Sisukord
Eelmisel nädalal otsustas Tallinna Ülikool, et tühistatakse 17 (!) aastat tagasi Rainer Vakrale antud bakalaureusediplom. Autoriõiguste rikkumine (rahvakeeli plagiaat) on taunitav, kuid antud vaidluse osas tekib küsimus, kas riik võib uute asjaolude ilmnemisel lõputult inimestele ebameeldivaid otsuseid teha? Kui kaua riik võib kodaniku minevikus tehtut tema vastu kasutada?
Kuritegude ja väärtegude aegumine
Kuritegude puhul on oluliseks asjaoluks, millise kuriteoga on tegemist. Esimese astme kuriteod – mille hulka kuuluvad näiteks röövimine ja tapmine – aeguvad kümne aastaga.
Teise astme kuriteod ehk kuriteod, mille eest on maksimaalseks karistuseks kuni viieaastane vangistus, aeguvad viie aastaga. Sellisteks kuritegudeks on näiteks omastamine, arvutisüsteemi sekkumine ja kelmus.
Aegumatud kuriteod on agressioonikuriteod, genotsiidikuriteod, inimsusevastased kuriteod, sõjakuriteod ja kuriteod, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus (nt riigireetmine ning piinaval või julmal viisil tapmine).
Väärtegu aegub juhul, kui väärteo lõpuleviimisest otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat.
Kohtuotsuste aegumine
Kohtuotsuse saavutamisele järgneb selle täitmine. Nii nagu ei ole võimalik lõpmatult kohtusse pöördumisega oodata, ei ole võimalik ka kohtuotsuse täitmisega lõpmatuseni viivitada.
Kuriteos süüdimõistev otsus aegub esimese astme kuriteo puhul viie aastaga ja teise astme kuriteo puhul kolme aastaga. Väärteoasjas tehtud otsus aegub aastaga. Kuid karistuse täidepööramisest pääsemine ei ole lihtne, sest seadus näeb ette mitmed alused, millal karistuse täitmisele pööramise aegumise tähtaeg peatub.
Väärtegude eest määratud rahatrahvid aeguvad nelja aastaga, kuid aegumistähtaeg peatub ajaks, millal isik on arreteeritud või vangis. Kuritegude eest määratavad rahaliste ja varaliste karistuste täitmisele pööramine aeguvad seitsme aastaga.
Tsiviilvaidlustes langetatud kohtuotsuste puhul tuleb kohtutäituri poole pöörduda kümne aasta jooksul.
Maksunõuded
Kuigi surm ja maksud on kindlad, ei ole Maksu- ja Tolliametil piiramatult õigus maksude tasumist nõuda – nõudeõigus aegub kolme aastaga. Kui maksud on jäetud tasumata tahtlikult, on õigus ajas tagasi minna viis aastat. Lisaks on Maksu- ja Tolliametil võimalus välja mõistetud maksuotsuseid täitemenetluses täita viie aasta jooksul.
Millal aegub koolilapse tegu?
Kui kaugele võib aga riik minna olukorras, kus on vaja hinnata õppuri tegevusi? Kas peaksid riiki kartma need koolilapsed, kes põhikooli eksamil füüsika valemeid peopesale kritseldasid või nuhvlist maha kirjutasid? Kas saab rahus magada endine tudeng, kelle lõputöö valmis lahke kursusekaaslase abil? Millal saabub koolilapse õigusrahu?
Sarnaselt tuhandete õpilaste ja tudengitega, ootame huviga Tallinna Ülikooli ja kohtute seiskohta selles küsimuses.
