Sisukord
2025. aasta 1. septembril jõustusid haridusseaduse muudatused, millega asendati mõiste “koolikohustus” mõistega “õppimiskohustus”.
Siiski ei muutunud pelgalt mõiste ise, vaid ka selle tähendus. Varem kehtinud seaduse järgi oli laps koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 1. septembrist 2025 on laps aga õppimiskohustuslik kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni või täisealiseks ehk 18-aastaseks saamiseni.
Muudatused ei puuduta neid, kes on oma koolikohustuse täitnud juba enne 2025. aasta 1. septembrit, vaid alates sellest sügisest 9. klassi läinuid/minejaid. Muudatuste eesmärk on vähendada madala kvalifikatsiooniga noorte hulka ning suurendada nende võimalusi tööturul tulevikus.
Kuidas mõjutab uus õppimiskohustus alaealiste töövõimalusi?
Uue pikendatud õppimiskohustuse sätestamine haridusseaduses tõi kaasa täiendusi ja muudatusi ka teistes seadustes, näiteks töölepingu seaduse alaealiste töötamist reguleerivates sätetes. Mõiste koolikohustuslik asendati ka töölepingu seaduses mõistega õppimiskohustuslik ning sellega laiendati alates 1. septembrist 2025 õppimiskohustuslikele alaealistele kehtivaid töö tegemise ja tööaja piiranguid.
Haridusseaduse muudatustega sätestatud õppimiskohustust ei rakendata aga isikute suhtes, kes on põhihariduse omandanud või 17-aastaseks saanud ehk oma koolikohustuse täitnud enne 2025. aasta 1. septembrit. Mitteõppimiskohustuslikke alaealisi on tööandjatel võimalik varem kehtinud tingimustel tööle rakendada olenemata sellest, kas nad on otsustanud oma haridusteed kesk- või kutsekoolis jätkata.
Piirangud lubatud töödele
Varem kehtinud töölepingu seaduse järgi võis 15-16-aastane mittekoolikohustuslik noor või 17-aastane teha kõiki töid, mis pole seadusega keelatud. Enne 1. septembrit 2025 koolikohustuse täitnule on sellised tööd ka edaspidi lubatud. Jätkuvalt on igale alaealisele keelatud töö, mis:
1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
2) ohustab alaealise kõlblust;
3) sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.
Alaealise töötaja töötamise tingimusi reguleerib Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 94/33/EÜ, mille artikli 4 kohaselt võivad koolikohustuslikud alaealised teha vaid kergeid töid.
Õppimiskohustuse pikendamise tõttu on edaspidi ka 17-aastastele kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni lubatud vaid kerge töö (kui nad ei ole saanud 17-aastaseks ega põhikooli lõpetanud enne 2025. aasta 1. septembrit).
Kerge töö on töö, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Seega muutub alaealiste töötamine vähem paindlikuks.
Piirangud tööajale
Varem kehtinud töölepingu seaduse järgi võis 15–16-aastane mittekoolikohustuslik noor või 17-aastane töötada tavapärase täistööajaga – 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Ka täna tohivad mitteõppimiskohustuslikud 15–17-aastased täistööajaga töötada, seda isegi kesk- või kutsekooli kõrvalt.
Kõigile õppimiskohustuslikele alaealistele kehtib sellest sügisest õppeveerandi kestel lühendatud täistööaeg 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul väljaspool kooliaega.
Kerge töö puhul kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal võib õppimiskohustusliku alaealise tööaeg õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega olla 3 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Tavapärane täistööaeg on õppimiskohustuslikele 15–17-aastastele lubatud ainult koolivaheajal, arvestades et nad tohivad ikkagi töötada vaid pool iga koolivaheaja kestusest. Täisealistel sellist piirangut ei ole.
Seega võrreldes seni kehtinud seadusega suurendati muudatustega pisut vaid 15-16-aastastele õppimiskohustuslikele lubatud tööaega koolivaheajal 7 tunnilt 8 tunnile päevas ning 35 tunnilt 40 tunnile seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Kusjuures ühtki õppimiskohustuslikku alaealist ei tohi tööle rakendada vahemikus 20.00 kuni 06.00, välja arvatud juhul, kui alaealine töötaja teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 kuni 24.00.
Jätkuvalt ei tohi alaealised teha ületunnitööd, kuid töölepingu seadust on täpsustatud sättega, mille kohaselt ka õppimiskohustuse täitnud alaealise tööaeg ei tohi summeeritud tööaja arvestuse puhul ületada 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Varem kehtinud seadus oli selles küsimuses mitmetitõlgendatav.
Muudatuste mõju alaealistele ja tööandjatele
Tõenäoliselt väheneb õppimiskohustuse täitmise tõttu töötavate alaealiste hulk ja noored asuvad ilmselt üldse hiljem esimesi töökogemusi omandama. Samuti kahanevad tööandjate võimalused alaealistele lubatud ja sobivat tööd pakkuda, sest alaealistele õppimiskohustuslikele on lubatud vaid kerge töö, seda ka koolivaheajal.
Teoreetiliselt võiks 15-17-aastane oma vanuse poolest teha ka keerulisemat või raskemat tööd, kuid praktikas pole see edaspidi võimalik, sest kesk- või kutsehariduse omandamiseni tavaliselt enne 18-aastaseks saamist ei jõuta.
Tööandjate vaates võib küll positiivseks pidada õppimiskohustuslikele alaealistele kehtivate tööaja piirangute mõningast ühtlustamist. Pigem aga võib alaealiste töötamisele kehtivate piirangute laiendamine kaasa tuua tööandjate huvi vähenemise õppimiskohustuslike alaealiste värbamiseks ja/või hakatakse õppimiskohustuslikke alaealisi tööle rakendama töölepingu asemel võlaõiguslike lepingutega, mis on küll paindlikumad, kuid pakuvad töö tegijale vähem kaitset.
Muudatustest tulenevalt võib tööandjatel olla vaja uuendada oma töökeskkonna riskianalüüse, teha ümber töögraafikuid ja värvata õppimiskohustuslike alaealiste töötajate asemele või juurde uut tööjõudu.
Kokkuvõte
Alates 1. septembrist 2025 asendati senine koolikohustus õppimiskohustusega. See tähendab, et praegused ja tulevased põhikooliõpilased peavad peale põhikooli õpinguid jätkama ja õppima kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni või täisealiseks saamiseni. Õppimiskohustuse täitmise tagamiseks laiendatakse töölepingu seaduses piiranguid alaealiste töötamisele:
- kõik õppimiskohustuslikud alaealised tohivad edaspidi töötada ainult kergetel töödel;
- õppeveerandi kestel kehtib õppimiskohustuslikele alaealistele lühendatud täistööaeg, mis on reeglina 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul väljaspool kooliaega;
- koolivaheajal on tavapärane täistööaeg lubatud alates 15. eluaastast;
- õppimiskohustuslik alaealine võib töötada vaid pool igast koolivaheajast.
Seega tuleb tööandjatel edaspidi alaealiste värbamisel ja töögraafikute koostamisel jälgida, mis vanuses on tööle rakendatav noor ning kas ja millal on ta omandanud põhihariduse.
Muudatused piiravad nii alaealise võimalusi tööd teha kui ka tööandja võimalusi tööd pakkuda. Pikemas perspektiivis loodame siiski muudatuste eesmärgi ja positiivse mõju realiseerumist – madala kvalifikatsiooniga noorte hulga vähenemist ning nende väljavaadete paranemist tööturul tänu vähemalt kesk- või kutsehariduse omandamisele.
