Sisukord
Eestis ei ole ühtest krediidiregistrit. Meil leidub aga mitmeid maksehäireregistreid, kuhu ettevõtted ise saavad lisada infot võlglaste ja nende maksehäirete kohta.
Eestis on sisuliselt iga kümnes inimene kantud maksehäireregistrisse. Maksehäireregistrite näol on tegemist eraettevõtetega ning need ei ole riiklikud ühtsed, kesksed registrid. Igaüks võib luua oma avaliku maksehäireregistri.
Isiku maksehäire info võib üleval olla korraga mitmes erinevas registris ning alati ei pruugi tegemist olla ka õigete ja täpsete andmetega ning osaliselt võivad andmed erinevates registrites kattuda ja osaliselt mitte.
Pangad, erinevad laenu- ja krediidiandjad kontrollivad uute potentsiaalsete lepingupartnerite maksekäitumist ka maksehäireregistritest.
Nn musta nimekirja sattumine midagi head kaasa ei too. Veelgi enam, varsti alustab tööd ka täitmisregister, millest kirjutasime siin (https://hedman.legal/et/artiklid/uuel-aasal-joustuv-seadusemuudatus-voimaldab-avalikkusel-saada-teavet-isikute-taitemenetlustest/) ehk krediidiandjatele on tulevikus kättesaadav ka info nt liiklustrahvide tasumata jätmise kohta.
Seega on viimane aeg oma võlad ning maksehäired kontrolli alla saada.
Mis on maksehäired?
Maksehäire andmeteks loetakse teavet selle kohta, kellel on kelle suhtes maksetähtaja ületanud võlg, kui suur see on (sh kõrvalnõuded), millal see tekkis ning mis liiki tehinguga on tegemist. Maksehäireandmeteks loetakse ka eraisikust võlglase nime ja sünniaega/ isikukoodi, kui need andmed on maksehäire avaldaja poolt välja toodud. Oluline on, et võlasuhte rikkumise all peetakse silmas üksnes lepingulisi rikkumisi.
Millal võib infot maksehäirete kohta avaldada?
Tehingukäibe usaldusväärsuse huvides lubab isikuandmete kaitse seadus maksehäire – ehk võlaandmete avaldamist teistele isikutele ilma inimese enda nõusolekuta. Teiste isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset.
Seaduses on sätestatud, milliseid andmeid ja kuhu võib edastada. Samuti on toodud loetelu, milliseid andmeid ei või töödelda, nt kui tegemist on eriliiki isikuandmetega; tegemist on andmetega süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist; see kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi; lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva; kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat.
Samas eraisiku võlaandmete avaldamine maksimaalses määras ehk viie aasta jooksul on lubatud vaid kõige tõsisemate võlakohustuste rikkumiste korral.
AKI on välja toonud, et infot maksehäirete kohta võib avaldada isiku krediidivõimekuse hindamiseks, mitte survestamiseks.
Näiteks pole lubatav isikute maksehäireandmete avaldamine üksnes survemeetmena võla tasumise saavutamiseks (sh ähvardamine, et muidu lisame maksehäireregistrisse ning lubadusega kustutada sealt kohe, kui võlg on tasutud). Samuti ei tohi võlaandmete avaldamise eesmärk olla kättemaks või häbistamine.
Teavet maksehäirete kohta võib avaldada ka aegunud nõuete osas.
Siin on aga oluline, et võlaandmeid võib maksimaalses ulatuses (viis aastat pärast aegumist) avaldada üksnes siis, kui võlausaldaja astus aegumistähtaja jooksul aktiivseid samme võlgnevuse sissenõudmiseks. Kui võlga ei proovitud tagasi saada, siis maksehäire kohta teabe avaldamine ei ole põhjendatud.
Erinevates registrites on erinevad tingimused, millal andmeid avaldatakse. Nt Creditinfosse on märgitud, et maksehäire on võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumine summas vähemalt 30 eurot, mis on kestnud rohkem kui 45 päeva.
