Sisukord
Ei ole raske märgata, kui kiiresti on erinevad tehisintellekti (Artificial intelligence ehk AI), täpsemalt OpenAI välja töötatud ChatGPT või DALL-E-põhised töövahendid, võtnud üle terveid tööstusharusid. Kuigi tehisintellekti pakutavad arenguvõimalused näivad lõputud, ei vabasta need ettevõtjat kohustusest jääda õiguskuulekaks. OpenAI rakenduste kasutamine põhineb siiski lepingutel ja kasutajatele kehtivad kasutustingimused.
Veel enne, kui tehisintellekt hakkab asendama meid, juriste, kasutame selles artiklis võimalust ja kirjeldame, milliste õigusküsimustega võite silmitsi seista, kui töötate OpenAI toodetega või kasutate neid oma ettevõtte äritegevuses ja uute ärimudelite loomisel. Arvestades valdkonna arengutempot, tasub märkida, et artikkel on kirjutatud 2023. aasta aprillis kättesaadavate andmete põhjal.
Kasutustingimused – mis on keelatud
OpenAI-l on põhjalikud kasutustingimused, mis keelavad selgesõnaliselt nende tehnoloogia kasutamise teatud valdkondades. Keeldude hulka kuulub tehisintellekti kasutamine ebaseaduslikel eesmärkidel, sealhulgas pettuseks, väärkohtlemiseks ja ahistamiseks. OpenAI mudelite kasutamine on keelatud ka teatavaks seaduslikuks tegevuseks, nagu näiteks võrkturundus (multi-level marketing), hasartmängud, kiirlaen, krediidivõimekuse hindamine, tööhõive, haridusasutuste tegevus või avalike abiteenuste pakkumine, teatud täiskasvanutele mõeldud sisu (nt pornograafia) ja poliitkampaania või lobitöö eesmärgil toodete valmistamine.
Tarbijale suunatud kasutusviisid finants-, õigus- ja tervishoiuteenuste pakkumisel, uudiste genereerimisel või kokkuvõtete tegemisel peavad sisaldama märkust selle kohta, et kasutatakse tehisintellekti. Mudelite puhul tuleb kasutajale avalikustada, et ta suhtleb tehisintellekti süsteemiga. Teise isiku simulatsioonil peab olema isiku selgesõnaline nõusolek või see peab olema märgistatud kui „simulatsioon” või paroodia.
Piiratud on ka pluginate loomine, sest neil peab olema selgelt väljendatud kirjeldus, mis sobitub vastava rakendusliidese (API) funktsionaalsusega. Keelatud on pluginate kasutamine reaalsete inimestega peetavate vestluste automatiseerimiseks, olgu siis simuleerides inimesele omast vastust või vastates eelprogrammeeritud sõnumitega. Pluginad, mis levitavad isiklikku suhtlust või ChatGPT poolt loodud sisu (näiteks e-kirju, sõnumeid või muud sisu), peavad märkima, et sisu on loodud tehisintellektiga.
Vastutus ja intellektuaalne omand
Nagu Bingi juturoboti esimene tulemine tõestas, võib tehisintellekt valesti, kuid enesekindlalt vastata paljudele talle esitatud küsimustele. Teenus, mis integreerib mingil viisil tehisintellekti, võib tekitada kahju kasutajale ja tuua kaasa tehisintellekti kasutava ettevõtte vastutuse.
OpenAI ei võta oma platvormi eest vastutust. Kasutustingimused sisaldavad kahjuhüvitusklauslit, mis tähendab kohustust hüvitada OpenAI-le nõuded, kahjud ja kulud. OpenAI API abil väljatöötatud tööriist rikub kellegi intellektuaalset omandit, mille tulemuseks on kohtuvaidlus. Arendaja võib sel juhul olla kohustatud OpenAI-d kaitsma.
Mis puutub loodud tulemuste autoriõigustesse, siis OpenAI ei taotle autoriõigusi API abil teie või teie lõppkasutajate jaoks loodud sisu suhtes. Iga tehisintellekti abil genereeritud väljundit võib kasutada mis tahes eesmärgil, sealhulgas ärilistel eesmärkidel, näiteks müügiks või avaldamiseks.
Privaatsus
Itaalia oli esimene ELi riik, mis keelas ChatGPT kasutamise näiteks andmekaitsealase rikkumise tõttu, mis võimaldas kasutajatel näha teiste kasutajate vestlusrobotiga peetud vestluste pealkirju. Itaalia isikuandmete kaitse järelevalveasutus leidis muu hulgas, et kasutajatele ja andmesubjektidele, kelle andmeid OpenAI kogub, ei anta mingit teavet. Ilmnes, et puudus õiguslik alus, mis toetaks isikuandmete massilist kogumist ja töötlemist, et „treenida” algoritme, millele platvorm tugineb. Viimaks leiti, et vanusekontrolli mehhanismi puudumine pani väidetavalt ohtu lapsed, kes võisid saada vastuseid, mis on järelevalveasutuse sõnul nende vanusele ja teadlikkusele täiesti ebasobivad. OpenAI on vahepeal oma privaatsustingimusi ajakohastanud ja on lootust, et probleemid saavad lahendatud.
OpenAI lubab, et ei kasuta klientide poolt API kaudu esitatud andmeid tehisintellekti mudelite treenimiseks või täiustamiseks, välja arvatud juhul, kui kasutaja otsustab andmeid selgesõnaliselt sel eesmärgil jagada. Isegi siis lubatakse API kaudu saadetud andmeid kuritarvitamise ja väärkasutuse jälgimise eesmärgil säilitada maksimaalselt 30 päeva, pärast mida need andmed kustutatakse. Mõne teenuse, näiteks GitHub Copiloti puhul on selgelt öeldud, et koodilõikude andmed edastatakse ainult reaalajas ettepanekute tagasisaatmiseks ja need hävitatakse pärast ettepaneku tagasisaatmist.
Need andmepoliitika piirangud ei kehti OpenAI mitte-API-põhiste tarbijateenuste, näiteks ChatGPT või DALL-E kohta, mille puhul OpenAI jätab endale õiguse kasutada oma teenuste täiustamiseks sellist sisu nagu küsimused, vastused, üleslaetud pildid ja genereeritud pildid. Isikud, kes ei soovi oma sisu kasutamist, peavad täitma eraldi Google’i vormi.
Sellest järeldub, et konfidentsiaalsuskohustusega ettevõtted peavad vältima konfidentsiaalsete andmete sisestamist. Näiteks kui te kasutate ChatGPT-d dokumentide genereerimiseks, peaksite enne ülesande esitamist eemaldama failidest kõik konfidentsiaalsed andmed.
Järeldus
Kokkuvõtteks võib öelda, et tehisintellekti tehnoloogiate, nagu OpenAI loodud ChatGPT ja DALL-E, kiire areng ja rakendamine pakuvad ettevõtetele tohutuid võimalusi kasvuks ja innovatsiooniks. Ettevõtjad peavad siiski jääma tähelepanelikuks nende tehisintellekti vahendite õigusliku tausta suhtes. Kõnealuste uute tööriistade kasutuselevõtu esimene samm on kasutustingimuste järgimise tagamine.
