Laimamine – mis see on?

Eesti võlaõigusseaduse § 1046 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane.

Samuti on õigusvastane isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega. Seda juhul, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

Kui avaldada teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjulik asjaolu, siis on see samuti õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

Laimamine – kus me võime seda kohata?

Tänapäevases maailmas on suur roll sotsiaalmeedial, kus enamasti kõik näib ilusam ja parem kui tegelikkuses. Sellega seoses on suurenenud inimeste soov oma arvamust avaldada, mis on ka loomulikult lubatud, kuni see arvamus ei ole vulgaarne, halvustav või teise inimese hea nime teotav.

Internetiportaalides ning kommentaariumides on laimu külvamine lihtsam kui varem, sest juhul, kui ei pea avalikult oma nimega arvamusi avaldama, on inimesed sageli julgemad ning ei mõtle sellele, et nad võivad oma sõnadega teha liiga teise inimese tunnetele.

Ebakohaste väärtushinnnagute avaldamine võib kahju tekkida teise inimese mainele, seda eriti nii väikeses riigis nagu seda on Eesti, kus kõik tunnevad kõiki ning info liigub kiiresti.

Avaliku elu tegelaste (näiteks poliitikud, meediainimesed, näitlejad jt) puhul on selge, et nende tegemised on rohkem avalikkusele teada ja nad on sellega arvestanud oma elukutse valikul. Avaliku elu tegelase elu võib küll olla teatud aspektides üldsusele rohkem teada ja nähtav, kuid vaatamata sellele on laimamine keelatud ja laimamise eest on võimalik nõuda hüvitist. Avalikkuse huvides ja ka VÕS § 1046 lg 2 mõttes ei saa olla õiguspärane avaliku elu tegelase (aga ka muu isiku) au teotamine valeandmete teadliku avaldamise ja au teotamine ebakohaste väärtushinnangute avaldamise teel.

Kas ja kuidas võib laimamine inimese mainele kahju teha?

Kui kommentaariumides või internetiportaalis esitatakse ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid – näiteks öeldakse inimese kohta, et ta on varas, petis, korruptant vms, siis tähendab see seda, et see info jääb Internetti üles ja on leitav kõikidele, kes isiku nime otsingumootorisse trükivad.

Edaspidi võib selline olukord, kus isiku nimi on seostatav mõne halvustava arvamuse või hinnanguga, tuua kaasa isiku jaoks negatiivseid tagajärgi. Näiteks otsides uut töökohta, on tavaline see, et tööandjad teevad taustakontrolli, mille raames nad võivad teha otsinguid ka internetiportaalides (sh sotsiaalmeediast). Seega võib avaldatud laim tuua kaasa selle, et isik ei saa soovitud töökohta vaatamata sellele, et tema kohta esitatud väited ei vasta tõele.

Laimamine võib isiku jaoks tuua ka teisi ebasoovitavaid tagajärgi. Näiteks võib tekkida isikul soov ettevõtlust laiendada, leida äripartnereid või olla ise investor, kuid halva mainega isikuga ei ole soovi kellelgi koostööd teha.

Isiku hea nime kahjustamine võib olulisel määral mõjutada lisaks isikule, kelle au ja väärikust on teotatud, ka tema pereliikmeid ja eelkõige tema lapsi, kelle jaoks selline laim võib olla väga raske taluda ning tuua kaasa nii koolikiusamist kui ka sõpradest ilma jäämist.

Mis vahe on ebaõigetel faktidel ja ebakohastel väärtushinnangutel?

Ebaõige faktiväide on selline, mis ei vasta tõele, ehk seda ei ole võimalik tõestada. See võib olla ka selline väide, mis jätab mulje, et tegemist on millegi muuga kui tegelikult on.

Ebakohane väärtushinnang on selline, mis võib olla solvav, ületab hea maitse ja viisakuse piiri, ei sobi meie kultuuriruumi. Samuti vulgaarsete sõnade kasutamine, nimetuste andmine jms.

Kes peab tõendama, et tegemist on laimuga ehk hea nime teotamisega?

Kui vaidlus jõuab kohtusse, siis faktide tõelevastavuse osas peab tõestuse esitama üldjuhul laimaja. Ka sel juhul, kui keegi on esitanud ebakohase väärtushinnangu teise isiku osas, peab samuti selles osas põhjenduse andma laimaja, miks tegemist ei ole ebakohase väärtushinnanguga.

Kas laimamise eest saab hüvitist nõuda?

Laimamine on keelatud tegevus ja selle eest on võimalik nõuda hüvitist. Eesti kohtutes on määratud erineva suurusega hüvitisi tekkinud moraalse kahju eest. Kahjuhüvitiste summad jäävad 300 euro ja 10 000 euro vahele. Lisaks tuleb arvestada, et üldiselt jäävad ka kohtukulud laimaja kanda. Hüvitisele ja kohtukuludele võib lisanduda ka viivis.

Kuhu pöörduda, kui isik tunneb, et tema au ja väärikust on kahjustatud?

Kui isik tunneb, et tema hea nime on kahjustatud või esitatud tema kohta ebaõigeid faktiväiteid, siis on võimalik pöörduda advokaadi poole, et aru saada, kas tegemist on laimamisega või mitte.

Hedman on teie heaks partneriks kõigis laimu- ja meediaküsimustes. Nõustame ja esindame kliente meedia ning au teotamisega seotud vaidlustes nii tsiviilkohtumenetlustes kui kohtueelselt läbirääkimiste pidamisel.

Abistame teid muuhulgas alljärgnevate küsimustega:

• Au teotamine;
• Ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine;
• Artiklite kustutamine;
• Artiklitest ebaõigete faktiväidete eemaldamine;
• Isikuandmete kustutamine artiklitest;
• Isikuandmete kustutamine erinevatest portaalidest ja lehtedelt;
• Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõuded;
• Kohtueelne nõustamine ja läbirääkimised;
• Kohtumenetlused, sh hagi tagamised;
• Täitedokumendi kohtutäiturile täitmiseks esitamine;
• Sekkumistaotluse esitamine AKI-le;
• Eeltõendamisemenetluste läbiviimine laimaja andmete saamiseks;
• Kahjuhüvitiste nõudekirjade esitamine ja neile vastamine;
• Laimuhagid;
• Deepfake ja võltsvideodega seotud vaidlused;
• Valede ja eksitavate arvustustega tegelemine.

Korduma kippuvad küsimused