Krüptomaksud Eestis: Milliseid tehinguid peetakse krüptovaldkonnas maksuvabaks või nii-öelda mitte millekski?

Käibemaks on üks neist teemadest, mis on krüptovaldkonnas aja jooksul üha enam tähelepanu saanud ja arusaam sellest teemast on inimeste hulgas erinev. Seetõttu ei ole üllatav, et kahele olulisele mõistele: „maksustatav“ ja „mittemaksustatav“ (maksuvaba), on antud erinevaid tõlgendusi. 

Käesolevas juhendis selgitame neid mõisteid ja heidame valgust, kuidas tehinguid käibemaksu raames nendesse kahte kategooriasse liigitatakse. Selleks vaatleme, kuidas käsitlevad digitaalsete varade tokeniseerimise kaudu saadud tulu käibemaksu rakendavad maksuseadused.

Maksustatav ja mittemaksustatav käive

Käibemaksu kohaldamisalas jagatakse tulud maksustatavaks ja mittemaksustatavaks (maksuvabaks) käibeks. Mittemaksustatav tulu võib olla maksuvaba (näiteks finantsteenused ja teatavad sotsiaalteenused) ja nii-öelda „mitte midagi“ (mis tähendab, et see jääb käibemaksu kohaldamisalast välja).

Miks on kõik kirjeldatu oluline? Tehingu maksuvabaks või „mitte millekski“ liigitamise põhimõttest aru saamine on väga oluline, sest see määrab, kas kaupade või teenuste müügihinnale tuleb lisada käibemaks ning kas ettevõttel on õigus arvata maha sellelt tulult saadud kaupade ja teenuste sisendkäibemaks. Näiteks token’ite väljastamisest ja kaevandamisest (mining) saadud tulu loetakse „mitte millekski“, samas kui NFTde väljastamist loetakse mittemateriaalse vara müügiks ja see on maksustatav.

Kellel on õigus sisendkäibemaksu maha arvata?

Ettevõte ei saa vältida käibemaksukohustuslasena registreerimist ja maksude tasumist, kui ettevõte saab teatud teenuseid teistest riikidest (ELi või kolmandatest riikidest); ta on kohustatud registreerima end piiratud maksukohustuslasena. Piiratud maksukohustuslane maksab käibemaksu ainult Eestis pöördmaksustamisele kuuluva välisriigi äriühingult soetatud kaupadelt ja/või teenustelt ning Eestisse imporditud kaupadelt. Piiratud maksukohustuslasel ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata.

Ettevõte võib registreerida end ka käibemaksukohustuslasena (täies ulatuses maksukohustuslasena). Käibemaksukohustuslane peab ostudelt 22% käibemaksu tasuma ainult siis, kui ta on ostnud teenust maksuvaba tulu või nii-öelda „mitte millegi“ eest.

Pöördmaksustamise mehhanismi alla kuuluvad teenused

Ainus erinevus n-ö „mitte millegi“ ja maksuvaba käibe vahel on see, et „mitte millegi“ puhul ei saa käibemaksu tagastada ühegi ostetud teenuse või kauba eest. Kui ettevõte ostab teenuseid või kaupu maksuvaba tulu eest väljastpoolt ELi, võib ta kasutada täielikku pöördmaksustamise mehhanismi ja ei pea ostetud teenustelt 22% käibemaksu maksma. EList pärit teenuste eest tuleb Eestis aga ikkagi maksta 22% käibemaksu.

Pöördmaksustamise mehhanismi alla kuuluvad teenused on järgmised:

1. intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine;
2. reklaamiteenus;
3. konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus;
4. finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus;
5. tööjõu kasutada andmine;
6. vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine;
7. elektroonilise side teenus elektroonilise side seaduse tähenduses, kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine;
8. elektrooniliselt osutatav teenus;
9. maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võrgule ligipääsu võimaldamine ja maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia edastamine võrgu kaudu ning nendega otseselt seotud teenused;
10. atmosfääriõhu kaitse seaduses reguleeritud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühiku võõrandamine;
11. tasu eest punktides 1–10 nimetatud teenusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine.

Käibemaksu osaline tagastamine

Selleks, et ettevõte saaks käibemaksu tagastada ja kasutada pöördmaksustamise mehhanismi täielikult (mitte maksta täiendavat käibemaksu), peab tal olema maksustatav käive ning ostetud kaubad ja teenused peavad olema seotud maksustatava käibega. Oluline on märkida, et maksustatav käive võib tekkida ka tulevikus. Näide: platvormi arenduskulud. Tavaliselt võib platvormi arendamine võtta mitu aastat, kuid sisendkäibemaksu saab õigeaegselt tagastada, kui lõpptulemus eeldatavasti tagab maksustatava käibe.

Kui ettevõte kasutab kaupu või teenuseid nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe tarbeks, on käibemaksu tagastamine osaline. Osaline mahaarvamine põhineb kindlaksmääratud osakaalul kalendriaasta kogukäibest. Ettevõte võib maksuhalduri kirjalikul loal muuta maksustatava käibe osakaalu, kui maksustatava käibe tegelik osakaal kogukäibest on jooksval kalendriaastal oluliselt erinev. Põhivara ja põhivara eest soetatud kaupade ja saadud teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamine põhineb mõnevõrra erinevatel arvutustel.

Oma tulude olemuse mõistmine = õiged käibemaksu arvutused

Ettevõte võib ühe ja sama kalendriaasta jooksul kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit.Kokkuvõttes on käibemaksu õigeks arvutamiseks ja maksuseaduste järgimiseks oluline mõista tulude olemust ning ostetud teenuste ja kaupade ostmise põhjuseid. Kuna maksustamine sõltub sageli tehingu individuaalsetest üksikasjadest, küsige enne tehingute tegemist nõu oma raamatupidajalt või nõustajalt. See aitab vältida vigu ning säästab teie aega ja raha.