niipea kui ühinemine on registrisse sisse kantud. Aktsiaseltside puhul tuleb teade avaldada lisaks varem ka ühinemislepingu sõlmimise kohta.
Millal ja miks valida jagunemine?
Selleks, et äriühingud saaksid spetsialiseeruda kindlatele tegevusaladele, siseneda uutele turgudele või eraldada oma tegevusi strateegilistel põhjustel, on võimalik jaguneda. Jagunemise käigus annab äriühing kogu oma varad ja kohustused või osa oma varadest ja kohustustest üle ühele või mitmele uuele asutatud üksusele.
Jaguneda saab jaotumise või eraldumise teel. See tähendab, et jagunemine võib olla täielik (selle tulemusena algne ühing lõpetatakse) või osaline (jagunenud ühing jätkab tegevust koos teiste olemasolevate või asutatud ühingutega). Sarnaselt ühinemisele tuleb ka jagunemise puhul läbida jagunemislepingute ja -otsuste protseduur kuniks äriregistrile avalduse esitamiseni.
Millega arvestada piiriülese ühinemise või jagunemise korral?
Piiriülese ühinemise puhul rakenduvad lisaks kõigele eelnevale täiendavad nõuded ja seetõttu ka suurem ajakulu. Sealhulgas tuleb koostada näiteks mahukam ühinemisleping, mis käsitleks teiste seas ka osanikele või aktsionäridele pakutavat hüvitist, selle määramise korda, võlausaldajate kaitse põhimõtteid ja juhtorganite liikmetele antavaid soodustusi.
Sellise lepingu sõlmimise kohta tuleb igal juhul avaldada teade Ametlikes Teadaannetes, see tähendab, et teate avaldamine on kohustuslik ka osaühingule. Sarnaselt riigisisesele korrale, tuleb ka piiriülese ühinemise puhul koostada ühinemisaruanne, läbida audiitorkontrollid ja heaks kiita ühinemisleping.
Piiriülesed toimingud nõuavad täiendavalt tõendit. Juhul kui Eesti ühendatav ühing osaleb ühinemises, saadab registripidaja kolme kuu jooksul ühinemise tõendi selle riigi pädevale asutusele, kus asub ühendav ühing. Teatud alustel on õigus tõendi väljastamisest keelduda. Sarnaselt toimub ka piiriülene jagunemine.
Nii ühinemine kui ka jagunemine toimuvad ilma likvideerimismenetluseta. Juhul kui äriühingu osas viiakse läbi likvideerimine, kustutatakse äriühing registrist nii, et sellel ei ole õigusjärglast ehk kõik ühingu õigused ja kohustused lõppevad.
Ebaehtne restruktureerimine
Millal loetakse tehing näilikuks?
Kuigi ühinemine ja jagunemine on seaduslikud äriühingute ümberkorraldamise vahendid, võib nende vormiline kasutamine ilma sisulise majandusliku eesmärgita viidata ebaehtsale ehk näilikule tehingule.
Sellisel juhul võib registripidaja keelduda kande tegemisest, kui selgub, et tehingul puudub tegelik majanduslik sisu või see on tehtud mõnel muul eesmärgil ehk varjatakse teist tehingut. Seega peab restruktureerimisel olema majanduslik eesmärk. Nii on näiteks Saksamaal leitud, et äriühingu varade ülekandmine ei võrdu ümberkujundamisega.[1]
Äriseadustiku järgi ei väljastata piiriülese ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tõendit, kui toimingut kavandatakse pettuse või kuritegelikul eesmärgil; sellest piisab ka siis, kui registripidajal on põhjendatud kahtlus.
Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 2-20-11609 märkinud, et jagunemise reeglid on loodud selleks, et ettevõtja saaks oma tegevust ümber korraldada võimalikult väikeste kuludega. Samas ei tohi jagunemise ainus eesmärk olla üksiku varaeseme (nt kinnisasja või osaluse) üleandmine ühelt äriühingult teisele, kuna seda saab teha ka muul viisil, näiteks võõrandamistehinguga.
Aktsiate asendussuhteks võib määrata ka null ja see ei muuda jagunemist ebaehtsaks, kui aktsionäride ring ja osaluste proportsioonid jäävad samaks. Samuti on võimalik anda üle ainult üks vara ese (näiteks osalus teises äriühingus) ja ka see ei pruugi olla piisavaks aluseks, et lugeda jagunemist ebaehtseks ning seetõttu keelduda kande tegemisest.
Kui aga need asjaolud esinevad koos ehk toimub üksikute varaesemete üleandmine ühelt äriühingult teisele, samal ajal kui ühingute kapitalid ei muutu, võib jagunemist pidada ebaehtsaks, kuna sellega varjatakse teist tehingut. Sellises olukorras tuleks jagunemise ehtsust täiendavalt põhjendada jagunemisaruandes.
