Mida peaksid teadma koroonaviiruse ajal koondamise kohta?

Koroonaviiruse levik avaldab märkimisväärset mõju majandusele ning seeläbi ka ettevõtete käibele. Majanduslikes raskustes olevad tööandjad peaksid hindama, kas nad suudavad töö mitteandmisel jätkata töötajale keskmise töötasu maksmist või tuleks kaaluda koondamist.

Tööinspektsiooni seisukoha järgi eeldab töötasu erakorraline vähendamine vähemalt mingis mahus töötamist. Kui aga töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul, võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda ehk töötajad koondada.

Koondamiseks loetakse ka töölepingu ülesütlemist tööandja tegevuse lõppemisel ja tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Koondamiseks peab tööandja esitama töötajatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse ja põhjendama, miks tööleping lõppeb.

Enne koondamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud kui tööandja tegevus lõppes ja tema suhtes kuulutati välja pankrot. Vajadusel korraldab tööandja töötaja täiendusõppe või muudab töötaja tingimusi. Seejuures ei tohi muudatused põhjustada tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

Koondamisel on tööandja kohustatud järgima töölepingu seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu, mis on seotud töötaja töösuhte kestusega tööandja juures. Tööandja peab koondamisest töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:

  • alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
  • üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
  • viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
  • kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Sõltumata staažist maksab tööandja töötajale koondamishüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Lisaks võib töötajal olla õigus saada koondamise korral kindlustushüvitist Töötukassalt. Koondamise kindlustushüvitist makstakse töötajale, kelle töösuhe tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat. Hüvitise suurus sõltub staažist: hüvitist makstakse ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töösuhe on kestnud viis kuni kümme aastat ja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töösuhe on kestnud üle kümne aasta.

Kollektiivne töölepingu ülesütlemine

Kui tööandja koondab lühikese aja jooksul palju töötajaid, käsitletakse koondamist kollektiivsena ning kohalduvad täiendavad reeglid. Töölepingute kollektiivne ülesütlemine on töölepingu ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu vähemalt:

  • 5 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt kuni 19 töötajat;
  • 10 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt 20–99 töötajat;
  • 10 protsendiga töötajatest ettevõttes, kus töötab keskmiselt 100–299 töötajat;
  • 30 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt vähemalt 300 töötajat.

Enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti konsulteerima töötajate usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises, sealhulgas koondatavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises.

Tööandja peab nii töötajate usaldusisikule või tema puudumisel töötajale kui ka Töötukassale esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kogu vajaliku teabe kavandatava kollektiivse ülesütlemise kohta, nagu näiteks kollektiivse ülesütlemise põhjused, mõjutatud töötajad, ajavahemik, mille jooksul kavandatakse töölepingud üles öelda.

Pärast konsulteerimist peab tööandja Töötukassat teavitama ka konsulteerimise tulemustest. Vaid pärast konsulteerimist ja Töötukassa teistkordset teavitamist võib tööandja töölepingud üles öelda.

Töölepingute kollektiivne ülesütlemine jõustub ülesütlemisest etteteatamise tähtaja möödumisel, kuid mitte varem kui 30 kalendripäeva möödumisel ajast, kui Töötukassa sai tööandjalt täpsustatud koondamise andmed. Töötukassa otsib eelnimetatud tähtaja jooksul lahendusi kollektiivse ülesütlemisega seonduvatele tööhõiveprobleemidele.

Töötukassa võib kollektiivse ülesütlemise tähtaega pikendada kuni 60 kalendripäevani, kui ta leiab, et ta ei suuda kollektiivse ülesütlemisega seonduvaid tööhõiveprobleeme 30 kalendripäeva jooksul lahendada.

Koroonaviiruse levikust põhjustatud erakorralised asjaolud võivad nõuda drastilisi meetmeid. Kuigi koondamist tuleks käsitleda viimase abinõuna, siis raskustesse sattunud tööandjatele võib koondamine osutuda ainukeseks päästvaks lahenduseks.

Ole kursis Hedmani uudiste ja üritustega

Hedman

Meie kuuluvused:
FinanceEstonia, Lexing®,
Teenusmajanduse Koda,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,
EstVCA, EstBan, FECC,
IBA & IBA European regional Forum