Sisukord
Laim on Eesti õiguses ebaõige faktiväite avaldamine, mis kahjustab inimese au ja head nime. Väljendusvabadus on kaitstud, kuid seda piirab teiste isikute õigus aule ja heale nimele (VÕS § 1046-1047). Kannatanul on õigus nõuda valeväite ümberlükkamist, eemaldamist ja mõnel juhul kahjuhüvitist.
Sotsiaalmeedias võib üks postitus, story või kommentaar jõuda tuhandete inimesteni enne, kui inimene, kelle kohta see käib, üldse reageerida jõuab.
Kui väide on vale ja kahjustab inimese mainet, ei ole tegemist lihtsalt ebameeldiva olukorraga. See võib olla õigusrikkumine.
Eesti õiguses räägitakse sellistes olukordades eelkõige au ja hea nime kaitsest, ebaõigete faktiväidete avaldamisest ning ebakohastest väärtushinnangutest. Igapäevases keeles nimetatakse seda sageli laimuks. Väljendusvabadus on kaitstud põhiõigus, kuid seda võib seadusega piirata muu hulgas teiste inimeste au ja hea nime kaitseks.
Hedmani advokaat Kaire Sepper selgitab, millal võib valeväide muutuda õiguslikuks probleemiks ja mida peaks kannatanu tegema kohe, mitte nädal hiljem.
Millal võib valeväide olla laim või muu õigusrikkumine?
Esimene küsimus ei ole ainult see, kas öeldu oli ebameeldiv. Oluline on hinnata kogu olukorda. Tuleb vaadata:
- kes väite avaldas;
- kus see avaldati;
- mida täpselt öeldi;
- kui paljude inimesteni väide jõudis;
- kas tegemist oli faktiväite või väärtushinnanguga;
- milles seisnes kahju või õiguste rikkumine.
Faktiväide vs väärtushinnang – mis on vahe?
Faktiväide on väide, mida saab kontrollida. Näiteks väide, et inimene on midagi varastanud, toime pannud pettuse või käitunud korruptiivselt. Kui selline väide ei vasta tõele, võib kannatanul olla õigus nõuda selle ümberlükkamist, eemaldamist ja edasisest avaldamisest hoidumist. VÕS § 1047 järgi on ebaõigete andmete avaldamise korral võimalik nõuda andmete parandamist või ümberlükkamist.
Väärtushinnang on hinnang või arvamus. Ka arvamus võib olla õigusvastane, kui see on ebakohane, põhjendamatu või esitatud viisil, mis teotab inimese au. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et isiku au teotamine väärtushinnanguga võib olla õigusvastane VÕS § 1046 alusel, kui väärtushinnang on ebakohane.
Eriti tõsiselt tuleb suhtuda olukorda, kus inimesele omistatakse sisuliselt kuriteo toimepanemist. Näiteks vargust, korruptsiooni, seksuaalkuritegu või muud rasket tegu. Sellised süüdistused võivad kahjustada inimese mainet, tööalaseid võimalusi ja suhteid palju ulatuslikumalt kui üksnes ebaviisakas kommentaar.
Kas laimu eest saab nõuda rahalist hüvitist?
Jah, teatud juhtudel saab.
Kui inimese au ja head nime on rikutud, võib lisaks valeväidete ümberlükkamisele või eemaldamisele kõne alla tulla ka mittevaralise kahju hüvitamine. See tähendab rahalist hüvitist kannatuste, mainekahju ja isikliku õiguse rikkumise eest.
Samas ei tähenda iga solvav või ebameeldiv väljend automaatselt rahalist hüvitist. Kohtud hindavad rikkumise raskust. Mida tõsisem, laiemalt levinud ja alusetum süüdistus, seda suurem on tõenäosus, et kannatanul võib olla õigus hüvitisele. Kohtupraktikas on rõhutatud, et isikuõiguse rikkumise korral tuleb mittevaraline kahju hüvitada eelkõige siis, kui rikkumise raskus seda õigustab.
Hüvitise suurust mõjutavad muu hulgas:
- väite sisu ja raskus;
- avaldamise ulatus;
- avaldamise kanal;
- kas väide eemaldati kiiresti;
- kas avaldaja vabandas või jätkas rikkumist;
- kas valeväide mõjutas inimese tööd, ettevõtlust või avalikku mainet.
Kui avaldaja esitab teise inimese mainet kahjustava faktiväite, peab ta olema valmis tõendama, et väide vastab tõele. Pelgalt “ma kuulsin” või “mulle tundus” ei pruugi olla piisav.
Mida teha, kui sisulooja kontot raporteeritakse valeandmete alusel?
Sotsiaalmeedia vaidlused ei piirdu enam ainult postituste ja kommentaaridega. Üha sagedamini tekib kahju ka siis, kui inimese või ettevõtte kontot massiliselt raporteeritakse valeandmete alusel.
Kui valeandmete tõttu konto suletakse, nähtavust piiratakse või kaob ligipääs sisule, võib sellel olla otsene rahaline mõju. Eriti sisuloojate, väikeettevõtjate, koolitajate, meediategijate ja e-poodide puhul.
