Surm ei küsi sünniaastat ega sissetuleku suurust, teda ei huvita sotsiaalne staatus. Ta võib tulla ootamatult ja jätab alati maha küsimuse: kes saab minu vara, minu ettevõtted, minu kohustused? Kunagi ei ole liiga vara mõelda, kellele jääb see, mida me oma elu jooksul kogunud ja loonud oleme.
Käesolevas uudiskirjas anname ülevaate teemadest, mida iga ettevõtja, investor ja tegelikult iga inimene võiks enda jaoks läbi mõelda. Täpsemalt vaatame:
- Mis kuulub pärandisse?
Esmalt tuleb silmas pidada, et pärandisse kuuluvad nii varad, kui ka kohustused[1]. Varadeks on nt: kinnisvara, sõidukid, kontol olev raha, pensionisambad, ettevõtte osakud, väärtpaberid, optsioonid, ka igasugune vallasvara, nt maalid ja ehted.
Kui lahkunu oli abielus ja kehtis ühisvara režiim, siis võib kuuluda pärandvarasse ka üleelanud abikaasa pangakontol olev raha. Seadusjärgse pärimise korral on abikaasa on pärijaks igal juhul, ka siis, kui kokku oli lepitud varalahusus. Abielludes kokkulepitud varasuhe pärimisõigust ei muuda.
Lisaks varadele kuuluvad pärandisse ka kohustused, nt võetud pangalaenud, krediitkaardi võlad, maksuvõlad, järelmaksud. Seega pärand on üks suur kompott, kus lisaks hinnalisele varale võivad olla ka palju kohustusi.
Kõik kohustused ei pruugi teada olla, nt erinevad laenud ja võetud järelmaksud. Tulevikus olukord natukene paraneb. Hetkel on loomisel nn positiivne krediidiregister, kuhu tuleb tulevikus kanda kõik info tarbijakrediidilepingute kohta. Sealt saavad notarid ja kohtutäiturid infot pärimismenetluses ja pärandvara inventuuri jaoks ka kohustustelt, mis nt pole veel kohtust läbi käinud.
Viimases artiklis[2] rääkisin oma praktikas paarist juhtumist, kus pärija leidis end kohtust, kuna lahkunud sugulane oli internetis laimavaid kommentaare kirjutanud. Ka kahju hüvitiste nõuded lähevad pärijatele üle. Samuti tegelesin kaasusega, kus pärijaks oli alaealine ning temalt nõuti kohtu kaudu tagasi võlga, mis oli antud ta surnud vanemale suulise lepingu alusel. Pärandvara inventuur oli juba tehtud aga kuna võlg ei ületanud vara väärtust, pidi alaealine võla siiski tagasi maksma. Seega reaalsuses ei pruugi kohustuste vastu aidata ka see, kui pärimismenetlus läbi viia ja pärandvara inventuur teha.
- Kes on pärijad?
Kui inimene ei ole testamenti teinud, on tema seadusjärgsed pärijad tema lapsed ja abikaasa/ registreeritud elukaaslane. Kui lapsi ei ole, on pärijateks lahkunu vanemad ja nende lapsed. Kui neid ka ei ole, pärivad vanavanemad ja nende puudumisel tädid/onud. Sugulaste puudumisel on pärijaks KOV.
Paljud ei tea, et lapsed pärivad võrdselt ja abikaasa nendega võrdselt, aga vähemalt 25%. Samuti tuleb paljudele üllatuseks, et kui lapsi ei ole, pärib abikaasa võrdselt koos pärandaja vanematega. Ehk abikaasa saab 50% pärandist ning pärandaja vanemad (või nende puudumisel nende lapsed) 50%. Seega võib tekkida olukord, kus vara tuleb jagada ämma-äiaga. Kui pärandajal vanemaid ega nende lapsi ei ole, alles siis pärib abikaasa 100%.
Testamenti tehes saab igaüks ise määrata, kes tema pärijateks on ning mida keegi pärib. Võib jätta ka konkreetseid asju konkreetsetele inimestele ja ülejäänud vara pärivad siis seadusjärgsed pärijad. Kindlasti tasub notari või advokaadiga võimalused üle rääkida ning enda jaoks parim lahendus leida.
- Kuidas käib pärimine?
Lahkunu surma järel tuleb pöörduda pärimismenetluse alustamiseks notarisse. Eestis kehtib kord, et pärandist saab loobuda 3 kuu jooksul ning kui pärandist ei loobuta, loetakse pärand vastu võetuks.
Pärandist loobuda saab notari juures. Samas, kui pärandisse kuuluvad (ainult) võlad ning soovitakse pärandist loobuda, läheb pärand edasi nt teie alanejatele sugulastele. Lõpuks peab kogu suguvõsa pärandist loobuma enne, kui see viimaks KOVi kätte jõuab ning KOV peab lahkunu kohustustega tegelema. Tasub kaaluda, ehk on mõistlik ise ka probleemne pärand vastu võtta, teha pärandvara inventuur ja kuulutada välja pärandvara pankrot. Alati ei ole loobumine kõige parem lahendus.
