Sisukord
Üha rohkem pöördutakse advokaatide poole murega, et keegi on kohtutäituri enampakkumiselt ostnud mõttelise osa nende pärandist, näiteks lapsepõlvekodust, ning nüüd ähvardatakse vanemate väljatõstmise ja kodu maha müümisega.
Pärandite müügist
Hetkel on kohtutäiturite enampakkumistel pärandeid koguväärtusega 320 270 eurot. Need puudutavad 37 võlgnikku ning nende pereliikmeid ja vanemaid ehk kokku sadu inimesi. Enampakkumistel on pärandid, millega on seotud 45 kinnistut. Igal nädalal kuulutatakse välja uusi pärandite enampakkumisi.
Mida see pärandi müük tähendab?
Lihtsustatult seda, et kui inimene sureb, saavad tema pärijad tema vara endale. Väga tihti pärandit ei jagata, ehk pärijatele (abikaasale, lastele) jääbki igaühele mõtteline osa pärandist. Kui ühe pärija osas alustatakse täitemenetlust, saab kohtutäitur selle mõttelise osa arestida ja enampakkumisele panna. Seda tehakse väga agaralt.
Mõttelised osad satuvad võõraste kätte: ohud ja tagajärjed
Võõrad inimesed ostavadki mõttelise osa kellegi lapsepõlvekodust, üldiselt võlgniku vanemate elukoha. Peale ostu minnakse teiste pärijate ukse taha ja ähvardatakse kodu müüki panna või ise sisse kolida. Reeglina käiakse lahkunu elukaaslase juures, kes on jäänud kinnistule elama ning kelle juriidilised teadmised ei pruugi olla kõige tugevamad. Tavaliselt pakutakse pärandi müüki kordades kallima hinnaga, kui see ise täiturilt soetati. Ja kahjuks inimesed maksavad.
Kohtutäiturite strateegia
Pärandi mõttelise osa müük on täiturite seas populaarne. Miks? Kuna tegemist on vallasvara müügiga – ehk täiturid küll enampakkumise teadetes reklaamivad välja, et pärandi hulka kuulub ka kinnistu ning lisavad kuulutusele vahel ka kinnistu pildi, kuid müüvad nad tegelikult vallasvara – varalisi õigusi. Vallasvara müük erineb kinnistu müügist mitme asja poolest.
Mõtteliste osade müügiga seotud väljakutsed
Kinnistut arestides tuleks sellega ka enne tutvuda, et määrata õige hind. Samuti on huvilistel õigus tutvuda müüdava kinnistuga. Pärandi müügil selliseid võimalusi ei ole – huvilisel on küll õigus tutvuda müüdava varaga, aga kuna tegemist on mõttelise osaga õigusest, siis reaalset „asja“ millega tutvuda kuni pärandi jagamiseni ei ole. Seega ei pea täitur käima huvilistega kinnistut vaatamas, ei pea probleemide tekkimisel kohtust sisenemise määrust tellima jne. Samuti on vallasvara müügi puhul tähtajad lühemad ning mis kõige tähtsam, kinnistu müügi pealt võib täitur lisatasu küsida kuni kolm protsenti müügi hinnast, vallasvara müügi puhul kuni 20 protsenti ehk kuni 6000 eurot! Mõttelised osad on hetkel müügis näiteks hinnaga 60 240 eurot, 37 969 eurot, 45 000 eurot – kallimalt, kui paljud reaalsed kinnistud ning enamik muud vallasvara.
Mida üldse tähendab x/x mõtteline osa surnud isiku pärandvarast?
Kas täitur müüs osa kinnistust? Miks kaaspärijaid ei teavitata enampakkumisest? Miks käiakse kaaspärijate ukse taga ähvardamas? Mida sellises olukorras ette võtta?
Selgitame seda protsessi
Kogu protsess on tegelikult (täituri jaoks) äärmiselt lihtne. Kui selgub, et võlgnik on midagi pärinud, siis see on võlgniku vara ja täitur saab seda arestida ja müüki panna. Enamasti tuleb see välja, kui kinnistusraamatust on näha, et võlgnik on koos kaaspärijatega saanud kinnistu ühisomanikuks.
Omanikuta pärand ja lahendamata pärimisasjad
Täitur võib ka kontrollida, kas võlgniku vanemad on surnud, vaadata, kas surnud vanema nimel on kinnistu. Maksu- ja tolliameti andmetel oli Eestis ligi 16 000 kinnistut, mille senine omanik on surnud ja uus omanik ei ole kande parandamiseks avaldust esitanud.
Üks põhjustest on täpselt see, et võlgnikud ei soovi näidata, et nad on vara pärinud, samuti ei saa surnud isikult maamaksu nõuda. Praegu toimuvatel enampakkumistel on mõni pärandaja surnud juba 1999. aastal, 2004. aastal, 2007. aastal ehk pärimisküsimused on mõnel juhul lausa 24 aastat lahendamata.
