Sisukord
Kui soovid osutada teisele isikule teenuseid või kasutada ise kellegi teenuseid, siis on mõistlik teenuseosutaja ja teenuse tellija täpsemad õigused ja kohustused lepingus kokku leppida. Käsundusleping on selleks sobilik eelkõige siis, kui lepingupoolte vahel ei ole töösuhet, kus töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, ega pole tegemist töövõtuga, mille eesmärgiks erinevalt käsunduslepingust on kokkulepitud tulemuse saavutamine. Käsunduslepingu eripära seisneb lepinguvabaduses ehk iseseisvate ja võrdsete poolte ulatuslikus vabaduses õiguste, kohustuste ja muude koostöötingimuste kokkuleppimisel. Läbimõeldud ja põhjaliku kirjaliku käsunduslepinguga saavad pooled oma huve kaitsta, maandada riske ja ennetada võimalikke vaidlusi. Artiklis selgitame lähemalt käsunduslepingu olemust, põhilisi elemente ja olulisemaid tähelepanekuid, millega käsunduslepingu koostamisel arvestada.
Mis on käsundusleping?
Käsunduslepingu alusel osutab üks isik ehk käsundisaaja teisele isikule ehk käsundiandjale teenuseid. Tellija ehk käsundiandja maksab teenuseosutajale ehk käsundisaajale teenuse osutamise eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundusleping on võlaõiguslik leping käsundiandja ja käsundisaaja vahel ehk selle sõlmimist ja poolte peamisi õigusi ja kohustusi reguleerib võlaõigusseadus.
Käsundusleping on sobilik sellise töö tegemiseks, mis on suunatud töö tegemise protsessile, mitte kindla tulemuse saavutamisele, ning mille puhul on teenuseosutaja käsundi täitmisel iseseisev, täites käsundiandja käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele. Majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
Näiteks on käsundusleping sobilik raamatupidamisteenuse ja erinevate konsultatsiooniteenuste (nt õigusteenuse) osutamiseks.
Käsunduslepingu, töövõtulepingu ja töölepingu eristamisest
Millal valida käsundusleping töövõtulepingu asemel?
Käsundusleping on sobilik sellise töö tegemiseks, mille eesmärgiks ei ole asja valmistamine või muutmine või muu kokkulepitud tulemuse saavutamine, vaid mis on suunatud töö tegemise protsessile. Näiteks ei saa õigusteenust osutav advokaat oma kliendile lubada kohtuvõitu, kuid peab kliendi huvide kaitsmiseks andma endast parima, tegutsedes üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kui töö sisuks on aga äratuntav ja mõõdetav tulemus (näiteks kinga parandamine, parketi paigaldamine või detailplaneeringu koostamine), on enamasti tegu töövõtulepinguga.
Millal valida käsundusleping töölepingu asemel?
Käsundusleping on sobilik, kui käsundisaaja, kes võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, ei allu käsundiandja juhtimisele ja kontrollile, vaid osutab teenust iseseisvalt vastavalt oma teadmistele ja võimetele ning on vaba töö tegemise aja, koha ja viisi valikul ning kasutab töö tegemiseks oma töövahendeid. Kui aga töö tegijaks on füüsiline isik, kes allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, kellele kohaldatakse fikseeritud tööaega ning kes peab tööd tegema kindlas kohas, järgides tööandja juhiseid ja kasutades tööandjalt saadud töövahendeid, siis on tegemist töösuhte ja töölepinguga. Käsunduslepingu ja töölepingu alusel tehtava töö sisu võib olla sarnane, mistõttu on õige lepingu valikul oluline arvestada just töö iseloomu. Näiteks olenevalt asjaoludest võib raamatupidaja olla kas töötaja või käsundisaaja.
