Mida peab teadma vanemapuhkusel olev töötaja?

Töökohtade koondamised on viimastel aastatel sagenenud nii Eestis kui ka mujal maailmas. See tekitab küsimusi ka vanemapuhkusel olevate vanemate seas – mida tähendab koondamine ja kuidas mõjutavad sellega seotud hüvitised vanemahüvitise saamist?

Mis on koondamine?

Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt olukorras, kus töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks. Seda üldiselt töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine:

• tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu;
• tööandja tegevuse lõppemisel (likvideerimisel).

Vanemapuhkust kasutavat töötajat võib koondada ainult tööandja pankroti korral või likvideerimisel.

Tähtajatu töölepingu ülesütlemisel mistahes majanduslikul põhjusel peab tööandja reeglina maksma töötajale koondamishüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kas ja kuidas mõjutab koondamishüvitis vanemahüvitist?

Koondamishüvitise mõju vanemahüvitisele tööandja pankroti korral

Kui Töötukassa maksab vanemahüvitise saajale vanemahüvitise saamise kalendrikuul tööandja maksejõuetuse hüvitist (pankrotihüvitist) seoses sellega, et tööandja läks pankrotti, siis selle tulu alusel vanemahüvitist ei vähendata ehk ei teki vajadust vanemahüvitise saamist peatada.

Sotsiaalkindlustusametit maksejõuetushüvitise saamisest eraldi teavitama ei pea, Sotsiaalkindlustusamet saab selle info maksu- ja tolliametilt.

Küll on Töötukassa makstavatel hüvitistel piirid ees:

Hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja sellel on järgmised ülempiirid:

• Saamata töötasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku ei tohi see ületada kolme Eesti keskmist brutokuupalka, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
• Saamata puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid see ei tohi ületada Eesti keskmist brutokuupalka, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
• Töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised (enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid need ei tohi ületada Eesti keskmist brutokuupalka, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.

Koondamishüvitise mõju vanemahüvitisele tööandja likvideerimisel

Kui vanemahüvitise saaja saab tööandjalt koondamishüvitist ja teisi ülesütlemise hüvitisi seoses tööandja likvideerimisega, siis olenevalt hüvitiste suurustest ja maksmise ajast võib tekkida vanemahüvitise vähendamise risk.

Lubatud töötasu määr

Hetkel kehtiva seaduse järgi ei vähendata vanemahüvitist, kui töine tulu ei ületa lubatud töötasu määra.

2025. aastal on lubatud töötasu määr 2632,55 eurot.

Kui tulu ületab selle määra, vähendatakse vanemahüvitist vastavalt ületavale summale.

Kuidas vältida vanemahüvitise vähenemist likvideerimise korral?

• Ära planeeri vanemahüvitise päevi selle kuu peale, mil koondamishüvitis laekub.
• Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses tuleb vanemahüvitise päevad ümber planeerida hiljemalt eelmise kuu viimasel päeval.
• Vanemahüvitise peatamine pikendab hüvitispäevade kasutamise perioodi.

Vanemahüvitise vähendamise vältimiseks ei tohiks vanem ülesütlemise hüvitiste saamise kuule planeerida mitte ühtegi vanemahüvitise päeva. Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses tuleks vanemahüvitise päevad vastavalt ümber planeerida hiljemalt laekumise kuule eelneva kuu viimasel päeval. Vanemahüvitise peatamine pikendab hüvitispäevade kasutamise perioodi.

Oluline muudatus alates 1. jaanuarist 2026

Pane aga tähele, et 1. jaanuaril 2026 rakendub perehüvitiste seaduse muudatus, mille järgi kõik jagatava ja lapsendaja vanemahüvitise saajad võivad paralleelselt vanemahüvitise saamisega teenida piiramatut tulu ilma vanemahüvitise vähendamiseta.

Seega kaob siis ära vanemahüvitise peatamise vajadus koondamishüvitise ja teiste ülesütlemise hüvitiste saamisel.

Samas on alates 1. jaanuarist 2026 vanemahüvitise ülempiiriks 3788 eurot, mis rakendub nendele peredele, kelle lapse eeldatav sünnitähtaeg on või sünd toimub sel kuupäeval või pärast seda.

Kokkuvõte

Koondamishüvitise mõju vanemahüvitisele sõltub eelkõige hüvitise liigist ja maksmise põhjusest.

• Kui tööandja on maksejõuetu ning Töötukassa maksab välja pankrotihüvitise, ei vähenda see vanemahüvitist ega eelda vanemahüvitise saamise peatamist.
• Kui aga tööandja likvideerib oma tegevuse ja maksab koondamishüvitise ise, loetakse see töiseks tuluks, mis võib vanemahüvitist vähendada, kui summa ületab lubatud töötasu määra.
• Alates 1. jaanuarist 2026 muutub süsteem lihtsamaks – vanemahüvitist ei vähendata enam sõltumata teenitud sissetulekust, mis annab vanematele suurema kindlustunde ja paindlikkuse töö ja pereelu ühildamisel.

KKK – korduma kippuvad küsimused

1. Kas mind võib koondada vanemapuhkusel?

Jah, kuid ainult tööandja pankroti või tegevuse likvideerimise korral.

2. Kas koondamishüvitis mõjutab vanemahüvitist?

Pankroti korral pankrotihüvitise osana ei mõjuta. Likvideerimise korral võib mõjutada siis, kui sissetulek ületab lubatud töötasu piiri.

3. Kas koondamishüvitis tuleb planeerida vanemahüvitise päevadest eraldi?

Jah. Vältimaks vanemahüvitise vähendamist, ei tohi koondamishüvitise laekumise kuule planeerida vanemahüvitise päevi.

4. Kuidas muutub süsteem 2026. aastal?

Alates 1. jaanuarist 2026 võib vanem teenida piiramatut tulu ilma vanemahüvitist vähendamata. Kehtib siiski vanemahüvitise ülempiir.

5. Kas Sotsiaalkindlustusametit tuleb pankrotihüvitise saamisest teavitada?

Ei, eraldi teavitamine ei ole vajalik.