Sisukord
Käsunduslepingu ja töövõtulepingu olemus ning põhilised erinevused
Käsundusleping ja töövõtuleping on mõlemad võlaõiguslikud lepingud. Käsunduslepingu alusel osutab üks isik ehk käsundisaaja teisele isikule ehk käsundiandjale teenuseid. Käsundiandja maksab teenuseosutajale ehk käsundisaajale teenuse osutamise eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kui töövõtja tegutseb majandus- või kutsetegevuses ja osutab teenust tarbija (tellija) vallasasjale, on tegemist tarbijatöövõtulepinguga, mille puhul tuleb arvestada ka tarbijat kaitsvate erinormidega.
Käsunduslepingu ja töövõtulepingu põhiliseks erinevuseks on see, et käsunduslepingu puhul on oluline teenuse osutamise protsess (nt raamatupidamisteenuse osutamine) ning töövõtulepingu puhul kindla tulemuse saavutamine (nt kleidi õmblemine). Kui käsunduslepingu puhul kehtib eeldus, et käsundisaaja osutab teenust isiklikult, siis töövõtulepingu puhul seda ei eeldata.
Käsunduslepingu ja töövõtulepingu poolte peamisi õigusi ja kohustusi reguleerib võlaõigusseadus. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest on käsunduslepingu ja töövõtulepingu pooltel võimalik seaduses sätestatust täpsemalt või erinevalt kokku leppida. Kuigi nimetatud lepingute puhul kehtib vormivabadus ja lepingut võib sõlmida suuliselt, kirjalikult kui ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, on soovitatav suulisi kokkuleppeid vältida või need alati kirjalikult kinnitada, et ennetada võimalikke vaidlusi tulevikus.
Käsunduslepingut ja töövõtulepingut tuleb eristada töölepingust, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Töösuhet reguleerib töölepingu seadus ja töölepingu seadusest töötaja kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped ei ole lubatud.
Käsundusleping ja töövõtuleping – millal kumb valida?
Juhul kui olete valiku ees, kas sõlmida käsundusleping või töövõtuleping, siis soovitame lähtuda eelkõige teenuse/töö sisust. Olukorras, kus põhirõhk on teenuse osutamise protsessil, mitte tulemusel, ja oluline on ka teenuse osutaja isik, siis on sobiv käsundusleping.
Näiteks ei saa advokaat kliendi esindamisel kohtus kohtuvõitu lubada, kuid peab andma endast parima kliendi huvide kaitsmiseks. Töövõtulepinguks võib lugeda olukorda, kus eritellimusmööbli tellimise eesmärk on valmis mööbli kättesaamine, sõltumata selle valmistamise viisist ehk põhirõhk on kindla tulemuse saavutamisel.
Käsunduslepingu ja töövõtulepingu osapooled ning osapoolte kohustused
Käsunduslepingu pooled ja nende kohustused
Käsunduslepingu poolteks on käsundiandja ja käsundisaaja. Käsundisaaja põhikohustus on osutada käsundiandjale teenust vastavalt lepingule, tegutsedes oma teadmistele ja võimetele tuginedes käsundiandja huvides ja püüdes saavutada parim võimalik tulemus. Teenuse osutamisel tuleb käsundiandja juhiseid järgida. Näiteks on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et juhatuse liikmeks olemine kujutab endast käsundilaadset õigussuhet äriühingu ja juhatuse liikme vahel. Sellisele suhtele kohaldatakse lisaks äriseadustiku sätetele ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid norme (vt Riigikohtu 03.10.2018 otsus nr 2-15-18186).
Oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab toimima ka üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Lisaks peab käsundisaaja teenuse osutamisel tegutsema hoolsalt, käsundiandjale lojaalselt, hoidma saladuses käsundiandja tootmis- või ärisaladust ning vältima huvide konflikti.
Käsundusleping võib olla tasuline või tasuta, kuid eeldatavasti on teenuse osutamine tasuline. Kui käsundusleping on sõlmitud nii, et tasu suurust ei ole otsesõnu kokku lepitud, tuleb käsundi täitmisel maksta talle selle eest mõistlikku tasu, eriti kui teenust saab mõistlikult eeldada vaid tasu eest. Samas võivad pooled ka kokku leppida, et teenust osutatakse tasuta.
