Sisukord
NFT on olnud kahtlemata kõigi krüptoentusiastide jaoks 2021. aasta suurim moesõna. NFT-de tuntuse tõusu tõttu on suurenenud ka projektide arv, mis keskenduvad NFT-de emiteerimisele ja nendega kauplemisele.
Selle artikliga vastame kõige levinumatele küsimustele, mis on seotud NFT platvormi loomisega.
Mis on NFT platvorm?
NFT platvorme võib olla mitmesuguseid, kuid üldjuhul on platvormid keskendunud mingi konkreetse kategooria müügile, nt digitaalsete momentide. Seda teeb korvpallile keskendunud NBA Top Shot, mille platvormil on võimalik spordihuvilistel kuulsad momendid NFT-na salvestada. Platvormidel võib olla ka mitmeid kategooriad, alustades digitaalsest kunstist kuni domeeninimedeni.
Üheks selliseks teenusepakkujaks on näiteks OpenSea, mis on üks suurimaid NFT-ga kauplemise võrgustikke. Seega on NFT platvorm kauplemiskeskkond, kus saab osta virtuaalvääringu eest virtuaalvääringu kaupu. NFT ostuga saavad ostjaddigitaalse sertifikaadi (token-i), mis kinnitab omandiõigust NFT-le. Token koosneb omandiõiguse tõendist, teavest NFT autori ja autentsuse kohta.
Kas mul on NFT-platvormil tegutsemiseks vaja tegevusluba?
Tänaseks on juba teada, et krüptoga seotud äritegevus võib alluda rangele riigipoolsele järelevalvele. Eestist on saanud virtuaalvääringu teenuste osutamise tegevusluba taotlevate ettevõtjate koondumispunkt. Tänu asutamisvabadusele ja teenuste osutamise vabadusele on üldjuhul võimalik kasutada Eestis tegevusloa saanud ettevõtet teenuste osutamiseks kogu EL-is. Virtuaalvääringu teenuste definitsioonid ei ole EL-is ühtlustatud, kuid allolev kirjeldus on enamikel juhtudel rakendatav kogu EL-is.
Kas NFT-ga kauplemise platvormi väljaandmiseks või haldamiseks on tarvis tegevusluba? Vastus on üldjuhul eitav, sest tegevusluba nõutakse tavaliselt ainult virtuaalvääringu teenuse osutajatele. Seadus määratleb virtuaalvääringu kui digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitav või kaubeldav ja mida füüsilised ja juriidilised isikud tunnustavad maksevahendina, kuid mis ei ole seotud ühegi ametliku valuutaga.
Nendeks virtuaalvääringuteks on näiteks Ether (ETH), Bitcoin (BTC) ja USDT. NFT selle juriidilise määratluse alla ei mahu, sest iga NFT kujutab endast ainulaadset piiratud eset või litsentsi teatud objektide (nt digitaalkunsti) kasutamiseks. Juriidilises mõttes on NFT-d kõige parem võrrelda omanditunnistusega, mis ei ole iseenesest virtuaalvääring. Seetõttu on NFT platvorm kõige lähemal veebikunsti müüjale, mitte virtuaalvääringu teenuse pakkumise platvormile.
Platvorm võib pakkuda virtuaalvääringu teenuseid, kui lisaks NFT-ga kauplemisele pakub platvorm ka rahakotiteenust virtuaalvääringu hoidmiseks või vahetuseks. Teise teenusepakkuja rahakoti või virtuaalvääringu vahetusteenuste integratsiooni ei peeta aga virtuaalvääringu teenuseks.
Kas NFT platvorm saab sel juhul töötada ilma tegevusloata?
Enamasti pole virtuaalvääringu teenuse tegevusluba tõesti vajalik, kuid igat juhtumit tuleks eraldi analüüsida. NFT-d tuntakse kui faili plokiahelas, mis esindab digitaalse kunsti omandiõigust või litsentsi selle kasutamiseks, kuid sellel tehnoloogial on lisaks lugematu arv muid rakendusi. Näiteks saab NFT abil tõendada väärismetallide omandiõigust, ettevõtete aktsiate omamist või kaasomandit kinnisvaras.
Nendes olukordades võib platvormil olla kohustus hankida tegevuluba (näiteks väärismetallide hulgimüügi või investeerimisühingu tegevusload) või olla muude täiendavate kohustuste subjektiks. Seega tuleks jälgida, mis eesmärgil NFT platvormi kasutatakse.
Enamasti tähendavad lisakohustused nõuet kehtestada ranged ettevõttesisesed protseduurireeglid rahapesu (AML ehk anti-money laundering) ja terrorismi rahastamise tõkestamise (CTF ehk counter-terrorist financing) jaoks. Sellised meetmed (tuntud kui KYC ehk know your client) hõlmavad kohustust tuvastada, hinnata ja talletada platvormi klientide kohta teavet.
KYC meetmete koostamise käigus tehtud otsused muutuvad lõpuks platvormi teenuse kasutamise tingimuste ja privaatsuspoliitika lahutamatuks osaks. Mis tahes platvormi kasutajaks saamine hõlmab teenusepakkujaga lepingu sõlmimist. Teenuse kasutamise tingimustes tuleb enne kasutajaks registreerimist sisuliselt selgitada, kuidas teenust kasutatakse ning anda teavet e-kaubanduse ja tarbijakaitse reeglite kohta.
Lisaks teenuse kasutamise tingimustele on mis tahes kasutajaandmeid koguv platvorm EL-I õiguse ja GDPR-iga (General Data Protection Regulation) kohustatud sätestama andmete kogumise ja säilitamise tingimused platvormi privaatsuspoliitikas.
Seega NFT platvorm ei vaja krüpto ehk virtuaalvääringu teenuse tegevusluba, kuid võib nõuda AML-i jaoks teisi tegevuslube või ka sise-eeskirju, kui pakutakse muid reguleeritud teenuseid. NFT platvormil peaksid olema ka koostatud teenuse kasutamise tingimused ja privaatsuspoliitika.
Kaasa platvormi planeerimisel nõustaja
NFT platvormid on olnud ja on ka tulevikus ohus tegevuslubade ja nendega seonduvate nõuete rikkumise osas, mis tähendab riski kuriteo või haldusõigusrikkumise toimepanemise osas. Seetõttu on riskide minimeerimiseks kõige mõistlikum konsulteerida ekspertidega juba ettevõtte loomise etapis.
Hedman on usaldusväärne partner õigusnormide järgimise küsimustes alates tegevuslubadest kuni teenuse kasutamise tingimuste ja privaatsuspoliitika väljatöötamiseni.
Teemat puudutavate küsimuste korral võtke meiega julgelt ühendust!
