Koroonakriisi tõttu on oluliselt tõusnud näomaskide nõudlus kogu maailmas ja juurde on tekkinud hulgaliselt uusi tootjaid, kes ei ole enda tooteid sertifitseerinud, kuid soovivad võimalikult kiiresti siseneda Euroopa turule.
Kaitsemaskide müügil nõutakse maskide asjakohase dokumentatsiooni tõestamist – FFP2 ja FFP3 maskide tehnilised omadused, kvaliteet, dokumendid ja tootemärgistus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega.
Turule on aga tulnud väga palju uusi pakkujaid, kelle sertifikaadid või tootemärgised on puudulikud või suisa võltsitud.
Vastavalt seadusele peavad maskid läbima kontrolli ning saama heakskiidu vastavast Euroopa Liidu asutusest.
Praeguse seisuga annavad näomaskide vastavussertifikaate Euroopa Liidus välja üle kolmekümne akrediteeritud labori. Eestis müüdavatel FFP2 ja FFP3 maskidel peab kindlasti juures olema vastavussertifikaat, mis tõendab nii hindamise läbimist kui ka vastavust kvaliteedinõuetele.
Samuti peab maskidel olema Euroopa Liidus nõutud CE-märgis, mille abil saab tuvastada maskide päritolu ja tootjat. See tähendab, et ka tehnilistele kvaliteedinõuetele vastavate ja sertifikaadi saanud toodete puhul võib ette tulla olukordi, kus maske on ebapiisava tootemärgistuse tõttu Euroopa Liidus müüa võimatu.
Erandid on võimalikud
Seoses isikukaitsevahendite puudusega on võimalik dokumentatsiooni nõuetest pääseda juhul, kui maskid ei lähe müügiks laiemale üldsusele, vaid on kasutuseks ainult meditsiinitöötajatele või riigiasutustele.
Sellisel juhul peavad maskid olema kooskõlas tehniliste nõuetega, kuid vastavushindamise läbimisel kehtib nö lihtsustatud kord. Sellisel juhul tehakse kindlaks, kas maskid vastavad tehnilistele omadustele ja ohutusnõuetele.
Erandi tegemisel nõutakse kinnituskirja nii tarnijalt kui ka ostvalt meditsiiniasutuselt, et sisse toodud maskid lähevad kasutusse just tervishoiutöötajatele ning ei satu müügiks tarbijatele.
Sellegipoolest on ka meditsiiniasutustele saadetud maskide hulgas teatavasti olnud mitmeid hankeid, kus maskid ei vasta kaugeltki nõutud kvaliteedile ega taga eesliini töötajatele vajalikku ohutust.
Euroopa Liidu kvaliteedi- ja dokumentatsiooninõuetele vastavust suudavad ilmselt kõige paremini tagada need tootjad, kes ka enne kriisi tegelesid isikukaitsevahendite tootmisega.
Kogenud tootjate tootmis-ja tarneprotsessid on juba praktikas paika loksunud ning õiged sertifikaadid on saadud enne pandeemia puhkemist. Sellegipoolest ei suuda seni toiminud tööstus sammu pidada plahvatuslikult kasvanud globaalse nõudlusega.
Maskide ostmisel tuleb igal juhul olla ettevaatlik, kuna suure nõudluse tõttu on tekkinud juurde ka neid, kes üritavad turustada ebapiisava dokumentatsiooniga või halvemal juhul ka ohutusnõuetele mittevastavat kaitsevarustust.