Pärandvara jagamine
Pärandvara on õiguste ja kohustuste kogum. Sinna kuuluvad kõik pärandaja varad, sh kinnistud, autod, pangakontol olev raha, pensionifond, kodune vara kui ka kohustused. Kui lahkunu oli abielus ja abikaasade vahel oli ühisvararežiim, tuleb üle vaadata ka pärandaja üleelanud abikaasa nimele registreeritud vara. Kui pärandaja oli lahutatud ja ühisvara on jagamata, siis tuleb kontrollida ka lahutatud eksabikaasa nimele registreeritud vara ja selle kuulumist ühisvara hulka. Samuti kuuluvad sinna „kompotti“ kõik lahkunu võlad.
Lüngad oksjonikuulutustes
Vaadates täiturite enampakkumise kuulutusi, on välja toodud enamasti vaid kinnistu. Võlgasid ei mainita, samuti ei ole seal infot lahkunu vallasvarast ega tema suhtestaatust. Müüaksegi justkui osakest kinnistust.
Pärandi jagamise keerukus
Tegelikult müüakse aga osa kompotist. Pärijad peavad ise saavutama kokkuleppe, kellele mis asi kuulub ning kui neil see ei õnnestu, jagab vara kohus. Igale kaaspärijale kuuluvad konkreetsed asjad või nende osad määratakse kindlaks pärandvara jagamisel. Seetõttu ei tähenda kaaspärijale pärandvara ühisuse osa kuulumine seda, et talle kuuluks ka vastav mõtteline osa pärandvara hulka kuuluvatest üksikutest esemetest.
Oksjonikuulutuste varjatud tegelikkus
Võimalik, et vara jagatakse nii, et kinnistu jääb ühele, auto(d) teisele ja raamatud/veinid/loomad kolmandale. Alati ei pruugi kinnistu, mida enampakkumise kuulutuses välja tuuakse, see kõige väärtuslikum olla. Ka võlad lähevad varaga kaasa. Tutvudes täiturite oksjonikeskuses üleval olevate enampakkumistega, on vaid ühes kuulutuses välja toodud, et kaasa tuleb ka laenumakse kohustus. Kõik teised kuulutused „müüvad“ ainult kinnistut.
Üleelanud abikaasade õigused
Seega ei tohi kaaspärijad lasta end hirmutada, et keegi kolib elama kinnistule, millest üks osa kuulub pärandvarasse. Mõttelise osa ostja ei saa öelda, et talle kuulub osa kinnistust ja nõuda oma tuba majast. Jah, ta võib teha pakkumise pärandvara jagamiseks, kuid kui teised kaaspärijad sellega nõus ei ole, jagab vara kohus.
Kui pärandajast jääb maha abikaasa, siis temal on seadusest tulenev õigus jääda oma koju elama ning seada isiklik kasutusõigus kinnistule, ehk pärandaja abikaasat ei saa oma kodust niisama välja visata või sinna kedagi võõrast elama tuua. Pärandaja abikaasa vajab pärast abikaasa surma kaitset, mis puudutab senist elukorraldust. Varasemalt oli võimalik, et pärast pärandaja surma pidi abikaasa ühisest kodust välja kolima. Sellist lahendust ei peetud õiglaseks, mistõttu on abikaasale seaduses ette nähtud õigus seada isiklik kasutusõigus elamule, mis oli pärandaja ja abikaasa ühine kodu.
Võimalikud tegevuskavad
- Nõuetega silmitsi
Mida siis aga teha, kui sinu ukse taha tuleb härra, kes on võlgniku asemel pärijatega liitunud ja hakkab ebamõistlikke nõudmisi esitama? Temast päris lahti saada on keeruline – kui täitur on menetluse vastavalt seadusele läbi viinud, siis tuleb ta ära kuulata. Peale seda on mõistlik vaadata oma pärimisasjad koos spetsialistiga üle ning hinnata, mis on vara reaalne väärtus ja teha omapoolne ettepanek pärandi jagamiseks. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb pöörduda kohtusse ning kohus otsustab, kas ja kui palju kellele mida kuulub.
- Õiguskaitsevahendid
Kohtus saab nõuda pärandi jagamist ja kaasomandi lõpetamist. Võib nõuda, et „võõrale“ pärijale mõistetakse välja hüvitis, võib nõuda ka vara müüki avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kui tegemist on tõepoolest kellegi koduga, on mõistlik jätta kinnistu ühele kaasomanikule ja teistele mõista välja hüvitis.
- Ennetavad meetmed
Kokkuvõttes on mõistlik juba praegu vaadata oma pärimisasjad üle. Kui pärand on jäänud jagamata, soovitame see ära jagada või vähemalt istuda kaaspärijatega maha ning arutada, mida pärandiks saadud kinnistuga jm varaga teha. Mõistlikum ja soodsam on leida lahendus enne, kui täitur on osa varast kolmandale isikule maha müünud. Isegi juhul, kui pärijate ringi on uues näod tekkinud, tasub meeles pidada, et sarnases olukorras on kümneid kui mitte sadu peresid. Kindlasti pöörduge abi ja nõustamise saamiseks advokaatide poole ning ärge laske ähvardustel ennast heidutada. Antud küsimuses võite nõu saamiseks pöörduda Hedman advokaadibüroo poole.