Käsundusleping võib olla sobilik väga spetsiifilisi eriteadmisi nõudva teenuse ostmiseks, mille järele puudub püsiv vajadus (nt eksperthinnangu andmine). Käsunduslepingu võib sõlmida nii tähtajatult kui ka tähtajaliselt ning pooled on vabad kokku leppima käsunduslepingu lõpetamise korras, sh käsunduslepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaegades. Tööleping sõlmitakse reeglina aga tähtajatult. Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peab olema mõjuv põhjus (näiteks, et tegu on hooajatööga). Standardid käsundisaaja hoolsusele teenuse osutamisel on kõrgemad võrreldes töötaja hoolsuskohustusega ning piirangud käsundisaaja vastutusele kahju põhjustamise korral ei tulene seadusest vaid tuleb poolte vahel kokku leppida. Erinevalt töölepingust, mille puhul tuleb töötajale pakkuda kokkulepitud mahus tööd ja maksta tasu vähemalt töötasu alammääras, võib käsunduslepingu alusel osutatava teenuse maht kõikuda ning teenuse osutamine võib toimuda ka töötasu alammäärast väiksema tasu eest või isegi tasuta. Tasu tuleb käsundiandjal käsundisaajale maksta juhul, kui selles on kokku lepitud
Kellega saab käsunduslepingu sõlmida?
Kui töölepingu saab tööd andev isik sõlmida ainult füüsilise isikuga, siis käsunduslepingu võivad sõlmida omavahel kaks juriidilist isikut, kaks füüsilist isikut või hoopis juriidiline ja füüsiline isik. Väiksema maksukoormuse tõttu ning töösuhte riski maandamiseks eelistatakse sageli teenuseid osta käsunduslepingu alusel teiselt juriidiliselt isikult.
Oluline on silmas pidada, et tegeliku töösuhte OÜ-tamisega varjamisel on maksuhalduril õigus sekkuda tehingutesse ja maksustada neid vastavalt tehingute tegelikule majanduslikule sisule. OÜ-tamisega on üldjuhul tegu siis, kui tööjõu maksudest kõrvale hoidmise või nende vähendamise eesmärgil osutatakse teenust (nt juhtimisteenust) nn „ühemehe“ ettevõtte kaudu peamiselt vaid ühele käsundiandjale ehk sisuliselt on tegu töösuhtega. Sel juhul on maksuhalduril õigus nõuda tööjõumaksude tasumist.
Füüsiliste isikutega sõlmitud tasuliste käsunduslepingutega kaasneb alati suurem või väiksem töösuhte risk. Vaidluse korral lähtutakse pooltevahelise suhte kindlakstegemisel lepingu tegelikust sisust, mitte lepingu nimest ega lepingus kasutatud terminitest.
Kas käsundisaaja peab käsundi täitma isiklikult?
Eelduslikult on käsundisaaja oma ala professionaal, kes osutab teenust oma teadmistele ja võimetele tuginedes ning lähtudes käsundiandja parimatest huvidest. Kui töötaja peab tööd tegema isiklikult, siis käsundisaaja võib teenuse osutamisel kasutada ka kolmanda isiku abi, kui see ei ole käsundiandja ja käsundisaaja vahelise kokkuleppega välistatud, või kokkuleppel käsundiandjaga anda käsundi täitmise kolmandale isikule üle.
Käsunduslepingu vorm
Seadus ei näe ette vorminõuet käsunduslepingu sõlmimiseks. Soovitatav on sõlmida kirjalik või vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja küllalt põhjalik käsundusleping, sest vaidluse korral on määrav, millised pooltevahelised kokkulepped on tõendatavad. Vormivabadust tuleks mõista kui abinõud juhuks, kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, kuid on vaja mingisugustki kaitset lepingut rikkunud teise poole eest.
Käsunduslepingu olulised tingimused
Kirjelda selgelt teenuseid
Määratle üksikasjalikult teenused või töö, mida käsunduslepingu alusel osutatakse või tehakse. Kirjelduse hulka võiks kuuluda teenuste sisu, teenuste osutamise viis, teenuste osutamise maht, aeg ja tähtajad ning kvaliteet (kvaliteedinõuded teenustele ja teenuste kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimise kord) ning muud teenuste iseloomust tulenevad olulised aspektid. Mida selgem on teenuste kirjeldus, seda väiksem on tõenäosus hilisemateks vaidlusteks.