Seega, esmalt tuleb pöörduda notarisse, kes alustab menetluse ja teeb kindlaks pärijate ringi. Notar annab välja pärimistunnistuse, kuhu on märgitud, kes ja kui suure osa on pärinud. Notar ei selgita välja täpset pärandvara koosseisu ega jaga ise pärandit pärijate vahel. Pärijad saavad notari juures pärandvara jagamise kokkuleppe koostada.
- Kuidas päritud vara kätte saada?
Esmalt on vaja saada pärimistunnistus. Kui pärijaid on mitu ja pärandvara on jagamata, tuleb koos erinevad toimingud teha. Kontolt raha kättesaamiseks on vaja panga poole pöörduda.
Kui pärandisse kuuluvad osalused äriühingutes, saavad pärijad pärast pärimistunnistuse väljastamist osalused enda nimele kirjutada.
Kui osalused olid elektrooniliste väärtpaberitena väärtpaberikontol (eelkõige aktsiaseltside ja börsiettevõtete puhul), siis tuleb pärimistunnistusega minna panka, kus väärtpaberikonto oli avatud ja väärtpaberid tõstetakse pärijate soovil nende poolt avatud oma väärtpaberikontodele.
Kinnistusraamatus saab omanikukanded ära muuta elektrooniliselt.
Pärija pensionisammaste pärimise korral saab pärija valida, kas ta soovib võtta pensionifondis oleva raha välja või liita pärandatud II või III samba osakud oma olemasoleva pensionivaraga. Seejuures saab teha ka nii, et osa päritud samba osakutest kantakse pärija pensionikontole ja ülejäänu võetakse rahas välja. Tulumaksu tuleb maksta vaid juhul, kui on soov osakud realiseerida ning saada summa oma arvelduskontole.
Välismaal asuva avara osas on olukord juba keerulisem, sh erinevate Wise, Revoluti jm kontodel oleva rahaga. Kui pärandajal on välismaal vara, soovitame pöörduda õigusnõustaja poole, kes aitab nendes küsimustes.
- Mis on pärandvara inventuur?
Tungivalt soovitame teha ka pärandvara inventuur. Pärandvara inventuuri teeb kohtutäitur ning selle käigus selgitatakse välja pärandaja varad ja kohustused. Eriti oluline on see siis, kui pärandisse kuulub palju kohustusi. Oleme varasemalt kirjutanud[3], et eesti kõige noorim võlgnik oli 3 aastane laps. Kui pärand võetakse vastu ja inventuuri pole tehtud, vastutavad pärijad ka oma varaga. Ehk kui ilmnevad võlad, siis need võlad tuleb kinni maksta enda vara arvelt. Pärandvara inventuuriga saab piirata vastutuse määra. Lisaks, kui selgub, et kohustusi on rohkem, kui varasid, saab välja kuulutada pärandvara pankroti. Surmaga kahjuks võlad ei kao. Inventuur ja pärandvara pankrot aitavad võlgadest päriselt lahti saada.
- Miks teha testament?
Varasemalt selgitasime, et kui testamenti ei ole, pärivad pärijad seaduse järgi. Kui isik soovib oma pärandi osas teha muid korraldusi, on soovitatav teha testament. Nt kui pärijate hulgas on võlgnikke, siis võib kaaluda nende pärijate ringist välja jätmist. Samuti, kui soovitakse üks kinnistu jätta ühele pärijale ja ettevõte teisele, saab samuti need korraldused märkida testamenti.
- Kuidas kaitsta oma vara, kui pärijate seas on võlglasi?
Eestis on üle 85 000 võlglase (kelle osas on vähemalt 1 maksehäire avaldatud). Tegelikult see summa võib olla palju suurem. Seda numbrit arvestades on paljude lähiringis mõni võlgnik. Kui võlgniku osas viiakse läbi täitemenetlust, võib kohtutäitur võlgnikule kuuluva osa arestida ja selle enampakkumisel maha müüa. See tähendab, et keegi võõras võib osta osa teie pärandist, lapsepõlvekodust, ehitatud ettevõtetest. Olen varem kirjutanud[4], kui jõuliste vahenditega kaaspärijate poole pöördutakse ning milliseid mõjutusvahendeid kasutatakse. Selleks, et teisi lähedasi ja oma võib-olla eakat abikaasat võimalikest vaidlustest eemal hoida, tasub kaaluda võlgnik pärijate ringist välja jätta.
- Mida silmas pidada, kui ettevõtte osanik / juht sureb?