Töövõtulepingu pooled ja nende kohustused
Töövõtulepingu poolteks on tellija ja töövõtja. Töövõtja põhikohustus on teha lepingutingimustele vastav töö ehk tööl peavad olema kokkulepitud omadused. Kui omadustes kokku lepitud ei ole, siis peab töö sobima tellija soovitud spetsiifiliseks otstarbeks, kui töövõtja sellest teadis või pidi seda teadma, või muul juhul tavapäraseks kasutusotstarbeks. Võimalike vaidluste vältimiseks on soovitatav lepingu eset (valmivat tööd) kirjeldada piisavalt detailselt ja lisada täpsustavad tingimused, millele töö peab vastama, mitte piirduda vaid üldise asja valmistamisega. Lisaks peab töövõtja tellijat informeerima tehtud tööga kaasnevatest riskidest.
Töö tuleb teha lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks peab töövõtja tööd tehes lähtuma kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest. Kui tehtav töö on üleantav, tuleb töövõtjal töö tellijale ka üle anda.
Tellija põhikohustuseks on töö eest tasu maksmine. Juhul kui töövõtulepingu tasus kokku lepitud ei ole, tuleb maksta tavalist tasu või selle puudumisel asjaoludele vastavat mõistlikku tasu. Lisaks tuleb tellijal töö üle vaadata, teavitada töövõtjat puudustest ja vastu võtta lepingutingimustele vastav töö (kui töö üleandmine on kokkulepitud või tavaline). Vastu tuleb võtta ka ebaoluliste puudustega töö, kuivõrd vastupidist olukorda on peetud hea usu põhimõttega vastuolus olevaks (vt Riigikohtu 21.06.2018 otsus nr 2-16-5851).
Töölepingu ja käsunduslepingu ning töövõtulepingu erinevused: miks on oluline jälgida tööandja ja töötaja õigusi ja kohustusi erinevate lepingute puhul?
Töölepingu alusel tehtava töö ja käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel tehtava töö sisu võib olla sarnane, mistõttu on õige lepingu valikul oluline arvestada just töö iseloomu.
Kui töö tegijaks on füüsiline isik, kes allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, kellele kohaldatakse fikseeritud tööaega ning kes peab tööd tegema kindlas kohas, vastavalt tööandja korraldustele, järgides tööandja juhiseid ja kasutades tööandjalt saadud töövahendeid, siis on eeldatavasti tegemist töösuhte ja töölepinguga. Samas ei välista näiteks kaugtöö võimalus töölepingu sõlmimist.
Käsundusleping või töövõtuleping sobivad, kui teenuse osutaja või töö tegija, kelleks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, ei allu tellija juhtimisele ja kontrollile, vaid teeb tööd iseseisvalt vastavalt oma teadmistele ja võimetele. Ta on vaba töö tegemise aja, koha ja viisi valikul ning kasutab töö tegemiseks oma töövahendeid.
Tööleping sõlmitakse reeglina tähtajatult ja tööandja saab töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt töölepingu seaduses sätestatud alusel. Käsunduslepingu võib sõlmida vabalt aga nii tähtajatult kui ka tähtajaliselt ning pooled on vabad kokku leppima käsunduslepingu lõpetamise korras, sh käsunduslepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaegades.
Käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel töö tegijale ei ole erinevalt töölepingulisest töötajast tagatud: lisatasu ületunnitöö, riigipühal ja öösel töötamise eest; puhkus; kohustuslik puhkeaeg ega tervisekontroll. Ravikindlustus on käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel töö tegijal vaid juhul, kui tema kohta ühelt või mitmelt käsundus- ja/või töövõtulepingult deklareeritud sotsiaalmaks summeeritult vastab sotsiaalmaksu miinimumkohustusele (2025. aastal vähemalt 270,60 eurot – see on bruto kuutasu 820 eurot).
Vaidluse korral lähtutakse pooltevahelise suhte kindlakstegemisel lepingu tegelikust sisust, mitte lepingu nimest ega lepingus kasutatud terminitest. Olukorras, kus lepingul on nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, siis kehtib töölepingu eeldus ja väidetaval tööandjal on kohustus tõendada vastupidist. Näiteks ei määra ega muuda töötamise registris lepingu märkimine töövõtulepinguna õigussuhte tegelikku õiguslikku olemust.
Kui käsundusleping või töövõtulepingu on sõlmitud töösuhte varjamiseks, siis tõenäoliselt loeb töövaidluskomisjon või kohus sõlmitud lepingu töölepinguks. Sel juhul on töötajal õigus töölepingu seadusest tulenevale kaitsele, mh osutuvad kõik töölepingu seadusest töötaja kahjuks kõrvale kalduvad kokkulepped tühiseks.
Käsunduslepingu ja töövõtulepingu lõpetamine: millised on võimalused?
Käsunduslepingu lõpetamine
Käsundusleping võib lõppeda automaatselt käsundi täitmisega (näiteks maakler müüb maja). Käsunduslepingu võib aga sõlmida ka tähtajaliselt või tähtajatult.
