Hoiu-laenuühistuid ootavad ees mitmed seadusemuudatused

Rahandusministeerium planeeritud uuenduskuur hoiulaenuühistute regulatsioonile on praeguse eelnõu kohaselt jagatud kolme suuremasse faasi, millest viimane läheb käiku alles 2027. aasta lõpuks. 

Milliste põhiliste muudatustega ja millal tuleb praegustel hoiu-laenuühistutel arvestada?

1) 2023. a. 1. juulist kohalduvad muudatused (nn “I faas”)

Piirangud hoiuseintressi reklaamimisel 

Planeeritud eelnõu kohaselt on alates 2023. a 1. juulist HLÜ-del keelatud kasutada oma reklaamides viiteid nende poolt pakutavale hoiuseintressi määrale. Kuigi seaduse sõnastus viitab konkreetselt hoiuseintressi määrale, tähendab see siiski sisuliselt, et hoiuseintresside reklaamimine on edaspidi keelatud. 

2) 2024. a. 1. jaanuarist kohalduvad muudatused (nn “II faas”)

Ülalmainitud kuupäevast rakenduvad muudatused on kirjeldatud kujul aktuaalsed kuni 2027. a lõpuni. Edasi kehtivad need nõuded teistsugusel kujul vastavalt sellele, kuidas on reguleeritud ühistupangad. Nimelt on seadusandja selle perioodi ette näinud nn “üleminekuperioodina”, mille jooksul on tegutsevatel hoiu-laenuühistutel aega teha plaane ja ettevalmistusi nende tuleviku osas (vt lähemalt 3. punkti juures). 

Täiendavad nõuded HLÜ liikmete esindajate volitamisele 

Selleks, et suurendada HLÜ liikmete kontrolli ühistu tegevuse üle, sätestatakse alates 2024. a 1. jaanuarist täiendavad piirangud üldkoosoleku pädevuse osalisele või täielikule üleandmisele. Nimelt eeldab selline pädevuse üleandmine volinike koosolekule edaspidi seda, et HLÜ-l oleks vähemalt 500 liiget. Sealjuures on volinike valimise ja tagasikutsumise õigus edaspidi jäetud üldkoosolekule. Kui varasemalt oli võimalik HLÜ põhikirjas määrata volinike koosoleku kokkukutsumise korda, on ka see õigus nüüdsest ainult HLÜ üldkoosolekul. 

Niimoodi ei ole HLÜ-del enam võimalik kasutada liitumislepinguid, millega liituja annab automaatselt oma hääleõiguse ära varem kindlaksmääratud volinikule, nt mõnele juhatuse liikmele. See peaks omakorda tõstma HLÜ liikmete teadlikkust sellest, kuidas HLÜ opereerib ning kellele ja kuidas on neil õigus oma hääleõigus ära anda. 

Üldkoosoleku valitud volinikud peavad samuti olema usaldusväärsed ja sõltumatud (eelkõige HLÜ juhatusest ja HLÜ audiitorist). 

Suurendatud kapitalinõuded hetkel tegutsevatele HLÜ-dele

Aktiivsetele hoiu-laenuühistutele on oluline arvestada 2024. a 1. jaanuarist kehtivate uute kapitalinõuetega. Varasema 32 000 euro asemel on hoiu-laenuühistute minimaalne kapitalinõue tõstetud 50 000 euro peale. 

Täiendavad nõuded juhtorgani liikmele 

HLÜ juhatusse või nõukogusse pürgiv isik peab esitama liikmetele enda kohta teavet, mis tõestab, et ta on sobiv juhtorgani töös osalemiseks. See tähendab, et potentsiaalsel juhtorgani liikmel tuleb ülejäänud ühistu liikmetele esitada dokumente enda hariduskäigu, töökogemuse, karistusregistri väljavõtte, ettevõtluses osalemise jms kohta, enne kui teda on võimalik juhtorganisse valida. 

Liikmete laiendatud õigused ühistu ees 

HLÜ liikmed saavad õiguse nõuda ühistult teatud andmete (ja dokumentide) esitamist, kui neid ei ole liikmetele enne teatavaks tehtud. Muuhulgas on ühistu liikmetel õigus nõuda teavet:

  • HLÜ juhtorganite liikmete;
  • viimase majandusaasta aruande;
  • ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa;
  • HLÜ bilansi- ja kasumiaruannete;
  • HLÜ ülejäänud liikmete; ja
  • HLÜ väljastatud laenude kohta. 

Samuti võivad vähemalt 10 HLÜ liiget nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui neile on lisatud põhjendused. 

Kõrgendatud sisseastumis- ja osamaks

Uutele HLÜ liikmetele, kes liituvad peale muudatuste jõustumist, on ette nähtud kõrgendatud sisseastumis- ja osamaks, vastavalt 50 ja 100 eurot. 

3) 2028. a. 1. jaanuarist kohalduvad muudatused (nn “III faas”) 

Kohustuslik tegevusluba seni tegutsenud HLÜ-de jaoks

Tänaseni on hoiu-laenuühistud saanud tegutseda suhteliselt vabalt, vajades erandlikel juhtudel krediidiandja tegevusluba. Planeeritud muudatused piiravad seda tegevusvabadust, tehes tegevusloa taotlemise praegu aktiivsete hoiu-laenuühistute jaoks kohustuslikuks. Nimelt tuleb kõigil seni tegutsenud hoiu-laenuühistutel hiljemalt 2027. a. 31. detsembriks saada Finantsinspektsioonilt panga või ühistupanga tegevusluba ehk sisuliselt enda struktuur ja tegevus vastavalt ümber korraldada. 

Need HLÜ-d, kellel nimetatud tegevusloa hankimine ebaõnnestub, on sunnitud tegevust jätkama tavalise tulundusühistuna (st kaasamata hoiuseid) või oma tegevuse sootuks lõpetama. Mõistagi võivad tegevust jätkavad tulundusühistud endiselt osutada makseteenuseid või pakkuda tarbijatele laene, eeldusel, et neil on vastav Finantsinspektsiooni tegevusluba. 

Tasub märkida, et eelnõu jõustumise korral ei ole enam võimalik moodustada uusi tulundusühistuid hoiu-laenuühistuna, ega neid sellisel kujul äriregistrisse kanda. Sisuliselt tähendab see, et “uusi” hoiu-laenuühistuid on edaspidi võimalik asutada/moodustada ainult ühistupanga mudeli kaudu ning hoiu-laenuühistute institutsioon, vähemalt praegusel kujul, jääb laias laastus minevikku. 

Kokkuvõtteks

Ei ole veel selge, kas poleemikat tekitanud eelnõu kirjeldatud kujul ja mainitud kuupäevadel ka tegelikult seadusena jõustub, kuid kõigil tegutsevatel hoiu-laenuühistutel tuleks hakata tegema ettevalmistusi, kuna on selge, et vana kord praegusel kujul siiski enam püsima ei jää. 

Kui eelnevaga seoses on küsimusi või on teil lähitulevikus plaanis ettevõtte müük, on Hedmani advokaadid valmis teid nõustama. Võta meiega ühendust!

Ole kursis Hedmani uudiste ja üritustega

Hedman

Meie kuuluvused:
FinanceEstonia, Lexing®,
Teenusmajanduse Koda,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,
EstVCA, EstBan, FECC,
IBA & IBA European regional Forum