Sisukord
75 000 võlgniku andmed, elatisevõlgnike info ja juriidiliste isikute võlad – Hedmani advokaat Kaire Sepper analüüsib, mida uus täitmisregister pakub.

Eestis on lõpuks olemas toimiv ja avalikkusele kättesaadav täitmisregister.
Miks on täitmisregistrit nii kaua oodatud?
Täitmisregistrit on oodanud nii võlgnikud, nende lähedased, nende tööandjad kui ka krediidiandjad ja üürileandjad. Seni oli nii võlgnikel kui ka sissenõudjatel äärmiselt keeruline leida infot käimasolevate täitemenetluste kohta. Eestis viiakse läbi ca 400 000 täitemenetlust ca 75 000 (eraisikust) võlgniku osas.
Senine olukord oli keeruline nii võlgnikele kui sissenõudjatele
Praeguseni oli võlgnikul enda võlgade kohta võimalus infot leida eesti.ee portaalist, kuid sealt saadav info ei olnud tihti täpne. Võimalus oli edastada ka päring Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, kuid sealt saadava teabe läbitöötamiseks oli tihti vaja pöörduda õigusnõustaja poole. Tabelitesse oli märgitud sama nõue korduvalt, nt kui üks kohtutäitur oli ametist lahkunud ja nõue ning menetlus oli liikunud edasi järgmisele täiturile. Lisaks kajastati seal ka juba lõppenud ja aegunud nõudeid. Tavalisel inimesel oli väga keeruline aru saada, kellele ta tegelikult võlgu on, kui palju ning millised kohustused on tänaseks juba lõppenud. Õigusriigis ei tohiks inimene vajada juristi selleks, et aru saada, millised täitemenetlused tema suhtes käivad.
Samuti oli sissenõudjate jaoks olukord keeruline. Puudus keskne süsteem, kust saada terviklikku ülevaadet enda nõuete ja menetluste seisust. Suuremad ettevõtted pidid pidama sisuliselt omaenda paralleelregistrit, et jälgida, millises etapis üks või teine nõue parasjagu on. See tähendas suurt halduskoormust, dubleerivat tööd ja lõpuks ka kõrgemaid kulusid.
Avalikkusel puudus kontroll
Kõige vastuolulisem oli siiski see, et avalikkusel puudus seni sisuliselt igasugune võimalus kontrollida, kas inimese või ettevõtte suhtes viiakse läbi täitemenetlust.
- Näiteks üürileandjal on õigustatud huvi teada, kas potentsiaalne üürnik jätab süsteemselt kohustusi täitmata.
- Krediidiandjal on õigustatud huvi hinnata inimese maksekäitumist enne laenu andmist.
- Tööandjal võib olla põhjendatud huvi teada, kas töötaja suhtes toimub ulatuslik sundtäitmine.
- Miks mitte ka uute romantiliste suhete otsijatel. Armukelmidest on räägitud palju, miks ei võiks inimesed saada infot ka oma uue võimaliku elukaaslase osas, kellega nii ta ise kui ta lapsed tulevikus seotud on.
Mida täitmisregister täna pakub (ja ei paku)?
Nüüd on see võimalus olemas. Vähemalt osaliselt.

Esmalt meenutuseks, täitmisregistrist pidi juba alates 01.01.2024 olema kättesaadav info eraisikute täitemenetluses olevate võlgnevuste kohta. Viidatud kuupäeval register tööle ei hakanud.
Riik leidis, et võlgnike võlainfo avaldamine rikuks liiga palju nende isikuõigusi ja eraelu puutumatust. Jätkuvalt ma selles küsimuses riigiga ei nõustu. Kui inimese osas viiakse täitemenetlust läbi ning ta ei ole täitnud oma kohustusi, siis võiks see teave olla õigustatud huvi alusel kättesaadav. Meil ei ole vaja saada võlainfot naabri ja kolleegi osas, küll aga laenusaaja ja uue üürniku osas.
