Sisukord
Lisaks kohtutele tegutsevad Eestis ka mitmed vahekohtud, kus on võimalik lahendada erinevaid pooltevahelisi vaidlusi. Millal ja miks peaks kohtumenetluse asemel otsustama vahekohtu kasuks?
Kohtumenetlus vs vahekohtumenetlus
Vahekohtumenetluses vaidluse lahendamise eelduseks on pooltevaheline kokkulepe. See on erinevus kohtumenetlusest, milles vaidluste lahendamiseks ei ole vaja kokkulepet ja vaidluse lahendamine toimub seaduse alusel. Vahekohtus vaidluse lahendamiseks kokkuleppe puudumisel ei ole võimalik vaidlust vahekohtus lahendada.
Tarbijavaidluste puhul tuleb tähele panna, et vahekohtus vaidluse lahendamine on võimalik vaid siis, kui kokkulepe selle kohta sõlmitakse pärast nõude tekkimist. Tarbijaga kokkuleppe sõlmimisel tuleb tarbijat ka kohtumenetluse ja vahekohtumenetluse erinevustest ning põhimõtetest teavitada. Seega on tarbijavaidluste vahekohtus lahendamine oluliselt piiratum kui majandustegevuses tekkivate küsimuste korral.
Lisaks sellele, et vahekohtumenetluse jaoks on vajalik pooltevaheline kokkulepe, ei ole kõiki vaidlusi võimalik vahekohtule allutada. Keelatud on üürilepingust tulenevate vaidluste, töölepingu lõpetamise vaidluste ja tarbijakrediidilepingute vaidluste lahendamine vahekohtus. Ka kriminaalasju ei saa lahendada vahekohtus, kuna süüdistusmonopol kuulub riigile.
Vahekohtumenetluse eelised
Vahekohtumenetluse eelis kohtumenetluse ees on kiirus: kuigi Eesti kohtumenetlus on üks Euroopa kiiremaid, on võimalik vahekohtumenetluses asju veelgi kiiremini lahendada.
Kuivõrd vahekohtulahendeid ei ole võimalik edasi kaevata ning vahekohtuotsuste kohtus vaidlustamise alused on piiratud, võimaldab vahekohtumenetluse valimine tüliküsimuse kiiremini lõplikult ära lahendada.
Samas ei tohiks vahekohtumenetluse kasuks otsustamisel lähtuda vaid eeldusest, et vahekohtumenetlus on kiirem kui kohtumenetlus.
Teiseks vahekohtumenetluse eeliseks on menetluse salastatus – kohtulahendid, mis on jõustunud, on kõigile kättesaadavad veebis. Vahekohtuotsused on aga konfidentsiaalsed ning peale asjaosaliste ei ole nende sisust keegi teadlik ega saa kuidagi teadlikuks saada. Seega juhul, kui on soov vaidluse lahend vaid osapoolte teada jätta, on mõistlik vahekohtumenetluse kasuks otsustada.
Vahekohtumenetlus erineb kohtumenetlusest ka seetõttu, et pooltel on võimalik kohtukoosseisu mõjutada. Kui kohtusse pöördumisel otsustab kohtu sisemine töökorraldus ja juhuslikkus selle, milline kohtunik asja lahendab, siis vahekohtumenetluses saavad pooled vastavalt kokkuleppele vahekohtukoosseisu valida.
Asja lahendavate vahekohtunike valimise kaudu on võimalik tagada, et asja lahendavad oma ala asjatundjad ning kuigi vahekohtunikud peavad olema sõltumatud, valivad pooled siiski sellise vahekohtuniku, kes nende hinnangul langetab otsuse vastavalt selle poole huvides.
Kõik vahekohtud ei ole võrdsed
Vahekohtu ja kohtumenetluse erinevus peitub ka lahendi täidetavuses. Kui kohtumenetluses saadud kohtuotsuse jõustumise järgselt saab kohe pöörduda kohtutäituri poole ja paluda täitemenetluse algatamist, siis enamuse vahekohtute puhul see nii ei ole.
Eestis on vahetult täidetavad vaid Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu ning Notarite Koja vahekohtu otsused, teiste vahekohtute puhul tuleb esmalt pöörduda kohtu poole. Samuti tuleb kohtutee ette võtta, kui soovitakse täita välisriigis tehtud vahekohtuotsust.
Kohtus vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlus ei ole reeglina pikk, kuid võib siiski ohtu seada vahekohtus saavutatu tegelikkuses realiseerumise.
Kokkuvõttes on vahekohtumenetlus hea alternatiiv kohtumenetlusele, mida tuleks ettevõtlusega tegeledes kaaluda, eriti juhul, kui tulevikus tekkida võivad vaidlused on väga spetsiifilised ja nõuavad eriteadmisi ning eesmärgiks on avalikkuse huviorbiidist välja jääda.
