Sisukord
Arvestades seda, et inimese keha ja nägu on isikuandmed, siis kohaldub inimeste pildistamisele isikuandmete kaitse seadus. Koolides ja lasteaedades pildistamise osas on ilmunud mitmeid selgitusi, aga kuidas on olukord tänavatel?
Kas võib pildistada avalikus ruumis viibivaid inimesi?
Esmalt peab hindama, kas fotole jäädvustatud inimene on äratuntav. Kohtupraktika kohaselt on inimese iseloomulik tunnus tema nägu. Kui fotol ei ole võimalik tuvastada inimese nägu, siis ei ole tegemist isikuandmetega. Teatud olukordades on võimalik inimene tuvastada ka eritunnuste kaudu, nt tätoveeringud.
Siinjuures peab olema inimene äratuntav eelkõige vaatajale (mitte inimesele endale). Kui inimene fotol on äratuntav, siis kohalduvad isikuandmete reeglid, sh on vajalik saada inimeselt pildistamiseks ja fotode avaldamiseks nõusolek. Siiski on seadustes mõned erandid, mis kohalduvad ka avalikus ruumis pildistamisele.
Näiteks ajakirjanduslikul eesmärgil kasutamine ning kajastamine meedias on lubatud ilma inimese nõusolekuta, kui see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning fotode avalikustamine ei kahjusta ülemäära inimese õigusi.
Tänavafotode ja videote tegemine on seega lubatud selliste sündmuste kajastamiseks, mis kajastavad päevakajalisi sündmusi, nt miiting Toompeal. Samas puudub ajakirjanduslik eesmärk olukorras, kus avaldatakse foto bussipeatuses tukkuvast linlasest.
Kuidas on lood üritustega?
Avalikus kohas toimuva sündmuse pildimaterjalina jäädvustamine. Sellisel juhul asendab andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida.
Teavitamist ei ole vaja avaliku sündmuse puhul, mille puhul või eeldada, et seal toimub pildistamine. Seega Tartu maratoni ühisstardi puhul ei pea küsima osalejatelt nõusolekut pildistamiseks ja filmimiseks. Samuti ei pea tekitama eraldi stardikoridori osalejatele, kes ei soovi fotole või videole sattuda. Kes starti tuleb, see peab leppima sellega, et teda fotole või videole jäädvustatakse.
Fotode avaldamine on õigustatud huvi alusel. Kas foto tegemise ja avaldamise huvi kaalub üles inimese põhiõigused ja -vabadused, võttes arvesse inimese mõistlikke ootusi. Inimesed, kes on tulnud laulupeo rongkäigule eeldavad, et seal toimub pildistamine ja fotod avaldatakse ühismeedias.
Seega selliste fotode avaldamise korral on tegemist õigustatud huviga. Inimene, kes läheb õhtul prügiämbrit välja viima, ei saa mõistlikult eeldada, et teda pildistatakse ja foto avaldatakse. Seega tegemist ei ole õigustatud huviga.
Andmete töötlemine
Isikuandmeid võib töödelda inimese nõusolekuta akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse eesmärgil, eelkõige avalikustada, kui see ei kahjusta andmesubjekti õigusi. Tänavatel pildistamise korral on üsna keeruline hinnata, millal kaalub autori eneseväljendus enam kui inimeste eraelu.
Ilmselt oleks kohtul üsna keeruline teha otsust fotokunstniku kasuks, kui viiskümmend inimest esitaksid nõude põhjusel, et neid on prügiämbrit välja viies salaja pildistatud. Seega kehtiks eneseväljenduse erand erilistel üksikjuhtumitel.