Siiski tuleb silmas pidada, et kui teenuseosutaja peab teenust osutama oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, siis ei või teenuse tellija anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.
Lepi kokku tasu ja maksetingimused
Tasu suuruses ja tasu maksmise korras, sh maksetähtaegades, on pooled vabad kokku leppima. Tasu võib olla määratud kindla summana või sõltuda osutatavate teenuste mahust (näiteks tunnitasu). Kui käsundusleping on sõlmitud pikemaks perioodiks või tähtajatult, on tavapärane leppida kokku, et tasu makstakse perioodiliselt, näiteks kord nädalas või kord kuus kindlal kuupäeval. Lühiajalise lepingu puhul võib tasu maksmine olla ettenähtud pärast käsundi täitmist. Samuti võib lepingus kokku leppida teenuste osutamise ja teenuste eest tasumise etapiviisiliselt.
Käsunduslepingus võib kokku leppida ka seaduses sätestatust väiksemas või suuremas viivisemääras.
Selguse huvides tuleks käsunduslepingus täpsustada, kas tasu sisaldab ka tasule kohalduvaid makse ning kes on kohustatud tasult maksud deklareerima ja tasuma.
Oluline on meelest pidada, et kui ettevõte sõlmib käsunduslepingu füüsilise isikuga, peab käsundiandja väljamakstavalt tasult kinni pidama ja maksma samad maksud nagu töölepingu korral (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed ja kogumispensionimakse (kui inimene on liitunud teise pensionisambaga)). Käsunduslepingu alusel teenuse osutamine füüsilise isiku poolt tuleb registreerida ka töötamise registris.
Lepingu lõppemine ja lõpetamine
Käsundusleping võib lõppeda automaatselt käsundi täitmisega (näiteks koolitaja peab kokkulepitud loengu). Käsunduslepingu võib aga sõlmida ka tähtajaliselt või tähtajatult, kusjuures erinevalt töölepingust ei pea tähtajalise lepingu sõlmimist põhjendama.
Tähtajatu käsunduslepingu korral osutab käsundisaaja kokkulepitud teenuseid seni, kuni pooled käsunduslepingu kokkuleppel lõpetavad või üks pooltest lepingu üles ütleb. Seaduse järgi võib tähtajatu käsunduslepingu kumbki pool igal ajal ilma põhjuseta üles öelda. Kui käsundiandjal ei ole võimalik lepingu sisuks olnud teenust muul viisil saada, võib käsundisaajal tekkida kahju hüvitamise kohustus. Seetõttu on mõistlik tähtajatu käsunduslepingu korraliseks ülesütlemiseks kokku leppida etteteatamistähtaeg, et ülesütlemise korral jõuaks teine pool oma tegevuse ümber korraldada ja pooled saaksid õigusvaidlust vältida.
Tähtajalise käsunduslepingu puhul tuleb teenuseid vastavalt kokkuleppele kuni tähtaja saabumiseni osutada ning ilma pooltevahelise selgesõnalise kokkuleppeta seda korraliselt üles öelda ei saa. Tähtajalise käsunduslepingu saab ennetähtaegselt lõpetada kas poolte kokkuleppel või erakorraliselt üles öelda.
Kumbki pool võib nii tähtajalise kui ka tähtajatu käsunduslepingu üles öelda erakorraliselt mõjuval põhjusel ehk kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Soovitatav on sellised mõjuvad põhjused juba lepingus avatud loeteluna kajastada (näiteks käsundiandja on tasu maksmisega olulises viivituses või käsundisaaja on tekitanud käsundiandjale süüliselt varalist kahju) ja täpsustada kas ja millistel juhtudel peab teist lepingupoolt lepingu ülesütlemisest ette hoiatama või ette teavitama.