Restruktureerimise ebaehtsus võib eelkõige väljenduda maksueeliste saamises. Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 3-22-282 käsitleti olukorda, kus maksuvabastuse eesmärgil tehtud ühinemist hinnati ebaehtsaks ümberkorralduseks. Kohus leidis, et ühinemise tegelik eesmärk ei olnud osaluse saamine investeerimisprojektides, vaid tulumaksukohustuse vältimine maksuvabade dividendide väljamaksmisel, mis andis aluse maksukorralduse seaduse § 84 kohaldamiseks.
Samuti rõhutas kohus, et maksuvabastusõigus ei saa olla iseseisvalt ülekantav ilma majandusliku sisuta ehk maksuvabastuse ja sellega seotud vara vahel peab olema reaalne seos. Selline praktika kinnitab, et ümberkorralduste puhul hinnatakse mitte ainult tehingu vormi, vaid ka selle tegelikku majanduslikku sisu, vältimaks kunstlike maksueeliste kasutamist.
Kuidas vältida olukorda, kus kanne jäetakse tegemata?
Selleks et vältida olukorda, kus registripidaja keeldub kande tegemisest, on oluline tagada, et ühinemisel ja jagunemisel oleks alati selgelt määratletud mitte ainult tehingu vorm, vaid ka selle majanduslik sisu. Äriühingute ümberkorraldustes tuleb järgida seaduslikke nõudeid, et vältida kunstlikke maksueeliseid ja tagada, et vara ülekandmine ei ole lihtsalt formaalne samm ilma tegeliku majandusliku väärtuseta. Ühingud peaksid hoolikalt dokumenteerima oma tegevuse eesmärgid ja tagama, et nende tehingud ei tekita kahtlusi maksuvõlgade vältimise või ebaehtsate ümberkorralduste osas. Ainuüksi vormiline ümberkorraldus võib viia selleni, et registripidaja jätab kande tegemata.
Kuidas restruktureerimiseks sisuliselt valmistuda?
Oluline on kaardistada äriühingute tegelik olukord ja plaanitava struktuuri elluviimiseks vajalikud sammud. Igasuguse restruktureerimise puhul tuleb arvestada ka ühingu seniste lepingupartneritega, kuna ümberkujundamine, jagunemine või ühinemine võib sageli muuta lepingulisi suhteid. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata lepingupartnerite õigustele ja kohustustele, tagamaks, et nende positsioon lepingutes ei jääks pärast muudatuste elluviimist ebaselgeks.
Lepingupartnerite roll ja kohustused
Üle tuleks vaadata kõik äriühingu kehtivad lepingud, mis võivad sätestada tingimused ühinemiseks, jagunemiseks või ümberkujundamiseks. Lepingutes võivad olla näiteks kohustused teavitada konkreetse tähtaja jooksul lepingupartnerit restruktureerimisest või saada selleks tema nõusolek. Nende kohustuste mittejärgimine võib kaasa tuua leppetrahvide tasumise kohustuse.
Vaidluste ja leppetrahvide vältimiseks on soovitatav läbi viia ühingu due diligence ehk hoolsusaudit. Selle käigus koostatakse ülevaade äriühingu seisust, olemasolevatest õigustest ja kohustustest ning võimalikest piirangutest restruktureerimise läbiviimiseks. Eriti tähelepanu väärivad pangaga sõlmitud lepingud, kuid piirangud võivad tuleneda ka hanke-, üüri- või rendilepingutest või erinevate toetuste saamise tingimustest.
Lisaks tuleb iga ümberkorraldamise puhul mõelda lõppstruktuuris olevate ühingute juhtimisele ja tegevusele, sealhulgas sellele, kas on vaja teha muudatusi juhatuses või nõukogus.
Kuidas töötajaid protsessis teavitada ja kaasata?
Igasuguse restruktureerimise käigus ei tohi tähelepanuta jätta töötajaid. Töötajaid tuleb alati informeerida ja teatud juhtudel ka nendega konsulteerida. Piiriüleste restruktureerimiste korral tuleb järgida töötajate üleühenduselise kaasamise seadust, mis näeb ette, et mõnel juhul on kohustus tagada töötajate osalemine äriühingu juhtimises. Lepingus tuleb ette näha restruktureerimise tagajärjed töötajatele ning piiriülese toimingu puhul tuleb aruandes täiendavalt kirjeldada selle mõju töötajatele, sealhulgas töösuhete kaitseks kavandatavaid meetmeid ja töötingimustes ette nähtud olulisi muudatusi.
[1] Frankfurdi halduskohtu 07.04.2021 lahend nr 5 K 922/18.F.
