Sisukord
Euroopa Liidus (EL) on jõudsalt arenemas süvatehnoloogia sektor, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu biotehnoloogia, kvantarvutid, robootika ja tehisintellekt. ELi eesmärk on kindlustada oma positsiooni kiiresti arenevas süva tehnoloogia maastikus. Selleks, et sektor saavutaks oma täieliku potentsiaali, peab regulatiivne raamistik innovatsiooni pigem toetama kui takistama. Olemasolevate regulatiivsete piirangute kindlakstegemine ja ettepanekute tegemine paindlikuma õigusliku raamistiku loomiseks on ülioluline, et innovatsiooni maksimeerida.
Energiavajadused
Süvatehnoloogia sõltuvus ulatuslikest energiaressurssidest tuleneb energiamahukatest tootmisprotsessidest ja IT-infrastruktuuri hooldusest. Edukaks arenguks vajavad süvatehnoloogiaettevõtted kättesaadavat, taskukohast ja taastuvat energiat. Paljudes ELi osades, eriti Kesk- ja Ida-Euroopas, on energiataristu puudulik, eriti mis puudutab taastuvenergia kättesaadavust. Investeeringud taastuvenergia infrastruktuuri ja regulatiivsed reformid piiriülese koostöö edendamiseks on süvatehnoloogiasektori täieliku potentsiaali saavutamiseks hädavajalikud. Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKEd) peab olema juurdepääs taskukohasele taastuvenergiale, et sektor saaks areneda. Näiteks sellised algatused nagu ECO2Fuel ja OXiNEMS näitavad süvatehnoloogia uuenduste potentsiaali energia- ja tervishoiusektoris.
Turu killustatus ja geograafiline tasakaalustamatus
Turu killustatus tuleneb peamiselt asjaolust, et kuigi EL teeb ühtlustamispüüdlusi, lubab ta siiski liikmesriikidel määrata oma individuaalsetest vajadustest ja nõuetest lähtuvaid erieeskirju. Kuigi tegemist on paindliku lähenemisviisiga, võib see osutuda koormavaks süvatehnoloogiaettevõtete jaoks, kes tegutsevad piiriüleselt ja peavad järgima iga liikmesriigi spetsiifilisi nõudeid. Sellest hoolimata on astutud mõningaid sektoripõhiseid samme nende nõuete ühtlustamiseks. Eelkõige mõjutab tervishoiutehnoloogiasektorit kavandatav Euroopa terviseandmete digiruum (EHDS). EHDSi peamine eesmärk on edendada elektrooniliste tervisekaartide, asjakohaste meditsiiniseadmete ja kõrgendatud riskiga tehisintellekti süsteemide ühtset turgu ning luua tõhus süsteem terviseandmete teisese kasutamise jaoks.
Hoolimata ühtlustamispüüdlustest on ELis endiselt geograafiline tasakaalustamatus. Suurem osa ELi süvatehnoloogiasektorist on koondunud Lääne-Euroopas laiali asuvatesse innovatsioonikeskustesse, mistõttu see osa EList on süvatehnoloogiasektori esirinnas, eranditena võib välja tuua nt Rootsi ja Soome. Toetades süvatehnoloogia algatusi Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas innovatsioonikeskuste (nagu näiteks Incubatore Creativo Istria Sloveenias) ja ülikoolide rahastamisprogrammide kaudu, samuti pakkudes sihipäraseid kiirenduskampaaniaid ja rahastamisvõimalusi, võiks EL toetada süvatehnoloogia tegevust Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas, tugevdades oma turupositsiooni ja võimaldades erksatel mõtlejatel oma projekte ellu viia.
Tarbijaid, tehnoloogiat ja tööstust ühendavad süvatehnoloogia klastrid võivad kiirendada teadmussiiret laboritest idufirmadesse. Üks näide on tulevane innovatsioonikampus Luksemburgis, kus asuvad innovatiivsed ettevõtted, kes töötavad uute toodete ja lahenduste kallal koos piirkondliku teadusökosüsteemiga. Selliste klastrite loomine Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas aitaks oluliselt kaasa piirkonna süvatehnoloogiasektorile.
Rahastamine ettevõtte varajases ja hilises faasis
Euroopa Patendiameti (EPO) võrdlev analüüs näitab, et EL jääb USAst maha süvatehnoloogiliste VKEde osas. USAs on kaks korda rohkem kõrgtehnoloogilisi VKEsid ja suurem osa neist omab patente. Peamine takistus, mis takistab ELi kõrgtehnoloogiliste VKEde sihtrühma liikumist, on rahastamine. Kuigi Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) pakub rahastamist, keskendub see sageli varajases faasis toimuvale tegevusele, jättes lünga hilisema faasi toetamise.