Elatisevõlgnike ja juriidiliste isikute info on nüüd avalik
Riik avalikustas lõpuks elatisevõlgnike info. Elatise ootel on meil ca 15 000 last. Elatisevõlg ei ole “eraasi” – see puudutab otseselt laste heaolu ning ühiskonna õiglustunnet. Elatisevõlgnikega tuleb tegeleda ning vähemalt nende võlgade osas on info tänaseks täitmisregistrist kättesaadav.
Samuti on täitmisregistrist kättesaadav info juriidiliste isikute kohta, kelle osas täitemenetlust läbi viiakse.
Seni ei olnud võimalik saada infot, et ettevõte on võlgu ja kohtutäitur sundtäidab sissenõudjate nõuet ettevõtte vastu. Tänaseks on olukord muutunud ning soovitan õigustatud huvi olemasolul täitmisregistrit ka julgelt kasutama hakata.
Minister sõnas eile Riigikogus, et Eestis on ca 1300 andmekogu ja igatüht neist riik reklaamida ei jõua. Täitmisregister on turuosaliste ja võlgnike endi poolt kaua oodatud andmekogu ning loodan, et info sellest jõuab kõigi 75 000 inimeseni, kelle osas täitemenetlust läbi viiakse. Ja nende lähedaste ja tulevaste võimalike lepingupartneriteni.
Info kättesaadavus ja avalikkus loodetavasti vähendab ka võlgnike arvu ja nende juurde tekkimist.
Tulevikuvaade – täielik läbipaistvus?
Loodan samuti, et tulevikus on võimalik veel taasavada diskussioon, et kõikide täitemenetluse võlgnike info oleks õigustatud huvi korral kättesaadav.
Eraõiguslikud maksehäireregistrid müüvad igapäevaselt inimeste võlainfot raha eest ning selle tegevuse lubatavust on kinnitanud hiljuti ka Riigikohus. Riiklik ühtne täitmisregister kõigi võlgnike infoga kaitseks ka võlgnike endid valeinfo levimise eest.
Kui meie karistusregister on Euroopa Liidus kõige parem ja avatum, siis sama võiks kehtida ka täitmisregistri kohta.
Minister tõi Riigikogus õigesti välja, et eraalgatuslikes registrites võib sattuda avalikkuse ette ka valeinfo – nimekaimud või ekslikud andmed, mis hakkavad internetis oma elu elama.
Täpselt sama probleem esineb praktikas ka maksehäireregistrites. Sinna võib sattuda info aegunud võlgade kohta, valede isikute kohta. Selleks olekski äärmiselt tervitatav, et Eesti täitmisregistrist oleks kättesaadav, usaldusväärne, täielik ja ülevaatlik info ka inimeste täitmata kohustuste kohta, mida kohtutäiturid sundtäidavad.
Sellest hoolimata suur tunnustus ja aitäh ministeeriumile, et oleme sammukese lähemale astunud, et nii võlgnikud kui avalikkus saaks infot täitemenetluste kohta. Suur töö on ära tehtud! Loodame, et üheskoos saame olukorra veel paremaks muuta nii võlgnike kui võlausaldajate jaoks.
KKK
Mis on täitmisregister ja kust seda leida?
Täitmisregister on täitemenetluse andmekogu, kust saab vaadata
- Enda ja enda esindatava täitemenetluse peamisi andmeid ja pangakonto areste
- Teavet isiku elatise võlgnevuse kohta
- Teavet juriidilise isiku täitmisele antud võlgnevuse kohta
Täitmisregistrisse kogutakse andmeid kohtutäituri infosüsteemist. Vaata lisa: https://www.taitmisregister.ee/home
Kelle andmed on täitmisregistrist kättesaadavad?
Praegu on avalikult kättesaadav kahe kategooria info.
Esiteks elatisevõlgnike andmed: kas isikul on elatise võlgnevus, ning selle olemasolu korral võla jäägi suurus, täiteasja number ja menetleva kohtutäituri andmed.
Teiseks juriidiliste isikute andmed: kas ettevõttel on täitmisele antud võlgnevus, võla suurus ja selle jääk.
Eraisikute muude võlgade info (nt tarbimislaenud, üürivõlad, kahjunõuded) praegu avalikult kättesaadav ei ole.