Taust.ee kodulehel on märgitud, et eraisiku maksehäire puhul on seaduses sätestatud miinimumiks 30 päeva, juriidilistel isikutel alampiiri pole. Enamasti avaldatakse registrist võlgnevused, mille tasumistähtajast on möödunud 60 päeva.
Kuidas info jõuab registrisse?
Maksehäirete kohta käivat infot saavad sisestada ja kasutada igapäevaselt krediidiandjad erinevatest valdkondadest nagu pangandus, side, telekommunikatsioon, kütus, kaubandus, ehitus.
Maksehäire juurde ei tohiks lisada subjektiivseid hinnanguid ega nt isiku pilti.
Kellele info kättesaadav on?
Maksehäireregistrist saab päringu alusel andmeid, kui selleks on olemas õiguslik alus. Isikud ja ettevõtted saavad teha tasulisi päringuid, saamaks kolmandate isikute kohta teavet. Taolised päringud maksavad ca 5 eurot. Õigustatud huvi olemasolu peab isik ise vajadusel põhjendama.
Tööandjad ei tohiks kõigi tööle kandideerijate maksehäireid kontrollida; kõne alla võivad tulla töötajad ametikohtadel, kus on rahaline vastutus. Igasugused uudishimust ja isiklikust huvist kantud päringud ei ole lubatud ehk oma sõprade ja kolleegide kohta ei tohiks päringuid teha.
Kuidas kontrollida, kas minu kohta on maksehäire avaldatud ning kes on minu andmeid küsinud?
Võlausaldajad peaksid enne maksehäireregistrile konkreetse võlgnevuse edastamist võlgnikku teavitama. Kui võlausaldaja ise võlgnikku ei teavita, on teavitamise kohustus maksehäireregistril võlgnevuse andmete saamisel.
Igaühel on õigus teha päring, kas tema andmed on töödeldud. Enda andmete päring on tasuta. Soovitame kontrollida, kas ja kes on teie andmeid küsinud (nt taust.ee või creditinfo.ee lehelt).
Kuidas maksehäiretest lahti saada?
Kohustus ehk võlg tuleb tasuda. Maksehäireid võib isiku kohta maksimaalselt avalikustada kuni 5 aastat pärast võla tasumist või pärast kohustuse aegumist. Kui tegemist on ebaõigete andmetega, võib nõuda ebaõigete andmete parandamist, nõuda oma isikuandmete töötlemise piiramist, nõuda oma isikuandmete kustutamist ja esitada enda andmete töötlemise osas vastuväide.
Kuna maksehäirete avalikustamine toimub seaduse alusel, siis kustutada saab vaid sellist maksehäireinfot, mis on muutunud isikut ülemääraselt kahjustavaks või mille avaldamine ei ole olnud algusest peale lubatud.
Esmalt tuleks pöörduda võlausaldaja poole ning taotleda andmete avaldamise lõpetamist. Samuti võib maksehäire kustutamine toimuda vaide esitamisega maksehäireregistri pidajale. Tihti nõutakse andmete kustutamist kohtutäituri käest, kuid kohtutäiturid ei lisa infot maksehäirete registritesse, seda teevad sissenõudjad.
Võib pöörduda ka Andmekaitse Inspektsiooni poole. AKI siiski aegumist ei tuvasta ega kohalda. Aegumist tuvastab vaid kohus. Võlgnikul on õigus ka taotleda andmete avaldamise lõpetamist.
Mittevaralise kahju nõue õiguste rikkumise eest
Kui isiku andmeid on ebaõigesti avaldatud, võib ta nõuda mittevaralise kahju hüvitamist tema õigustatud huvide ülemäärase kahjustamise eest. Kohtud on varasemalt 200-1000 eurot välja mõistnud mittevaralise kahju hüvitist võlainfo avaldamise eest (pluss menetluskulud). Julgustame abivajajaid selles küsimuses võtma ühendust Hedman advokaadibürooga.
Hedmani advokaadid aitavad teid hea meelega kõikides maksehäireid ja isikuandmete töötlemist puudutavates küsimustes. Lähema huvi korral, võta meiega ühendust.
