Sisukord
Välisinvesteeringud on Euroopa Liidus viimaste aastate lõikes pälvinud üha suuremat tähelepanu, kuna mitmed välisinvestorid finantseerivad mahukaid projekte riikide olulise taristu arendamiseks. Hiljuti võeti sellega seoses vastu ka määrus. Näiteks võib välisinvesteeringu hindamise menetluses ettekirjutuse täitmata jätmisel määrata sunniraha kuni 100 000 euro suuruses. Seetõttu peavad Eesti ettevõtjad välisinvesteeringutega seotud kohustustesse väga hoolsalt suhtuma.
Euroopa Liit on oma julgeoleku tagamiseks ning välisinvesteeringutega kaasnevate riskide vältimiseks ja maandamiseks vastu võtnud määruse 2019/452, mis kehtestab välismaiste otseinvesteeringute hindamiseks raamistiku, mida liikmesriikidel tuleb nüüdsest järgida.
Eestis jõustus seoses viidatud määrusega 01.09.2023. a välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus (VUHS), mis tähendab, et teatud investeeringute tegemiseks on nüüd vajalik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) vastav luba.
Millised mõjud kaasnevad Eesti ettevõtjatele seoses seaduse jõustumisega?
Eesti ettevõtjatele on seoses VUHS jõustumisega oluline teada vastuseid kahele peamisele küsimusele:
- missugustel juhtudel on Eesti ettevõtja kaasatud välisinvesteeringu hindamisse;
- missugused kohustused lasuvad Eesti ettevõtjal välisinvesteeringu hindamise käigus.
1. Millal peab Eesti ettevõtja osalema välisinvesteeringu hindamisel?
Kui investeering vastab välisinvesteeringu tunnustele, on selle lõpuni viimiseks vajalik TTJA luba:
- Investeeringu teeb välisinvestor, st isik või ettevõte, kes ei ole pärit ühestki Euroopa Liidu liikmesriigist;
- Investeering on suunatud Eesti sihtettevõtjasse;
- Investeeringu tagajärjel omandab välisinvestor olulise osaluse Eesti sihtettevõtjas, omandab selle osa, või saavutab selle üle kontrolli.
Eesti ettevõtjatele on oluline kindlaks teha, kas nad kvalifitseeruvad sihtettevõtjateks, kuna sihtettevõtjasse investeeringu tegemisel on teatud juhtudel vaja läbi viia TTJA hindamismenetlus.
Sihtettevõtjateks loetakse ettevõtjaid, kelle tegevusel on Eesti julgeoleku seisukohast oluline mõju, näiteks:
- elutähtsa teenuse osutajad, st elektriettevõtted, andmeside pakkujad või makseteenuse osutajad;
- üleriigilised meediaettevõtted, st televisiooni- või raadioteenuse osutajad ning ajalehtede või ajakirjade kirjastajad;
- olulise taristu, st lennuväljade, raudteede või sadamate omanikud või haldajad.
2. Millised kohustused võivad Eesti ettevõtjal lasuda seoses välisinvesteeringu hindamisega?
Kui TTJA peab hindama ülalkirjeldatud tingimustele vastavat välisinvesteeringut, on põhifookus suunatud välisinvestori ja investeeringu üksikasjade kontrollimisele.
Kuigi loamenetluses lasub lõviosa kohustustest välisinvestori õlul, peab ka Eesti sihtettevõtja olema valmis aktiivselt menetlusse panustama, vastates TTJA võimalikele küsimustele ning esitades andmeid nii enda kui ka kõnealuse investeeringu üksikasjade kohta.
Tasub märkida, et ka Eesti sihtettevõtjatel on kohustus neid puudutavast võimalikust välisinvesteeringust TTJA-d teavitada, kui välisinvestorid seda ise teinud ei ole.
Välisinvesteeringu hindamise menetluses on TTJA-l ettekirjutuse täitmata jätmisel õigus määrata sunniraha kuni 100 000 euro ulatuses. Seetõttu peavad Eesti sihtettevõtjad täitma välisinvesteeringutega seotud kohustusi hoolikalt ja järgima kõiki võimalikke nõudeid.
Antud küsimuses võite nõu saamiseks pöörduda Hedman advokaadibüroo poole.
