Sisukord
Individuaalsete töövaidluste ja kollektiivsete töövaidluste lahendamine
Töötaja või tööandja võib pöörduda töövaidluskomisjoni, kui töösuhte poolte vahel on tekkinud töösuhtest või töösuhte ettevalmistamisest tulenev vaidlus, mida pooled ei ole suutnud ise lahendada (individuaalne töövaidlus).
Töövaidluskomisjoni võib individuaalse töövaidluse lahendamiseks pöörduda ka Eestisse lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusega tagatud õiguste kaitseks.
Lisaks individuaalsetele töövaidlustele lahendab töövaidluskomisjon ka kollektiivlepingu täitmisest tulenevaid kollektiivseid töötülisid ehk kollektiivseid töövaidlusi.
Eesti töövaidluskomisjoni poole pöördumine
Selleks, et tööandja saaks individuaalse töövaidluse lahendamiseks pöörduda Eesti töövaidluskomisjoni, peab
- tööandja olema kas Eestis registreeritud, tegutsema Eestis filiaali kaudu või mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandjana ning
- töötaja alaline elukoht olema Eestis või töötaja olema peale töövaidluse teket nõustunud töövaidluse lahendamisega Eestis.
Erinevalt tööandjast saab töötaja valida, kas pöörduda töövaidlusorganisse tööandja asukoha või töö tegemise koha järgi.
Alljärgnevalt on välja toodud tööandja ja töötaja võimalikud nõuded ning tähtajad töövaidluskomisjoni (edaspidi ka TVK) pöördumiseks individuaalse töövaidluse korral.
Tööandja nõuded ja töövaidluskomisjoni pöördumise tähtajad
| Tööandja nõue | Tähtaeg TVK-sse pöördumiseks |
| Töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue | 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest (NB! See on menetlustähtaeg ehk TVK kohaldab aegumist omal algatusel) |
| Kahju hüvitamise nõue, nt mõnest järgmisest rikkumisest tulenevalt:saladuse hoidmise kohustuse rikkuminekonkurentsipiirangu kohustuse rikkuminetöökohustuste rikkuminevaralise vastutuse kokkuleppe rikkumine | 12 kuud alates hetkest, kui tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist |
| Kahju hüvitamise nõue, kui tööandja on töölepingu üles öelnud, sest töötajaei asu olulise põhjuseta tööle võilahkub töölt ette teatamata | 20 tööpäeva alates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest(NB! See on menetlustähtaeg ehk TVK kohaldab aegumist omal algatusel) |
| Leppetrahvi nõue, kui leppetrahvis on kokku lepitud mõne järgmise rikkumise puhuks:saladuse hoidmise kohustuse rikkuminekonkurentsipiirangu kohustuse rikkuminetöötaja tööle mitteasuminetöötaja töölt omavoliline lahkumine | 4 kuud alates hetkest, kui tööandja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest |
| Enammakstud töötasu tagastamise nõue | 12 kuud alates hetkest, mil töötaja sai töötasu või töötasu ettemakse |
| Koolituskulude hüvitamise nõue | 4 kuud alates töösuhte lõppemise päevast |
| Hüvitise nõue töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja rikkumisest tulenevalt | 4 kuud alates töösuhte lõppemise päevast |
| Viivisenõue koos põhinõudega | Vastavalt põhinõude aegumistähtajale |
Töötaja nõuded ja töövaidluskomisjoni pöördumise tähtajad
| Töötaja nõue | Tähtaeg TVK-sse pöördumiseks |
| Töösuhte tuvastamise ja töötamise registri andmete parandamise nõue kirjaliku töölepingu puudumisel | 4 kuud alates hetkest, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest |
| Töösuhte tuvastamise ja töötamise registri andmete parandamise nõue käsundus- või töövõtulepingu korral | 4 kuud alates hetkest, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest |
| Töölepingu lõppemise tuvastamise ja töötamise registri andmete parandamise nõue, kui tööleping on lõppenud (nt poolte kokkuleppel, tähtaja möödumise tõttu või töölepingu ülesütlemisavalduse alusel); | 4 kuud alates hetkest, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest |
| Töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise TVK poolt ja töötamise registrisse vastava kande tegemise nõue; | 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest (NB! See on menetlustähtaeg ehk TVK kohaldab aegumist omal algatusel) |
| Saamata jäänud töötasu (sh ületunnitöötasu, riigipühal ja ööajal töötamise tasu) nõue | 3 aastat alates töötasu sissenõutavaks muutumisest e palgapäevast või töölepingu lõppemise päevast |
| Majandustulemustelt ja tehingutelt makstava tasu nõue | 3 aastat alates tasu sissenõutavaks muutumisest alates |
| Valveajatasu nõue | 4 kuud alates hetkest, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest |
| Varalise vastutuse hüvitise nõue varalise vastutuse kokkuleppe alusel | 4 kuud alates hetkest, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest |
