Sisukord
Sisenete äriregistrisse ning näete teavituste all hoiatuse „Hoiatusmäärus sundlõpetamiseks: ebapiisav netovara“, millega teile antakse omakapitali (netovara) seadusega sätestatud nõuetega vastavusse viimiseks kuus (6) kuud. Selgitame lähemalt, mida see tähendab.
Likvideeri või rekapitaliseeri
Negatiivne omakapital tähendab, et omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele. Täpsemini, et ühingu varadest ei piisa, et katta kõiki kohustusi. Kui osaühingu netovara langeb alla miinimumi (2500 eurot), siis peavad osanikud võtma tarvitusele omakapitali taastamise abinõud. Abinõudeks on osakapitali vähendamine või suurendamine, ühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsustamine või pankrotiavalduse esitamine. Seadus lubab võtta tarvitusele ka muud abinõud, mille tulemusel netovara vastaks seadusele, kuid seadus ei täpsusta millised need muud abinõud olla võivad. Praktikas on üheks selliseks abinõuks sissemaksed vabatahtlikku reservkapitali. Järgnevalt vaatlemegi võimalust taastada netovara vabatahtliku reservkapitali kaudu.
Mis on vabatahtlik reservkapital?
Seadusega on ette nähtud reservkapital, mis küll osaühingutele kohustuslik ei ole, ning võimalus näha ette täiendavaid reserve. Vabatahtlik reservkapital ongi üks täiendav reserv. Kuna tegemist on täiendava vabatahtliku reserviga, siis ei ole seaduses väga detailseid juhiseid vabatahtliku reservkapitali kohta ning osanikel on suur mänguruum kujundamaks vabatahtliku reservkapitali koosseisu, sissemakseid ja kasutamist.
Vabatahtliku reservkapitali loomine
Vabatahtliku reservkapitali loomine toimub põhikirjas vastava reservkapitali ettenägemisega. Lisaks tuleb põhikirjas ette näha, milliseid sissemakseid võib teha vabatahtlikku reservkapitali, kuidas toimub nende sissemaksete hindamine, kuidas toimub väljamaksete tegemine vabatahtlikust reservkapitalist ning kuidas vabatahtlikku reservkapitali kasutada võib. Vabatahtliku reservkapitali eelis osakapitali või reservkapitali ees on võimalus vabatahtlikusse reservkapitali tehtud sissemaksed võimalik osanikele tagastada tingimusel, et äriseadustikus nõutav osaühingu minimaalne lubatav netovara on väljamakse järgselt jätkuvalt tagatud ilma osakapitali muutmata.
Sissemakse tegemine
Seejärel peavad osanikud tegema sissemakse vabatahtlikku reservkapitali. Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, vastavalt põhikirjas toodule. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla näiteks osaniku poolt ühingule antud laenu konverteerimine vabatahlikku reservkapitali. Laenude konverteerimisel vabatahtlikku reservkapitali tuleb tähele panna, et sellisel juhul ei arvestata enam laenusummalt intresse laenuandja kasuks. Seega kui on soov, et intressitulu ei kaoks, siis võib laenu konverteerida vabatahtlikku reservkapitali ka osaliselt, mitte täissummas, olenevalt sellest, kui suur on ühingu rekapitaliseerimise vajadus.
Oluline on ka tähele panna, et kui osakapitali suurendamise dokumendid tuleb äriregistrile esitada, siis vabatahtliku reservkapitali loomine ei mõjuta äriregistrisse kantud andmete koosseisu, seega ei ole vajalik avalduse esitamine äriregistrile. Küll aga on vajalik vabatahtliku reservkapitali kajastamine ühingu raamatupidamises ning majandusaasta aruannetes.
Hedman nõustab vabatahtliku reservkapitali loomisel
Kui on tekkinud vajadus netovara taastamiseks või mõnel muul põhjusel huvi vabatahtliku reservkapitali loomiseks, siis võtke meiega ühendust.