Tähtajatu käsundusleping lõpeb siis, kui pooled käsunduslepingu kokkuleppel lõpetavad või üks pooltest lepingu üles ütleb. Seaduse järgi võib tähtajatu käsunduslepingu kumbki pool igal ajal ilma põhjuseta korraliselt üles öelda.
Kui käsundiandjal ei ole võimalik lepingu sisuks olnud teenust muul viisil saada, võib käsundisaajal tekkida kahju hüvitamise kohustus. Seetõttu on mõistlik tähtajatu käsunduslepingu korraliseks ülesütlemiseks kokku leppida etteteatamistähtaeg, et ülesütlemise korral jõuaks teine pool oma tegevuse ümber korraldada ja pooled saaksid õigusvaidlust vältida.
Tähtajalise käsunduslepingu puhul tuleb teenuseid osutada kuni kokkulepitud tähtaja saabumiseni ja ilma pooltevahelise selgesõnalise kokkuleppeta seda korraliselt üles öelda ei saa. Tähtajalise käsunduslepingu saab ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel või erakorralise ülesütlemise teel.
Kumbki pool võib nii tähtajalise kui ka tähtajatu käsunduslepingu üles öelda erakorraliselt mõjuval põhjusel ehk kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Üheks selliseks põhjuseks võib olla näiteks usalduse kaotus, mida võib põhjustada käsundisaajalt oodatava lojaalsuse puudumise või käsundiandja juhiste eiramine (vt Riigikohtu 31.01.2013 otsus nr 3-2-1-180-12).
Töövõtulepingu lõpetamine
Töövõtuleping lõpeb reeglina siis, kui pooled on täitnud oma lepingust tulenevad kohustused – töövõtja on valmistanud kokkuleppele vastava töö ja selle tellijale üle andnud ning tellija on töö vastu võtnud ja töövõtjale töö eest tasunud.
Kuigi töövõtuleping ei ole kestvusleping, võimaldab võlaõigusseadus tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Töövõtjal on võimalik töövõtuleping üles öelda üksnes erakorraliselt, kui tegemist on tellija poolt toime pandud olulise lepingurikkumisega. Sellisteks olukordadeks võivad olla näiteks juhud, kus tellija ei tee töö tegemiseks vajalikku tegu, viivitab enda süül vastuvõtmisega või tellijast tulenevatel põhjustel on töö hävinud, halvenenud või muutunud teostamatuks. Kas ja millises ulatuses säilib töövõtjal õigus kokkulepitud tasule oleneb mh sellest, mis alusel töövõtuleping üles öeldi.
Kuhu pöörduda vaidluste korral, mis tõusetuvad töövõtulepingust või käsunduslepingust?
Käsunduslepingust või töövõtulepingust tõusetuvaid vaidlusi lahendab reeglina kohus. Poolte kokkuleppel võib vaidlusi lahendada ka vahekohus. Siiski võib käsunduslepingust või töövõtulepingust tõusetuvaid vaidlusi lahendada ka töövaidluskomisjon, kui töö sisu ja iseloom vastab töölepingulisele suhtele.
Kokkuvõte
Olenevalt töö sisust ja iseloomust võib töö tegemiseks sobida kas tööleping, käsundusleping või töövõtuleping. Kui tööd tehakse tasu eest (regulaarne töötasu) ning töö tegija allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, siis on tegemist töölepinguga, mis allub töölepingu seaduse regulatsioonile. Töölepinguga kaasnevad töötajale ka seadusest tulenevad hüved, nagu õigus puhkusele ning kindel töö- ja puhkeaeg.
Kui teenuse osutaja on teenuse osutamisel iseseisev, siis on variantideks käsundusleping ja töövõtuleping, mis alluvad võlaõigusseaduse regulatsioonile ja on olemuselt töölepingust paindlikumad.
Kui põhirõhk on teenuse osutamise protsessil mitte tulemusel ja oluline on ka teenuse osutaja isik, siis on sobiv käsundusleping. Kui põhirõhk on kindla tulemuse saavutamisel ja tulemuse saavutamise viis ei ole määrav, siis on sobiv töövõtuleping.
Oluline on meeles pidada, et vaidluse korral lähtutakse pooltevahelise suhte kindlakstegemisel lepingu tegelikust sisust, mitte lepingu nimest (käsundusleping vs töövõtuleping või tööleping) ega lepingus kasutatud terminitest.
Kõikide töövõtu-, käsundus- või töölepinguga seonduvate küsimuste korral pöördu Hedman Legal ekspertide poole!
Tutvu ka meie praktilise juhendi ja nõuannetega käsunduslepingu koostamiseks.