Sõnasta lisakohustused
Konfidentsiaalsuskohustus
Kuigi juba võlaõigusseadus sätestab käsundisaaja kohustuse hoida käsundiandja tootmis- ja ärisaladusi, siis tasub käsundiandjal käsunduslepingus määrata tootmis- või ärisaladuse sisu ning kohustuse kehtivuse periood pärast käsunduslepingu lõppemist. Poolte huvides võib olla ka kahepoolses konfidentsiaalsuskokkuleppes kokkuleppimine ehk kumbki pool peab hoidma salajas teise poole konfidentsiaalset informatsiooni.
Käsunduslepingus võib kokku leppida leppetrahvis konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise puhuks.
Konkurentsipiirang ja värbamiskeeld
Kui käsundiandja soovib piirata käsundisaaja tegutsemisvabadust konkurentsipiirangu ja/või värbamiskeeluga, siis tuleb pooltel selles käsunduslepingu või eraldi kokkuleppega kokku leppida. Konkurentsipiirang tuleb käsundisaajale arusaadavalt ja mõistlikult esemeliselt (konkureeriv tegevus), ruumiliselt (territoorium) ja ajaliselt piiritleda.
Füüsilisest isikust teenuseosutajale tuleks pärast käsunduslepingu lõppu kohalduva konkurentsipiirangu eest maksta ka mõistlikku hüvitist, et vältida konkurentsipiirangu tühiseks osutumist.
Käsunduslepingus võib kokku leppida leppetrahvis konkurentsipiirangu ja/või värbamiskeelu rikkumise puhuks.
Intellektuaalne omand
Kui käsundisaaja loob teenuse osutamise käigus või tulemusena intellektuaalomandiõigustega kaitstud teoseid, mis on käsundiandjale olulised, siis on mõistlik käsunduslepingus kokku leppida kas ja millised varalised õigused käsundisaaja käsundiandjale üle annab ning kas ja millises ulatuses annab käsundisaaja käsundiandjale isiklike intellektuaalomandiõiguste teostamiseks litsentsi. Erinevalt töösuhtest ei lähe käsunduslepingu puhul isegi autori varalised õigused seaduse alusel üle käsundisaajale.
Vastutuse piirangud ja vaidluste lahendamine
Vastutuse piirangud
Käsunduslepinguga on pooltel võimalik kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. Näiteks võib eelneval kokkuleppel välistada kergest hooletusest kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse või seada kohustusi rikkunud lepingupoole vastutusele rahalise ülempiiri. Küll aga ei saa kokkuleppel välistada ega piirata vastutust kohustuse tahtliku rikkumise puhuks.
Kohalduv õigus ja kohtualluvus
Käsunduslepingu puhul saavad pooled reeglina ise valida, millise riigi õigust nad soovivad omavahelisele suhtele kohaldada ning millise riigi kohtus või hoopis millises vahekohtus käsunduslepingust tulenevaid vaidlusi lahendada.
Pöördu käsunduslepingu koostamiseks eksperdi poole
Kuna teenuse ehk käsundi iseloomust tulenevad eripärad võivad oluliselt mõjutada poolte õigusi, kohustusi ja vastutust, on soovitatav käsunduslepingu koostamiseks pöörduda õigusnõustaja poole. Õigusnõustaja läheneb lepingu koostamisele lähtuvalt kliendi spetsiifilistest vajadustest, aidates tagada, et leping kaitseb tema huve parimal võimalikul viisil. Ekspert aitab lepingus selgelt määratleda mõlema osapoole õigused ja kohustused, sealhulgas teenuste kirjelduse, tasu maksmise korra, konfidentsiaalsuskohustuse ja muud olulised tingimused. Selge ja täpne leping aitab ennetada võimalikke ebaselgusi tulevikus ja vähendab vaidluste riski.
Kas vajate abi käsunduslepingu koostamisel?
Ärge jätke midagi juhuse hooleks. Hedman advokaadibüroo eksperdid aitavad teil koostada lepingu, mis kaitseb teie huve ja on juriidiliselt korrektne. Võtke meiega ühendust juba täna, et arutada, kuidas me saame teid aidata
