Sisukord
Äriseadustiku 01. augustil 2020 jõustunud muudatustega lihtsustati investeeringute kaasamist ja osalusoptsioonide andmist, mis muudab Eesti atraktiivsemaks välisinvestoritele ja lahendab mitmed praktikas kerkinud probleemid.
Muudatused võimaldavad:
- Osa müügilepingu sõlmida notari juurde minemata;
- Teatud tingimustel kanda osa omandiõigus üle notari juurde minemata;
- Osanike lepingu sõlmida vormivabalt;
- Osalusoptsioone välja anda ja realiseerida ümardamisprobleemideta.
Osa võõrandamise müügilepingute sõlmimiseks ei pea enam notari juurde minema
Õiguslikult eristatakse müüja omandiõiguse ülekandmise kohustust (kohustustehing) ja omandiõiguse ülekandmise toimingut ühelt isikult teisele (käsutustehing). Enne seadusemuudatust tuli mõlemad tehingud sõlmida notari juures ning praktiliselt küsimus käsutus- ja kohustustehingu eraldamisest ei tõusnud. Vaid Eesti väärtpaberite registris registreeritud osade võõrandamine oli võimalik notarit protsessi kaasamata.
Seadusemuudatus võimaldab aga ka osaühingute, mille osad ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite registris, osade võõrandamise kohustustehingu sõlmida vormivabalt. Seega võib alates augustist osaühingu osa võõrandamiseks sõlmida lepingu e-kirja teel või suhtlusvõrgustikke kasutades või lausa suuliselt.
Soovituslik on siiski suulisi lepinguid vältida, kuna vaidluse korral on suulise lepingu asjaolude tõendamine keerulisem kui kirjaliku lepingu puhul. Osa omanikuks saamiseks tuleb üldjuhul siiski notari poole pöörduda.
Selline muudatus võimaldab oluliselt lihtsamalt välismaistel investoritel teha tehinguid Eesti osaühingute osadega. Nii saab nt Saksamaal paiknev investor võrdlemisi kiirelt kontrolli vastava osa üle ning vormistada vastava osa käsutustehingu endale Eesti notaris hiljem.
Teatud tingimustel saab ka omandiõiguse üle kanda ilma notari juurde minemata
Osadega kauplemist lihtsustab veelgi osaühingute võimalus teatud tingimustel ka käsutustehingu puhul notariaalsest vorminõudest loobuda. Selleks peab osaühingu osakapital olema vähemalt 10 000 eurot ning käsutustehingu notariaalse vormi vabadus olema ette nähtud osaühingu põhikirjas.
Kui kohustustehingu osas valitseb nüüd täielik vormivabadus, siis käsutustehing peab olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis – seega suulisi lepinguid osa omandiõiguse ülekandmiseks sõlmida võimalik ei ole.
Muudatusest võiksid olla huvitatud osaühingud, mille osadega tehakse käibes rohkelt tehinguid või mille osanikest suurem hulk on Eesti residendiks mitteolevad isikud. Samas oleks mõistlik vastav vajadus ette näha juba äriühingu asutamisel või selle tegevuse algfaasis (kui osanikke on veel vähe), kuivõrd sellekohaseks põhikirja muutmiseks on jõustuvate muudatuste kohaselt vajalik kõikide osanike nõusolek.
Eelkõige ettevõtte pre-seed või seed arengufaasis tuleks asutajatel seega kaaluda, kas kehtestada või muuta põhikirja nii, et kehtiks käsutustehingute notariaalse vormi vabadus või mitte. Asutajad ja varased investorid peavad arvestama, et tõenäoliselt tõstab kehtestatud notariaalse vormi vabadus välismaiste investorite huvi äriühingu osaluse omandamise vastu, sest osa saaks seetõttu omandada Eesti notari juures käimata.
Osanike lepingu vormivabadus
Seoses omandiõiguse ülekandmise kohustuse vormivabaks muutumisega, muutub vormivabaks ka osanike leping, mis suurendab veelgi Eesti atraktiivsust välisinvestoritele. Enne seadusemuudatust sõlmitud osanike lepingud, mis sisaldasid kaasamüügikohustust või reverse vesting regulatsiooni, pidid olema notariaalselt tõestatud vormis, sest vastavad sätted kohustavad osade müügiks teatud tingimuste saabumisel.
Uue seadusesätte kohaselt aga ei pea enam osade müügiks kohustavaid sätteid sisaldavad osanike lepingud olema notariaalselt tõestatud ja võivad olla sõlmitud osapooltele sobivas vormis. Seega toob seadusemuudatus kaasa kiirema investeeringute kaasamise protsessi ja väiksemad kulud kõigile asjaosalistele.
Osa nimiväärtus ei pea olema enam euro täiskordne
Täiendavalt muudeti äriseadustikku osas, mis puudutab osa väikseimat nimiväärtust. Enne seadusemuudatust oli selleks üks euro või selle täiskordne, nüüd aga võib väikseim nimiväärtus olla üks sent ning vastavalt peab nimiväärtus olema sendi täiskordne. Selline muudatus aga võimaldab jagada osalust osanike vahel täpsemini, samas osakapitali vähemas määras suurendades.
Lisaks lihtsustab antud muudatus osalusoptsioonide realiseerimist ning minimeerib vajadust osalusoptsioonide realiseerimisel ümardamist kasutada ning võimaldab seega täpsemat osalusoptsioonide jaotust. Praktikas on osalusoptsioonide realiseerimisel esinenud mitmeid ümardamisprobleeme, mis on tingitud osa väiksema nimiväärtuse ja osa nimiväärtuse kordaja nõuetest.
Nii on varasemalt olnud vajalik ümardada osalusoptsiooniga realiseeritud osa üles või alla täisarvuni, sest seadus ei võimaldanud omandada nt osa suurusega 2,59 eurot (vaid see tuli nt ümardada 3 euroni). Selleks, et oleks õiglasemalt võimalik omandada osalusoptsiooniga ette nähtud suuruses osa (vajaduseta suurema ümardamise järgi), on muudatusega kehtestatud osa väiksemaks nimiväärtuseks 1 sent.
Seetõttu saame muudatuse järgselt näha osade käibes edaspidi ka komakohaga väärtuseid, nt 0,06, 2,59 või 11,58 (kui põhikiri seda võimaldab) ning osalusoptsioonidega ette nähtud osasid õiglasemalt realiseerida.
Kokkuvõttes on augustis jõustunud äriseadustiku muudatused tervitatav samm Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks muutmisel ning Eesti kui iduettevõtluse lipulaeva kuvandi tugevdamisel.