| Konkurentsipiirangu hüvitise nõue pärast töösuhte lõppu kehtiva konkurentsipiirangu kokkuleppe alusel | 4 kuud alates hetkest, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest |
| Välislähetuse päevaraha nõue | 4 kuud alates hetkest kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest |
| Tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamise nõue | 4 kuud alates hetkest, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest |
| Haigushüvitise nõue töövõimetuslehe 4.-8. päeva eest | 4 kuud alates hetkest, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest |
| Puhkusetasu nõue | 4 kuud alates hetkest, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest |
| Puhkusehüvitise nõue töölepingu lõppemisel | 4 kuud alates töösuhte lõppemise päevast |
| Hüvitise nõue töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja rikkumisest tulenevalt | 4 kuud alates töösuhte lõppemise päevast |
| Töölepingu lõppemisel maksmisele kuuluva hüvitise nõue töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja rikkumise tõttu | 4 kuud alates töösuhte lõppemise päevast |
| Koondamishüvitise nõue | 4 kuud alates töösuhte lõppemise päevast |
| Töölepingu lõpetamisel TVK poolt hüvitise nõue | Vastavalt põhinõude (töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude) aegumistähtajale |
| Kahju hüvitamise nõue | Töötajale tööülesannete käigus tekkinud kahju hüvitamine – 4 kuud alates hetkest, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisestTöötajale tööandja poolt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine – 3 aastat kahju tekkimisest teada saamisest |
| Viivise nõue koos põhinõudega | Vastavalt põhinõude aegumistähtajale |
Töötaja nõuete aegumisel kehtib veel üks erisus. Kui töötaja esitas õigel ajal hagi või avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, ei aegu vaidluse kestel sissenõutavaks muutuvad ja vaidluse tulemusest sõltuvad töötaja nõuded enne, kui on möödunud kolm kuud vaidluses tehtud lahendi jõustumisest.
Töövaidluse lahendamine lepitusmenetluses
Töövaidlusasja lihtsustatud lahendamiseks töövaidluskomisjoni juhataja (lepitaja) vahendusel võib töövaidluskomisjoni pöörduda ka lepitusavaldusega.
Selleks peavad nii töötaja kui ka tööandja olema lepitusmenetlusega nõus. Kui lepitusmenetluses lepituskokkulepet ei sõlmita, on pooltel õigus pöörduda sama töövaidlusasja lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Töövaidluse lahendamise kestel saab töövaidluskomisjoni kui lepitusorgani poole pöörduda kuni töövaidlusasjas otsuse tegemiseni.
Kui töövaidlusasja menetlemisel alustatud lepitusmenetluses pooled lepituskokkulepet ei sõlmi, on pooltel õigus pöörduda sama töövaidlusasja lahendamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates lepitusmenetluse lõppemisest.
Millal pöörduda otse maakohtusse
Töövaidluskomisjoni asemel tuleb pöörduda otse maakohtusse
- tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidluses;
- muude lepingutega (nt võlaõiguslike lepingutega) seonduvates vaidlustes, v.a. kui nt käsundusleping või töövõtuleping alusel tehtava töö sisu vastab töölepingulisele suhtele.
Töövaidluse lahendamine kompromissiga
Kuigi kompromissi on töövaidluse pooltel võimalik sõlmida ka töövaidluskomisjonis ja kohtus kuni töövaidlusotsuse jõustumiseni, siis soovitame töövaidluse pooltel kompromissi poole püüelda juba enne töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumist.
Kompromissi sõlmimisel teevad töövaidluse pooled vastastikuseid järeleandmisi nõuete sisu osas.
Töövaidluskomisjoni poolt määrusega kinnitatud kompromiss lõpetab töövaidlusasja menetluse ehk samal alusel sama poole vastu uuesti töövaidluskomisjoni pöörduda ei saa.
Töövaidluskomisjoni kompromissi kinnitamise määrus jõustub allkirjastamisel ja sellega saab pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks nagu jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega.
Töövaidluse korral ära viivita eksperdi poole pöördumisega
Kui vajate töövaidluses nõu või esindajat, siis pöörduge julgelt advokaadibüroo Hedman poole.
Hedman advokaadibüroo eksperdid aitavad teil koostada nõudekirja, töövaidlus- või hagiavalduse või vastata nõudekirjale, töövaidlus- või hagiavaldusele.
Lisaks saavad Hedman advokaadibüroo eksperdid teid esindada töövaidluskomisjonis või kohtus.
Töövaidluse tekkimisel ärge viivitage abi otsimisega, sest tähtajad töövaidluskomisjoni pöördumiseks on üsna lühikesed.
