Eestis varastatakse rohkem ideid kui tooteid

Eesti iglusaunade tootja ja peegelklaasidega väikemajade tootja seisavad silmitsi sarnase probleemiga: turul liigub nende tehtuga väga sarnane toode. Väiketootjale ja idufirmale võib tunduda enda õiguste eest võitlemine kulukas ning mitte esmatähtis, kuid advokaadi sõnul on selleks siiski ka lihtne viis ning korralikult kaitstud intellektuaalomand on hinnaline ka investori silmis.

Eesti iglusaunade tootja Iglucraft sai anda sarnaseid saunu tootva Läti ettevõtte Eestis kohtusse, kuna nende õnneks märkas sarnasust tolliametnik. Äratuntava disainiga sauna tellis ettevõttelt endale ka jalgpallitäht David Beckham.

Peegelklaasidega väikemaju tootev Ööd avastas aga, et kerisetootja Huumi juhi sõber teeb nendega vägagi sarnaseid saunamaju. Peegelklaasidega saunamajade ideest oli Ööd rääkinud Huumile koostöökohtumisel, kui nad arutasid varianti minna koos saunateemalisele messile.

Mõlemal ettevõttel on registreeritud tööstusdisaini patent, automaatselt kohaldub nende toodetele ka autorikaitse.

Esimese asjana tasub panna kokku kiri koopia tegijale ja selle müüjale

Eesti ettevõtjad avastavad oma toodete koopiaid rohkem välismaalt, siin kopeeritakse rohkem ideid, ütles Hedman Partnersi advokaat Kati Pino, kes on keskendunud just intellektuaalomandi valdkonnale. “Kui avastate, et teie disaini on kopeeritud, siis tuleks sellele kindlasti reageerida,” ütles Pino.

Disainivaidlused on Eestis viimasel viiel aastal sagenenud, kinnitas patendibüroo Käosaar partner ja patendivolinik Indrek Eelmets. Kuid põhjus on mõneti positiivne: nimelt on Eelmetsa sõnul tootjad hakanud usinamalt oma disaine registreerima ja saanud teadlikumaks, millised on nende õigused ja võimalused end kaitsta.

Saada lihtsalt kiri

Kui avastate, et teie toodete koopiaid pakutakse müügiks internetiplatvormil, on tema sõnul kõige lihtsam pöörduda internetiplatvormi haldaja poole ning saata ka koopiate müüjale hoiatuskiri. Lisaks on koopiate turustamist võimalik peatada koostöös maksuametiga, kui tegemist on Eestisse imporditavate koopiatega.

Pino tõdes, et väiketootjad ja ka iduettevõtjad jätavad enda õigused pahatihti kaitsmata, kuna pole raha või ei tundu see piisavalt prioriteetne. “Alustavatel ettevõtjatel on raha enamasti vähem kui kohti, kuhu seda paigutada. Seetõttu eelistatakse sageli toote­arendust õigusabikuludele,” märkis ta.

Pino rõhutas, et oma õiguste kaitsmine ei pruugi ju olla kulukas, kuna sageli piisab vaid teatisest rikkujale ning nõudest rikkumine lõpetada. Kui rikkumist ei lõpetata, on juba põhjust kaaluda ametliku käigu andmist ning kohtumenetluse alustamist.

Vahel juhtub, et ettevõtted ei suuda õiglust jalule seada ja kopeerimise vastu midagi teha. Indrek Eelmetsa sõnul on väga tavalised juhtumid, kus disaini omanik on teinud oma lahenduse avalikuks, aga jäänud kaitsmisega hiljaks ja siis ei ole disain enam uus. Raskusi enda kaitsmisega on ka siis, kui rikkumine toimub välisriigis, kus Eesti ettevõtja disain ei ole registreeritud, selgitas ta. Samuti ei ole tema sõnul vahel lihtsalt äriliselt otstarbekas iga üksiku kopeerija vastu kohtusse minna.

Kaitse ka oma ideed

Patendivolinik Indrek Eelmets ütles, et autoriõiguse kaitse tekib originaalse teose loomisega automaatselt. See tähendab, et autor ei pea kaitse saamiseks oma teost kuskil registreerima.

Kuid autoriõigus ei kaitse ideid. Seega soovitab Pino idee kopeerimise vältimiseks sõlmida tootearendusprotsessis osalevate isikutega konfidentsiaalsuslepingud, mis keelavad neil tootearendusprotsessis teada saadut teiste isikutega jagada. Lisaks tuleb tema sõnul pöörata tähelepanu käsundus- ja töövõtulepingute alusel intellektuaalse omandi õiguste kuuluvusele – automaatset üleminekut nende lepinguliikide puhul ei toimu ja kõik tuleb lepingus sätestada, vältimaks hilisemaid vaidlusi.

Disainilahenduse valmides on aga Hedman Partnersi advokaadi Pino sõnul mõistlik disainilahendus registreerida, hoolimata sellest, et autoriõiguse kaitse on automaatselt tagatud. Tema sõnul aitab registreeritud disain hiljem võimalike kopeerijate vastu võidelda. “Korralikult kaitstud intellektuaalne omand on hinnaline ka investorite silmis,” ütles ta.

FAKTID

• Seaduseelnõu sihib kauba vahendajat
• Menetluses on seaduseelnõu, mis võimaldab ka autoriõigusi rikkuva kauba vahendajat kohustada hagi tagamise korras kasutusele võtma abinõusid autoriõiguste rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks.
• See laiendab oluliselt võimalusi oma õiguste kaitsmiseks hagi tagamise korras, kuna lisaks otsesele õiguste rikkujale saab kohustada ka vahendajaid, näiteks e-kaubandusplatvorme, sotsiaalvõrgustikke ja jaemüüjaid.
• Lihtsustab autoriõiguste kaitsmist kohtus ning peaks julgustama õiguste omajaid senisest rohkem oma õigusi kohtus kaitsma.