Sisukord
Uuendatud 07.03.2024
Krüptoraha maksude teema Eestis on maksuvaldkonna jaoks võrdlemisi uus. Mõningad reeglid seoses krüpto maksustamisega on Eestis juba väljakujunenud, kuid edasisel praktika kujunemisel tuleb silma peal hoida.
Krüptotehingute deklareerimine ja maksustamine
Krüptotehingute deklareerimiskohustus on eraisikute ja äriühingute puhul täiesti erinev. Ettevõtete puhul eraldi tehtavaid tehinguid ei maksustata. Maksustatakse ainult kasumi jaotamist ehk dividendide väljamaksmist. Kasumi jaotamine kajastatakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) lisal 7, mis esitatakse Maksu- ja Tolliametile iga kuu 10. kuupäevaks. Silmas tuleb pidada, et dividende ei ole võimalik välja maksta, kui ettevõte on asutatud ilma osakapitali sissemakseta või kui ettevõttel ei ole majandusaasta aruandega kinnitatud kasumit (ei ole tegutsenud vähemalt 1 aasta).
Eraisikud esitavad tuludeklaratsiooni ühe korra aastas ning kõik krüptoraha puudutavad tehingud deklareeritakse eraldi. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonil (FIDEK) kajastatakse Eesti tulud lahtris 6.3 ja välismaa tulud lahtris 8.3.
Eesti-sisesel deklareerimisel on vajalik teada vara liiki, aadressi (exchang’i registreerimise aadress), soetamismaksumust ja võõrandamisega seotud kulusid, kuna deklaratsiooni lahter 6.3 on mõeldud igasuguste varade jaoks ning müügi turuhinda. Näiteks, kui eraisik müüb ettevõtluse käigus auto, siis võõrandamisega seotud kulud võivad olla näiteks riigilõivud, tehnilise ülevaatusega seotud kulud vms, krüptovara puhul võivad kuludeks olla näiteks vahenduskeskkondade kasutustasud või tehingupõhised kulutused.
Juhul kui tekivad kulud notaris või mujal, siis ka seda kõike võib arvesse võtta ja see kasumi hulka ei lähe. Kasumi arvutab Maksu- ja Tolliamet ise välja. Välisriikide puhul tahetakse teada ka riiki, aga kõik muud andmed on samad, soetava vara liik, soetava vara maksumus ja võõrandamisega seotud kulud, müügi- ja turuhind. Kasumi arvutab Maksu- ja Tolliamet ise ning kui mingi põhjusel kuskil riigis on maksud juba kinnipeetud, siis saab selle kohta tõendi võtta selle riigi maksuametist ja seda juba tasutud maksu võib arvesse võtta.
Krüptovara maksustamise üldreeglid eraisikutele
Krüptovara puhul on tegemist samasuguse varaga nagu maja, auto või väärtpaberid. Tulumaksumääraga 20% maksustatakse krüptovara müügil ja vahetamisel saadud kasumit. Deklareeritakse ainult need tehingud, kust saadakse kasumit, juhul kui jäädakse nulli või kahjumisse, siis tehinguid ei deklareerita. Tuleb ka silmas pidada, et krüptovara ei ole reeglina väärtpaber, see tähendab, et ei saa kasutada investeerimiskontot maksunõuete edasilükkamiseks.
Maksuresidentsuse tähendus
Inimene on Eesti maksuresident, kui ta elukoht on Eestis või ta viibib Eestis rohkem kui 183 päeva. Äriühingud loetakse Eesti maksuresidendiks siis, kui nad on asutatud Eestis. Mõningates riikides ei maksustata krüptovara tehinguid üldse, mõningates riikides on krüptoraha maksud karmimad kui Eestis. Seega, kui alustada krüptovaradega tehingute tegemist, tuleb kindlasti oma maksuresidentsusele tähelepanu pöörata, et aru saada, millised reeglid kehtivad.
Eesti on sõlminud mitme riigiga topeltmaksustamise vältimise lepingu. Kui inimene jagab enda elu mitme riigi vahel, elab nt osa ajast Eestis, osa Soomes, siis on oluline jälgida topeltmaksustamise vältimise lepingu sisu, et aru saada, millised maksuvabastused kehtivad.
