Sisukord
Igaühel on seadusest tulenev kohustus registreerida oma elukoht rahvastikuregistris ehk kõnekeeles omada sissekirjutust. Kas ja millist tähendust omab registreeritud elukoht õiguslikus mõttes ning millised õigused tulenevad elukoha registreerimisest, käsitleme allpool.
Elukoha registreerimine ei mõjuta omandit
Laialt levinud on arvamus, et elukoha registreerimine annab mingeid õigusi korterile või majale, mis on elukohana registreeritud. Nii see siiski ei ole ja pelgalt elukohana registreerimine ei anna isikule õigust eluruumi kasutamiseks ega mõjuta eluruumi omandisuhet.
Eluruumi kasutamiseks peab olema sõlmitud omanikuga üürileping ning kinnisvara omandamiseks on vajalik pöörduda notari poole. Kinnisvara omanikul on aga omandi suhtes ulatuslikud õigused, muuhulgas on omanikul võimalus otsustada selle üle, kes on registreeritud elama temale kuuluvas korteris või majas.
Millal omab registreeritud elukoht tähtsust?
Elukoha registreering rahvastikuregistris omab tähendust valimiste piirkonna jaoks, maksude jaotamisel riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel ning annab kohaliku omavalitsuse elanikule õiguse saada registreeritud elukoha linnalt või vallalt sotsiaalteenuseid. Näiteks makstakse registreeritud elukoha alusel erinevaid toetusi nagu ranitsatoetus või matusetoetus ja üksi elava pensionäri toetus.
Lisaks sellele, et registreeritud elukoht annab õiguse toetustele ja teenustele, kasutavad erinevad riigiasutused rahvastikuregistris registreeritud elukohta postiaadressina isikule teadete ja dokumentide saatmiseks. Kuigi osa selliselt saadetavatest dokumentidest, näiteks valijakaart, on vaid informatiivse loomuga ja nendest õiguslikke tagajärgi ei tõusetu, siis mõningate dokumentide puhul on kättesaamise-saatmise fakt oluline ja toob kaasa ka õiguslikke tagajärgi.
Sellisteks dokumentideks on näiteks kohtu või kohtutäituri poolt saadetavad dokumendid. Lisaks on registreeritud elukoha õigsus oluline ka riigile, võimaldamaks plaanida sotsiaalteenuseid ning taristut.
Kokkuvõttes ei anna elukoha registreerimine mingeid õigusi eraõiguslikes suhetes, näiteks üürileandja ja üürniku vahelises suhtes, kuid annab erinevaid õigusi suhetes riigi ja kohaliku omavalitsusega. Eeltoodud põhjusel on mõistlik elukohaandmed rahvastikuregistris kaasajastada elukoha muutuste korral.
