AI loodud sisu märgistamine: Euroopa Komisjoni juhised 2026

Alates 2. augustist 2026 peavad tehisintellekti kasutavad ja pakkuvad ettevõtted oma kasutajaid selgelt teavitama, kui nad suhtlevad AI-ga või puutuvad kokku AI loodud sisuga. Läbipaistvuskohustuse eesmärgiks on vähendada inimeste eksitamise riski ja suurendada avalikku usaldust.  

Euroopa Komisjon avaldas 20. juulil 2026 juhised, mis aitavad ettevõtetel valmistuda Euroopa Liidu tehisintellekti määruse (AI määrus, inglise keeles AI Act) artiklist 50 tulenevate läbipaistvusnõuete rakendamiseks. Juhised puudutavad nii AI-süsteemide arendajaid kui ka neid organisatsioone, kes oma tegevuses tehisintellekti kasutavad.  

Kes peab AI loodud sisu märgistama? 

Märgistus AI kohta tuleb lisada nii AI-süsteemi pakkujatel kui ka kasutajatel. AI-süsteemi pakkuja (provider) peab tagama, et väljund kannab juba tekkimise hetkel masinloetavat märget: vesimärki, metaandmeid või päritolu kinnitavat kirjet, enamasti C2PA standardi alusel. Süsteemi kasutaja (määruses juurutaja, inglise keeles deployer) peab lisama inimesele nähtava teavituse emotsioonituvastuse ja biomeetrilise kategoriseerimise kasutamisest, süvavõltsingutest ning avalikes huvides avaldatud AI tekstist. Sellest tuleb teada anda selgelt ja hiljemalt esimese kokkupuute hetkel. AI-süsteemi pakkujad on nt OpenAI ja Anthropic, kasutajad aga kõiksugused ettevõtted, kes pakkujate AI-d oma süsteemides kasutavad, näiteks AI abil sisuturundust loov uudisteportaal või veebipood, mille klienditugi töötab osaliselt AI abil. 

Millal ei pea AI loodud sisu märgistama? 

AI genereeritud teksti puhul on märgistamise kohustusest vabastatud ettevõtjad juhul, kui AI loodud tekst on läbinud inim- või toimetuskontrolli ning kui sisu avaldamise eest kannab toimetuslikku vastutust füüsiline või juriidiline isik. AI loodud või manipuleeritud audiovisuaalse sisu puhul on märgistamise kohustus teatud juhul leebem. Näiteks juhul, kui selline sisu on osa ilmselgest kunstilisest, loomingulisest, satiirilisest, väljamõeldud või samalaadsest teosest või programmist, siis piisab teavituse lisamisest sisu juurde, ehk satiirilise süvavõltsitud pildi postitamisel piisab, kui lisada AI-teavitus postituse teksti, mitte otse pildi peale. 

Kes peab märke lisama? Neli näidet praktikast 

Eeltoodu põhjal toome välja mõned näited, kes ja millal peab AI märgistuse lisama: 

1. Eraisik loob süvavõltsitud poliitsatiirilise video, mida jagab sõnumirakenduse kinnises grupivestluses, kuhu kuuluvad pereliikmed, aga ka avalikult sotsiaalmeedias: märget pole vaja grupivestlusesse saadetud video puhul, kuivõrd tegu on eraelulise ja kinnise vestlusega. Küll aga tuleks lisada sotsiaalmeediasse avalikult postitatud videole juurde tekst, et tegu on AI-ga. Kuigi süvavõltsingutele peab üldjuhul lisama märke otse video või pildi peale, ei ole see vajalik satiiri puhul ning piisabki üksnes teavitusest postituse tekstis; 

2. Ettevõtja kasutab OpenAI keelemudelit sisuturunduse artikli koostamiseks, saadab selle edasi ettevõtjale, kes optimeerib teksti otsingumootori jaoks (SEO), ning saadab selle uudisteportaalile, kes teksti avalikustab: vaid OpenAI peab masinloetava märke tekstile lisama. Artikli koostaja, SEO tegija ja uudisteportaal üldjuhul ei pea omapoolset märget lisama, kuivõrd sisuturundustekst ei ole üldjuhul avaldatud eesmärgiga teavitada avalikkust avalikku huvi pakkuvates küsimustes (AI määruse art 50 lg 4 teine lõik). Kui artiklit saab aga selliselt tõlgendada, tuleb märgistus kindlasti lisada. Kui tegu oleks tavalise uudisega, siis tuleks inimesele nähtav märge lisada vaid artikli avaldajal, ehk uudisteportaalil. Kõne alla võiks tulla siis ka toimetuskontrollist tulenev märgistamiskohustuse vabastus, kuid üldjuhul ei loeta SEO-d piisavaks, et erand kohaldamisele kuuluks; 

3. Ajakirjanik kasutab keelemudelit uudise koostamiseks, kontrollib faktid üle ja parandab ebatäpsused ning avaldab artikli oma nime all uudisteportaalis: üksnes keelemudeli looja peab masinloetava märke lisama, sest ajakirjaniku tekst on läbinud inimkontrolli ja ajakirjanik kannab sisu avaldamise eest toimetuslikku vastutust; 

4. Riidepood kasutab Midjourney’d, et genereerida oma kodulehele pilte modellidest, kes poe pakutavaid riideid kannavad: Midjourney poolt peab olema lisatud masinloetav märgistus, kuid riidepood eraldi märget lisama ei pea, sest väljamõeldud inimestest piltide genereerimine ei ole süvavõltsing, samuti ei kuulu see ka avaliku huvi alla AI määruse mõttes; 

---

---

---

---

Milline trahv ähvardab nõuete rikkumise eest? 

AI-süsteemide pakkujaid ja kasutajaid, kes kohustustest kinni ei pea, võidakse trahvida kuni 15 miljoni euroga või kuni 3% ulatuses ettevõtte eelmise majandusaasta ülemaailmsest aastakäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.   

Juhised ei loo uusi õiguslikke kohustusi, vaid aitavad olemasolevaid AI määruse nõudeid üheti tõlgendada. Eesmärk on toetada ettevõtteid ja asutusi läbipaistvusnõuete rakendamisel. Generatiivsed AI-süsteemid, mis toodi turule enne 2. augustit 2026, peavad masinloetava märgistuse nõude täitma 2. detsembriks 2026. Teised läbipaistvuskohustused kehtivad alates 2. augustist 2026.