Võimalik on ka oma residentsusriiki muuta. Selleks tuleb esitada avaldus uuele residentsusriigile, kes väljastab tõendi selle kohta, et tema on see riik, kuhu nüüd maksud laekuvad. Sellisel juhul tuleb esitada kaks deklaratsiooni ja kohaldada pool aastat ühe riigi residendina ja pool aastat teise riigi residendina kehtivaid reegleid ja seadusi.
Soetushinna määramine
Kuna igasuguste krüptovaratehingute puhul saab arvesse võtta soetushinda, siis on oluline teada, kuidas soetushinda määratakse. Väärtused tuleb Eesti seaduste järgi arvestada eurodesse tehingu tegemise hetkeseisuga. Juhul, kui mingisugustel krüptovaradel ei ole olemas eurokurssi, kas siis exchange’ist tulenevalt või kuna kasutataksegi lihtsalt bitcoini või USA dollarit nende võrdlusandmete jaoks, siis tuleb seda teha teiste valuutade kaudu. Tavaliselt on kõikidel krüptovaradel olemas USA dollari kurss ja USA dollari eurokursi kaudu saab summad teisendada eurodeks, ajaloolised eurokursid on kättesaadavad Eesti Panga lehel. Turuhinnas tehtud tehingute puhul võib kasutada neid kursse, mis on avaldatud kauplemisplatvormil.
Kui inimesed lepivad omavahel kokku mingisuguses tehingus, mis on täiesti teistsuguse hinnaga kui platvorm pakub, siis ei ole tegemist turuhinnas tehinguga. Sellisel juhul tuleks vaadata ametlikku kurssi või siis selle konkreetse platvormi ametlikku kurssi, mitte seda kurssi, mis on omavahel kokku lepitud.
Kui on selline situatsioon, et inimene ostab iga kuu X coini ja aasta lõpuks on tal 12 X coini, millest esimene oli ostetud hinnaga 10€ ja viimane hinnaga 120€, siis saab soetusmaksumust arvutada kahel viisil. Esimene variant on kasutada FIFO meetodit, mis tähendab first in first out ehk kõige varasemalt ostetud X coini turuhind võetakse soetusmaksumusel arvesse. Teine variant on kasutada kaalutud keskmise meetodit, mille puhul arvutatakse kõikide soetatud ostuhindade keskmine. See muutub eriti oluliseks väga suuremahuliste tehingute puhul, näiteks ka siis, kui tehingute tegemisel kasutatakse arvutiprogrammi.
Olukorra näitlikustamiseks mõned näited:
Kui osta täna 1 coin 20 euroga ja müüa järgmise aasta jaanuaris 50 euroga, siis selle tehinguga on teenitud 30 eurot kasumit ja kuna see kasum on saadud järgmise aasta jaanuaris, siis deklareerima peab seda 2023. aasta deklaratsioonil, mis esitatakse 2024. aastal. Kui see sama coin vahetada teise coini vastu, mille väärtus on täpselt seesama väärtus eurodes, siis kasumit ei teenita, sest nende hinnad on võrdsed. Tehing jääb nulli ning seesugust tehingut deklareerima ei pea.
Kui on ostetud 20 euroga 1 coin ja vahetatakse see kolme muu coini vastu, tuleb kõigepealt välja selgitada nende uute coinide turuväärtus eurodes. Kui võtta ühe coini väärtuseks 10, siis kolme coini hind on järelikult 30 ja deklareerida tuleb vahetustehingust saadud kasum ehk 30-20=10€. Soetushind on 20 eurot ja 10-eurone kasum tuleb deklareerida. Kui selle teise krüptovaluuta väärtus oleks väiksem, näiteks 5 eurot, oleks see vahetustehing kahjumlik sellepärast, et 3*5=15€(uute coinide turuhind), varasem oli aga 20 ja selle vahe tuleb -5€. Seda tehingut deklareerima ei pea.
Kui osta 20 000 X coini hinnaga 0,0005€ tükk ja hiljem vahetada mingisuguse teise valuuta vastu, mille väärtus on sellest erinev, nt 40 Z coini hinnaga 0,8€ tk, siis soetusmaksumuseks oleks 20 000* 0,0005 = 10€. Z coini turuhinnaks oleks 40*0,8=32€.
Kui 32-st selle soetushind ehk 10 eurot maha võtta, saaadakse 22 eurot kasumit, mida maksustatakse 20% tulumaksumääraga, ehk 4,40€ (22*20%).