Esmalt tuleb taaskord pöörduda notari poole pärimismenetluse alustamiseks. Pärimismenetlus kestab enamasti 1-3 kuud ning selle käigus teeb notar kindlaks pärandvara koosseisu ja selgitab välja pärijad. Kui pärimisasi võtab aega pikemalt, on võimalik lahkunu elukohajärgses maakohtus taotleda pärandavara valitseja (või ajutise juhatuse liikme) määramist kuni pärimistunnistuse väljastamiseni. See on vajalik selleks, et keegi saaks ettevõtte juhtimise koheselt üle võtta, vajadusel palgad maksta, maksud maksta, muud korraldused täita.
Teise võimalusena on võimalik volitada juba ennetavalt keegi, nt raamatupidaja, teatavate kannete tegemiseks.
Alles siis, kui pärimistunnistus on käes, saavad pärijad teha muudatusi äriregistris ning otsustada, mida ettevõtte osadega ja juhtimisega edasi teha.
Kui pärijateks on alaealised, on vaja kohtu luba alaealisega tehingute tegemiseks ehk osade müümiseks peab olema kaasatud ka kohus. Kui alaealisi on osanike ringis rohkem, või kui alaealised pärijad on erinevatest kooseludest, võib olukord olla veel keerulisem.
Samas kui lapsi üldse ei ole, on pärijateks abikaasa / lahkunu vanemad. Kas vanemad soovivad ettevõtlusega edasi tegeleda? Need küsimused tuleks enda jaoks läbi mõelda.
- Kui pärijateks on alaealised?
Alaealised lapsed võivad olla pärijateks nii seadusjärgse pärimise korral kui testamendiga pärimise korral. Testamenti tehes võib alaealised teatud varast nö ilma jätta, nt ettevõtete osalustest, sest see võib muuta ettevõtete juhtimise keeruliseks.
Oluline on aga arvestada, et kui pärandaja jätab testamendiga pärandist ilma oma ülalpeetavad lähedased sugulased või vähendab nende pärandiosi võrreldes seadusjärgse pärimisega, on alaealistel lastel õigus nõuda sundosa. Sundosa puhul on tegemist rahalise nõudega pärijate vastu ja selle suurus on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleks vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.
Seega tasub läbi mõelda, kas ja mida alaealistele lastele jätta. Nende pärandist ilma jätmine võib kaasa tuua hoopis uued vaidlused.
Palju on kõlanud soovitusi, et lapsed võiks ilma jätta ka nt kinnisvara pärimisest, kuna asjaajamine keeruline. Kõlanud on soovitusi jätta kõik abikaasale, kes siis otsustab ise. Praktikas aga ei tea me kunagi, kuidas abikaasa tulevikus käituda võib, milliseid eluvalikuid teha, kes saab ta uueks elukaaslaseks ning kuidas siis varasuhtes välja näevad. Põhjusega on ette nähtud täiendav kohtupoolne kontroll alaealistega tehingute tegemiseks, et nende huvid oleksid kaitstud.
- Kuidas pärijad vara jagavad?
Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärandvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete alusel. See tähendab, kokkuleppel jagatakse vara pärijate vahel; kui ühele pärijale jääva vara väärtus on suurem tema pärandiosast, maksab ta teistele hüvitist või kui kokkuleppele ei saada, pannakse pärand pärijate vahelisele enampakkumisele või avalikule enampakkumisele ja raha jagatakse vastavalt pärandi osa suurusele.
Seega soovimata oma eluajal teha otsuseid oma pärandi osas, pannakse tihti pärijad konfliktsesse olukorda. Soov mitte teha ebamugavaid otsuseid võib kaasa tuua selle, et lahkuja vara hakkab jagama kohus ja hiljem müüma kohtutäitur.
Kokkuvõttes tuleb toonitada, et surm ja pärimine puudutavad meid kõiki. Eestis on palju võlglasi, palju kärgperesid ja inimestel on palju erinevat vara tekkinud. Kõik see loob viljaka pinnase tulevastele vaidlustele – aga neid vaidlusi on võimalik ennetada, kui teemadele aegsasti ja teadlikult otsa vaadata.
Pärimisküsimused ei ole ainult juriidiline probleem, vaid ka väga inimlik ja praktiline teema. Räägime sellest rohkem – enne, kui on hilja.
[1] https://rmp.geenius.ee/ettevotlus/kasulikteada/parimisest-raakimine-on-ebamugav-kuid-valtimatu/
[2] https://arileht.delfi.ee/artikkel/120380896/alaealine-laps-pidi-surnud-vanemate-vola-kohtu-otsuse-jargi-tagasi-maksma
[3] https://arileht.delfi.ee/artikkel/120376934/parimise-karm-reaalsus-kannatajaks-suutu-laps-eesti-noorim-volglane-on-koigest-kolmeaastane
[4] https://hedman.legal/et/artiklid/magus-ari-paranditega-inimesed-on-hadas-voorastega-kes-ostavad-ules-parandusi-ja-noolivad-vaheltkasu/