Uuel aasal jõustuv seadusemuudatus võimaldab avalikkusel saada teavet isikute täitemenetlustest

2021. a võeti vastu seadusemuudatus, millega luuakse Justiitsministeeriumi poolt peetav keskne täitmisregister, mis hakkab täitma täitemenetlusregistri ja elektroonilise arestimissüsteemi ülesandeid. Register peaks tööle hakkama 1. jaanuaril 2024. 

Seni oli isikutel ainus võimalus saada infot enda suhtes läbiviidavate täitemenetluste kohta eesti.ee portaalist või tehes eraldi päringu Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Kojale (KPK). Seal saadavad andmed olid aga enamasti puudulikud. Nii ei saanud sealt infot, kui suur on täpne võla jääk, kes on sissenõudja jne. Lisaks kuvati päringu vastuses ka neid nõuded, mis tegelikult olid juba lõpetatud.  KPK saatis vahel vastuse päringule mitme erineva failina, nt pdf-is ja Excelis, kus andmed samuti ei klappinud. Edasi tuli eraldi päring teha igale kohtutäiturile. 

Olukorra parandamiseks loodi uus ja ühtne täitmisregister. Sealt saab oma nõuetest täpse ülevaate nii võlgnik ise kui ka avalikkus. 

Täitmisregistriga sooviti lahendada järgnevad Justiitsministeeriumi strateegilised eesmärgid: 

  1. Tagada täitemenetluse läbiviimisel läbipaistvus ja menetlusosaliste selgus; 
  1. Tagada, et menetlusosalistel oleks igal ajal võimalik saada täpne ülevaade tema vastu sundtäitmisel olevatest nõuetest ja täitemenetluse raames seatud arestidest; 
  1. Luua üks keskne koht, kus kolmandatel isikutel on võimalik saada infot isikute täitemenetluste kohta. 

Täitmisregistri iseteenindusportaali kaudu on menetlusosalisel võimalik igal ajal saada ülevaade tema vastu sundtäitmisel olevatest nõuetest ja täitemenetluse raames seatud arestidest ning nende järjekorrast. Täitmisregistris olevate andmete õigsus on tagatud seeläbi, et täitmisregistris täitemenetluse registreerimine on menetlejale kohustuslik. Ilma täitmisregistris täiemenetlust registreerimata ei ole menetlejal võimalik täitetoiminguid teha, ennekõike seada areste. 

Jõustuva seaduse kohaselt on täitmisregistrist ka avalikult kättesaadav teave, kas isikul on elatise võlgnevus, ning selle olemasolu korral sissenõutava võla jäägi suurus, seda sissenõudva kohtutäituri nimi, telefoninumber ja e-posti aadress ning täitemenetluse number. 

Täitmisregistrist on avalikult kättesaadav ka teave, kas isikul on täitmisele antud mõni muu võlgnevus, ning selle olemasolu korral täitedokumendist tuleneva võla suurus ja selle jääk. Teavet antakse nende täitemenetluste kohta, milles on möödunud vabatahtliku tasumise tähtaeg. 

Teoorias võiks täitmisregistri kasutuselevõtt vähendada ka võlgnikele antavate laenude hulka ja parandada võlgnike finantsolukorda. Isikule krediidiandmise otsuse langetamisel tuleks kindlasti kontrollida, kas isikul on käimasolevaid täitemenetlusi.  

Täitmisregistrist on eeldatavasti huvitatud ka erinevad maksehäireregistrite pidajad. Infot saaksid lisaks avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatele asutustele ka need isikud, kellel on näiteks lepingulisse suhtesse astumise eesmärgil vaja saada üldistatumat infot isiku maksedistsipliini kohta.  

Soovitame täitmisregistrit aktiivselt kasutama hakata nii võlgnikel endal kui krediidipakkujatel. Kui võlgnikud on täitmisregistrist enda osas läbiviidavate menetluste kohta info kätte saanud, aitab Hedmani kodulehel olev tasuta juhend (https://hedman.legal/et/hedman-lift/) järgmiste sammudega, et oma võlad kontrolli alla saada. 

Artikkel ilmus ajalehes „Pealinn.“   

Ole kursis Hedmani uudiste ja üritustega

Hedman

Meie kuuluvused:
FinanceEstonia, Lexing®,
Teenusmajanduse Koda,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,
EstVCA, EstBan, FECC,
IBA & IBA European regional Forum