Väga oluline on süvatehnoloogia VKEde vajadustele kohandatud rahastamisprogrammid. Euroopa Patendiameti analüüs näitab, et USA süvatehnoloogia VKEdel on rohkem patente ja nad saavad rohkem rahastamist kui võrdväärsed ELi VKEd. EL peab tõhustama oma rahastamismehhanisme, et toetada intensiivseid teadus- ja arendustegevuse protsesse, mis ulatuvad kaugemale varajastest etappidest. Sellised algatused nagu Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) Scale Up 100 ja programm „Horizon Europe“ on sammud õiges suunas, kuid vaja on sihipärasemat rahastamist. Euroopa peab välja töötama selge strateegia süvatehnoloogia kasvu edendamiseks, sarnaselt USA ja Hiina strateegilise toetusega. Näiteks USA on käivitanud mitme triljoni dollari suurused investeerimispaketid selliste algatuste kaudu nagu CHIPS ja Science Act, IRA ja IIJA. Need algatused pakuvad USA tehnoloogiaettevõtetele märkimisväärseid võimalusi, luues konkurentsikeskkonna, millega EL peab vastama. Võttes vastu riiklikult toetatud algatusi, saab EL luua süvitehnoloogilise innovatsiooni keskusi, nagu on näha Amsterdami House of Quantum’i puhul.
ELi tehisintellekti määrusest tulenevad piirangud
ELi tehisintellekti seadus, mis jõustus 1. augustil 2024, mõjutab oluliselt süvatehnoloogiasektorit, kuna üha rohkem süvatehnoloogiaga tegelevaid ettevõtteid kasutavad tehisintellektipõhiseid süsteeme osana oma äritsüklist või pakuvad ise tehisintellektipõhiseid lahendusi. ELi tehisintellekti määrus paneb kõrge riskiga ja üldotstarbeliste tehisintellekti süsteemide pakkujatele ja muudele isikutele väärtusahelas olulisi kohustusi, mille kohta saate lähemalt lugeda siit. ELi tehisintellekti määrus ei võetud siiski vastu ilma vastuoludeta, sest paljud huvirühmad nägid selles järjekordset katset tehnoloogiasektori üle reguleerimises, mis reguleerimata turul puhkeks õitsele. Kohustuste täitmine on tehisintellekti sektorile tõepoolest kulukas ja aeganõudev, mistõttu mõned ettevõtted nagu Apple ja Meta hoiduvad teatavate toodete turuletoomisest ELis.
Positiivne on see, et enamiku ELi tehisintellekti määrusest tulenevate kohustuste vastuvõtmise periood on piisavalt pikk (24-36 kuud), et enamik kõrgtehnoloogiaettevõtteid saaks neid täita juba tootearendusetapis, mis tagab vastavuse alates turuletulekust. ELi tehisintellekti määrusel võib olla sama mõju nagu GDPRil, suurendades usaldust nii ettevõtete kui ka tarbijate suhtes, kui ettevõtted täidavad ELi õigusaktide nõudeid. Kuigi ELi tehisintellekti määrus on heaks kiidetud ja selle ranged eeskirjad ei muutu, jäävad siiski mõned lahtised küsimused. Näiteks nõutakse määrusega, et üldotstarbeliste tehisintellekti mudelite pakkujad koostaksid ja teeksid avalikult kättesaadavaks piisavalt üksikasjaliku kokkuvõtte treenimiseks kasutatud sisu kohta. Selle kohustuse täpne ulatus on veel lahtine. Kui EL (tehisintellektiameti kaudu) soovib julgustada süvatehnoloogiasektorit kasutama tehisintellekti, peaks ta selliseid kohustusi leevendama. Vastasel juhul takistaksid koormavad kohustused arengut ja tekitaksid turuhäireid.
Kokkuvõte
Süvatehnoloogiasektoril on tohutu innovatsiooni- ja majanduskasvu potentsiaal Euroopa Liidus. Selle potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks peab EL siiski tegelema mitmete põhiküsimustega oma reguleerivas raamistikus. Olulised sammud on taskukohase ja taastuva energia kättesaadavuse tagamine, turu killustatuse vähendamine, geograafilise tasakaalu toetamine, rahastamismehhanismide tõhustamine kõigi arenguetappide jaoks ning ELi tehisintellekti määruse täiustamine. Toetava ja paindliku õiguskeskkonna loomisega saab EL edendada õitsvat süvatehnoloogiasektorit, mis edendab tehnoloogilist arengut ja tugevdab ELi positsiooni maailma mastaabis.