Sellises olukorras võib kahju hüvitamise nõue olla võimalik, kuid eeldused peavad olema tõendatud. Tavaliselt tuleb näidata:
- milline valeinfo platvormile esitati;
- kes seda tegi, kui see on tuvastatav;
- milline tagajärg sellest tekkis;
- kui kaua konto või sisu piiratud oli;
- milline rahaline kahju tekkis;
- kas kahju ja valeandmete esitamise vahel on põhjuslik seos.
Praktikas võib kõige keerulisem olla just tõendamine. Seetõttu on oluline koguda tõendeid kohe, mitte alles siis, kui konto on juba taastatud või postitused kadunud.
Esimesed sammud: mida teha kohe, kui sinu kohta levitatakse valeväiteid?
Kiire reageerimine aitab hiljem õigusi kaitsta. Eriti sotsiaalmeedias, kus story’d kaovad 24 tunniga ja kommentaare saab kustutada sekunditega.
1. Salvesta tõendid
Tee kuvatõmmised postitustest, story’dest, kommentaaridest, sõnumitest ja jagamistest. Salvesta ka videod, kui rikkumine toimus videos või otseülekandes.
Oluline on fikseerida:
- avaldamise kuupäev ja kellaaeg;
- avaldaja nimi või konto;
- postituse täpne sisu;
- vaatamiste arv;
- jagamiste arv;
- kommentaarid;
- reaktsioonid;
- lingid ja URL-id, kui need on olemas.
Mida parem on tõendite kvaliteet, seda tugevam on hilisem nõue.
2. Fikseeri leviku ulatus
Avaldamise ulatus on oluline nii rikkumise tõsiduse kui ka võimaliku hüvitise hindamisel. Väide, mida nägi 30 inimest, ei pruugi olla sama mõjuga kui väide, mida nägi 30 000 inimest.
Kui väide levib kiiresti, tasub salvestada tõendeid mitu korda. Näiteks kohe avaldamise järel, mõne tunni pärast ja järgmisel päeval.
3. Palu rikkumine lõpetada
Sageli on mõistlik pöörduda avaldaja poole ja paluda valeväited eemaldada, ümber lükata ning edasisest avaldamisest hoiduda.
See pöördumine peaks olema rahulik, konkreetne ja tõendatav. Näiteks e-kirja või kirjaliku sõnumina.
Avaldaja hilisem käitumine on oluline. Kui ta eemaldab valeväite kiiresti ja vabandab, võib see vähendada vaidluse eskaleerumise vajadust. Kui ta jätkab rikkumist ka pärast hoiatust, võib see muuta olukorra tõsisemaks.
4. Teavita platvormi
Kui rikkumine toimub Instagramis, TikTokis, Facebookis, YouTube’is, LinkedInis või muul platvormil, kasuta ka platvormi enda teavitamise võimalusi.
Platvormile saadetud teavitused tasub samuti salvestada. Hiljem võib olla oluline näidata, millal sa rikkumisest teada andsid ja kuidas platvorm reageeris.
5. Tõsisema rikkumise korral pöördu veebipolitseiniku poole
Kui olukord on väga tõsine, korduv või ähvardav, võib pöörduda veebipolitseiniku poole. Veebipolitseiniku roll on anda esmast nõu ja vajadusel selgitada rikkujale, miks tema käitumine ei ole sobiv. Politsei veebipolitseinike kontaktid on avalikult kättesaadavad Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel.
6. Küsi õigusnõu enne, kui vaidlus kasvab
Õigusnõustaja saab hinnata, kas tegemist on ebaõige faktiväite, ebakohase väärtushinnangu või muu õigusrikkumisega. Samuti saab hinnata, millised nõuded on realistlikud.
Praktiliselt võib kõne alla tulla:
- nõue valeväidete eemaldamiseks;
- nõue valeväidete ümberlükkamiseks;
- nõue edasisest rikkumisest hoidumiseks;
- kahju hüvitamise nõue;
- vajadusel kohtusse pöördumine.
Uuri lisa: Laimu- ja meediakaasused
Väljendusvabadus ei tähenda õigust teise inimese mainet hävitada
Avalikus ruumis ja sotsiaalmeedias võib kritiseerida, vaielda ja avaldada arvamust. See on demokraatliku ühiskonna loomulik osa.
Aga väljendusvabadus ei ole piiramatu. Enne “postita” nupule vajutamist tasub küsida kaks küsimust.
- Kas mul on oma väite kohta tõendid?
- Kas minu sõnakasutus austab teise inimese õigust aule ja heale nimele?
Mitte ükski inimene ei pea taluma alusetuid ja tõsiseid süüdistusi. Kui valeväited kahjustavad mainet, tööd või turvatunnet, tasub tegutseda kiiresti ja läbimõeldult.
Vajad abi laimu või mainekahju vaidluses?
Hedmani vaidluste tiim aitab hinnata, kas sinu kohta avaldatud väited rikuvad sinu õigusi ning millised sammud on olukorras mõistlikud.
Hedmani adovkaat Kaire Sepper ja vandeadvokaat Märt Mürk aitavad hinnata tõendeid, võimalikke nõudeid ja edasist tegevusplaani.
Kaire Sepper, advokaat
Märt Mürk, vandeadvokaat