Teavet kuvatakse ainult nende menetluste kohta, kus vabatahtliku täitmise tähtaeg on juba möödunud.
Kas ma saan täitmisregistrist oma võlgade kohta infot?
Jah. Igaühel on õigus saada täitmisregistrist andmeid enda kohta – sealhulgas kõigi enda suhtes käimasolevate täitemenetluste kohta, mitte ainult elatise osas.
Samuti saab andmeid enda esindatavate isikute kohta, näiteks oma lapse, eestkostetava või juriidilise isiku kohta, mille juhatuse liige olete.
Varasemalt tuli sellist infot otsida eesti.ee portaalist või esitada päring Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, kuid sealt saadud teave oli sageli ebatäpne, sisaldas juba lõppenud nõudeid ja nõudis tihtipeale juristi abi, et sellest aru saada.
Täitmisregister peaks selle olukorra oluliselt lihtsamaks muutma.
Kas üürileandja või krediidiandja saab potentsiaalse lepingupartneri võlgu kontrollida?
Osaliselt. Üürileandja ja krediidiandja saavad praegu täitmisregistrist kontrollida, kas potentsiaalsel lepingupartneril on elatise võlgnevus (eraisiku puhul) või on tema ettevõtte suhtes käimas täitemenetlus (juriidilise isiku puhul).
Muude eraisiku võlgade osas selleks praegu avalikku juurdepääsu ei ole. Oluline on teada, et register on liidestatud eesti.ee andmejälgijaga – see tähendab, et isik, kelle kohta päring tehakse, näeb andmejälgijast, kes ja millal tema andmeid vaatas.
Seetõttu peab päringu tegemisel olema tegelik õigustatud huvi, mitte pelgalt uudishimu.
Kui palju täitemenetlusi Eestis läbi viiakse ja keda see puudutab?
Eestis viiakse läbi ligikaudu 400 000 täitemenetlust umbes 75 000 eraisikust võlgniku osas. Elatise ootel on hinnanguliselt 15 000 last.
Need arvud näitavad, et täitemenetlus puudutab otseselt või kaudselt väga suurt osa Eesti ühiskonnast – võlgnikke endid, nende perekondi, tööandjaid, sissenõudjaid ja tulevasi lepingupartnereid.
Eestis tegutseb ka mitmeid eraõiguslikke maksehäireregistreid, kuhu on kantud kümnete tuhandete inimeste võlaandmed, mida igapäevaselt müüakse. Riigikohus on kinnitanud selle tegevuse lubatavust.
Mille poolest erineb täitmisregister maksehäireregistrist?
Täitmisregister on riiklik andmekogu, kuhu andmed koonduvad automaatselt kohtutäituri infosüsteemist. Andmed on kontrollitud ja põhinevad kehtivatel täitedokumentidel.
Maksehäireregistrid on seevastu eraõiguslikud – põhimõtteliselt võib igaüks luua oma maksehäireregistri ning sinna saavad inimesed ja ettevõtted ise lisada infot teiste isikute maksehäirete kohta.
Praktikas esineb maksehäireregistrites probleeme valeinfo, nimekaimude, ekslike andmete ja aegunud nõuete kajastamisega. Riiklik täitmisregister peaks just neid probleeme aitama lahendada, pakkudes usaldusväärsemat ja ülevaatlikumat alternatiivi.
Mida teha, kui leian, et minu andmed täitmisregistris on valed?
Täitmisregistri andmed pärinevad kohtutäituri infosüsteemist. Kui registris kajastuvad andmed on ebatäpsed – näiteks on märgitud juba tasutud võlg või vale summa –, tuleks esmalt pöörduda menetlust juhtiva kohtutäituri poole. Kohtutäituril on kohustus tagada, et tema menetluses olevad andmed on korrektsed. Kui kohtutäituriga suhtlemisel probleemi ei lahendata, on võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale.
Samuti saab abi küsida Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt.
Advokaadibüroo Hedman on koostanud tasuta „Täitemenetluse juhendi võlgnikule”, mis sisaldab praktilisi juhiseid ja avalduste näidiseid – see on leitav aadressilt hedman.legal/et/hedman-lift.