Kui kuu aega hiljem need 40 Z coini eurodeks vahetada hinnaga 0,70€ tükk, siis sellelt tehingult saaks 4€ kahjumit sellepärast, et vahepeal on selle hind langenud (40*0,7=28). Siin ongi oluline vaadata kõiki tehinguid ükshaaval järjest. Need tehingud, mis on kasumis, tuleb deklareerida ja need, mis on kahjumis, neid ei deklareerita.
NFT maksustamine
NFT on samasugune vara, nagu muu krüpto, ainuke erinevus on see, et puudub vajadus FIFO või kaalutud keskmise meetodit kasutada, sest NFT-d ongi eristatavad ja on alati teada, mis hinnaga konkreetne asi osteti ja müüdi. Vallasvara maksuvabastus NFT-de puhul Maksu- ja Tolliameti seisukoha järgi praegu ei kehti, sest MTA leiab, et NFT-d ei ole võimalik isiklikult kasutada. See seisukoht võib olla vaieldav ja lõpliku otsuse teeb kohus. Igal juhul ei saaks vallasvara maksuvabastust kasutada juhul, kui NFT on loodud müümise eesmärgiga. Vallasvara erand võib olla mõeldav siis, kui inimene loob NFT iseenda jaoks, kasutab seda mingi perioodi ning selle hiljem ära müüb. Hetkel ei ole veel vaidlusi toimunud, kuid MTA on väljendanud konkreetset seisukohta, et nemad sellist lähenemist ei aktsepteeri ja selle tõlgenduse puhul tuleks kindlasti arvestada kohtuvaidlusega.
Olukorra näitlikustamiseks:
Ostan 1 ETH eest (turuhind 2000 eur) NFT ahvi pildi (non-fungible token). Müün sama NFT 10 ETH eest (turuhind 4000 eur). Maksustada tuleb 20% maksumääraga juurdekasvu 38 000€ (40 000-2000), ehk maksusumma on 7600€. Kui NFT müügiga samal ajal kohe müügihind eurodes oma kontole kanda, siis tuleb krüptoraha maksud maksta ainult esialgse vahetustehingu pealt, sest 10 ETH vahetatakse eurodesse sama kursiga ja eurodesse vahetamisel kasumit ei teki. 10 ETH saamishind 40 000 eurot ja eurodeks vahetamise hind 40 000 eurot on võrdsed.
Kui 10 ETH ei vahetata kohe eurodeks, vaid oodatakse, kui 10 ETH turuhind on näiteks 20 000€ (endise 40 000 euro asemel), siis soetushinna ja turuhinna vahe on negatiivne ja seda ei deklareerita. Siin tuleb tehinguna silmas seda järgnevat tehingut, ehk 10 ETH vahetamist eurodeks tulevikus. See tehing, mis oli NFT müümine 40 000 eest, tuleb igal juhul deklareerida, aga järgmine tehing, kus vahetada 10 ETH eurodeks, seal on kolm varianti: kui see turuhind on sama, siis ei deklareeri, kui turuhind on langenud ja saad kahjumit, siis ei deklareeri ja kui 10 ETH turuhind on vahepeal kasvanud, siis pead lisaks sellele 7600€ esimesest tehingust deklareerima ja tasuma maksud ka selle kasvu pealt. Näiteks, kui 10 ETH turuhind on kasvanud 80 000€-ni, siis 80 000-40 000= 40 000 eurot ja selle pealt tuleb juurde maksta veel 8000 eurot tulumaksu.
Kauba ja teenuse ostmine krüptorahas
Kauba ja teenuse ostmine krüptorahas on täpselt samasugune vahetustehing, st krüptoraha vahetatakse mingisuguse kauba vastu, mille väärtust on võimalik eurodes välja arvutada. Selleks on vaja teada krüptoraha soetushinda ja soetatud teenuse või kauba turuhinda eurodes. Isegi, kui soetatud kauba või teenuse hind on antud mingis muus valuutas, siis tuleks see ikkagi teisendada eurodeks tehingu hetkeseisuga ja maksustada see vahe. Probleem võib tekkida sellest, et kui esialgu oli näiteks 1 X coin hästi madala väärtusega ja auto hinnaks otsustatakse määrata 1 X coini, mille väärtus hiljem on tõusnud, siis kui uue X coini euroväärtus on selle tehingu tegemise hetkel suurem, siis selle 1 X coini hinna suurenemisest tekib maksustatav kasum, mille pealt tuleb maksta krüptoraha maksud.
Kingitused ja airdrop
Eraisik võib alati oma vara laiali jaotada ja teha kahjumlikke tehinguid, st võib anda krüptovaluuta tasuta ära. Seda loetakse kahjulikuks tehinguks, sest kasumit ei ole saadud. Kingi tegija jaoks ei ole seesugune tehing maksustatav. Kingi saaja jaoks on tegemist problemaatilisema situatsiooniga, sest tema jaoks on soetusmaksumus 0. Kui ta kunagi hiljem kavatseb selle krüptorahaga tehinguid teha, siis tema peab terve selle summa ära maksustama. Loogika on selles, et kuna seda ei maksustatud sellel hetkel, kui inimene kingi sai, siis tuleb seda krüptoraha maksustada kingi realiseerimise hetkest.
Äriühingute puhul tuleb silmas pidada seda, et äriühingutel ei ole lubatud ilma põhjuseta vara laiali jagada, sest sellega kaasneb maksukohustus. Kingitud krüptovara võib olla ettevõtlusega seotud, kui tegemist on reklaami eesmärgiga vms.
Laenud seoses krüptovaraga
Laenatud asja tagasi saamine ei ole tulu, seega ei ole laenutehingud maksustatavad. Tuluks loetakse intressi ja kasutustasusid. Kui laenata kellelegi auto ja saada see sama auto tagasi, siis ei ole tulu saadud. Sama kehtib krüptovaluuta kohta. Kui laenata 10 000 X coini ja saad tagasi 10 000 X coini, siis jäävad need 10 000 X coini ikkagi alles. Kui laenutehingu tulemusena saadakse krüpto coine juurde, näiteks enne oli 10 000 ja nüüd on 11 000, siis see juurde tekkinud osa on maksustatav.
Näiteks, kui laenad sõbrale 10 000 X coini, ühe x coini väärtus on 0,1 eurot, siis laenad välja 1000 eurot. Tagasi saad samamoodi 10 000 X coini, aga tagasi saamise hetkel X coini väärtus on 0,2 eurot, ehk tagasi saadava vara väärtus on 20 000 eurot. Sõber, kes selle laenu sai, tema sai X coinid ja peab tagasi andma sama palju X coine, tema peab 1000 eurost rohkem loobuma. Kuna välja anti sama palju X coine kui tagasi saadi ja mingit vahetustehingut ei toimu, siis maksustamise olukorda ei teki.
Väärtuse juurdekasv maksustatakse sellel hetkel, kui sellega tehakse järgmine tehing. Seega, kui need X coinid kunagi tulevikus eurodesse ümber vahetada, siis soetusmaksumus ei ole mitte see hind, millega need sõbralt tagasi saadakse, vaid see esialgne hind, millega need X coinid omandati, sest vahepeal seda krüptoraha maksustatud ei ole.
Kontrollimeetmed
Maksu- ja Tolliamet kontrollib deklaratsioone 3 ja 5 aasta jooksul peale deklaratsiooni esitamist. 3 aastat deklaratsiooni esitamisest on tavaline kontrollitav periood. 5 aastat peale deklaratsiooni esitamist on õigus kontrollida siis, kui MTA põhjendab ära, et tegemist on mingisuguse tahtliku või teadliku rikkumisega. Automaatset informatsiooni krüptovaluuta tehingute kohta MTA ei saa. See on sarnane pangakontodega, sest pangakontodel on sama regulatsioon, et kui MTA soovib informatsiooni, siis peab ta küsima esimesena isikult endalt ja alles pärast seda saab teha konkreetse põhjendatud päringu pangale.
Maksukontrolli käigus saab MTA nõuda infot maksukohustuslaselt endalt, kuid eraisikul on õigus keelduda info jagamisest. Sellisel juhul saab MTA nõuda infot pankadelt. Tähelepanelik tuleb olla eriti juhul, kui on tehtud mingisuguseid krüptovaluuta ja FIAT-valuuta vahelisi tehinguid, sest pangad teavad, kust see raha tuleb. Põhimõtteliselt saab MTA nõuda infot ka kauplemiskeskkondadelt.
Eesti platvormid ja äriühingud on MTA-le kättesaadavad, kuid välisriikide platvormid ei pruugi olla, see sõltub sellest, kui seaduskuulekas platvorm ise on. Riskida ei tasu, sest alati tuleb arvestada võimalusega, et kui MTA teeb päringu, siis ta saab ka platvormilt selle info kätte.
