Sisukord
Isegi kõige lihtsama finantstehnoloogia startupi õigusliku raamistiku ülesehitamisel on palju väljakutseid. Põhitegevuse alustamiseks tuleb kulutada raha ja aega, et luua õiguslik struktuur: asutada sobiv juriidiline isik, koostada lepingud, veenduda, et tegevus ei kuulu regulatiivse järelevalve alla või saada vajalik tegevusluba.
Kuid tõeliseks kasvamiseks peab startup laienema oma algsest turust kaugemale. Ja sellega kaasneb uus hulk juriidilisi ja regulatiivseid väljakutseid. See artikkel toob esile mõned väljakutsed, millega meie Eestis asuvad kliendid kõige enam silmitsi seisavad.
Erinevad regulatiivsed nõuded
Euroopa Liidus (EL) on reguleeritud fintech-ettevõtetel haruldane privileeg – nad võivad saada tegevusloa ühes EL-i riigis ja kasutada seda teistes riikides, protsessi nimetatakse inglise keeles passporting ehk passportimiseks. See nõuab ettevõtte asukohariigi finantsjärelevalve asutuse teavitamist ja võimaldab pakkuda teenuseid kõigis EL-i liikmesriikides ilma, et oleks vaja igas eraldi riigis luba taotleda. Kuid see eelis kaotab kehtivuse, kui vaadata väljapoole EL-i, näiteks Ühendkuningriiki, kus kirjeldatud süsteem enam ei kehti ja kohalikul turul tegutsemiseks on vaja eraldi luba taotleda.
Olukord muutub keerulisemaks ka EL-i sees. Startup, mis on ühes EL-i riigis reguleerimata ja tegutseb vabalt, võib leida end teises riigis regulatiivse luubi all. See on tingitud sellest, et hoolimata ühisest raamistikust võivad iga riigi regulaatorid tõlgendada reegleid erinevalt ja kohalik seadusandlus võib kehtestada täiendavaid nõudeid või oma eraldi tegevusloa liike. Näiteks kehtib see endiselt krüpto puhul, kuni EL-i ülene MiCA määrus jõustub täielikult 2025. aastal. Seetõttu fintech-ettevõtte õiguslik vastavus ühes jurisdiktsioonis ei ulatu automaatselt teiste riikidesse.
Tegevusloa taotlemise kõrval on olulised kaalutlused nagu lepingute kehtivus ja turundustavad, mida reguleerivad ka kohalikud seadused ja mis võivad oluliselt erineda. Nõuded võivad ulatuda riigikeele kohustuslikust kasutamisest kuni spetsiifilise sõnastuse ja vastutuse välistamise kasutamiseni.
Riskijuhtimine ja turvalisuse küsimused
Üheks suureks takistuseks on vastavus rahapesu tõkestamise (AML) regulatsioonidele. Näiteks võivad mõnede riikide regulaatorid aktsepteerida digitaalseid isikutuvastusvorme, teised aga võivad nõuda traditsioonilisemaid, kohapealseid tuvastusmeetodeid. Isegi kui digitaalsed vormid on vastuvõetavad, võib nende rakendamise protseduur olla nii tehniliselt kui ka operatiivselt keeruline, et tegutsemine riigis võib muutuda lihtsalt ebamõistlikuks. Olukorra teevad keerulisemaks kliendid, kes ei ole pärit EL-st, keda võidakse pidada liiga riskantseks või kes võivad registreerimise protsessist välja langeda, kuna lihtsas konto avamiseks neilt nõutakse lugematul hulgal dokumente. Lisaks tuleb järgida arvukaid aruandluskohustusi ja jälgida tehinguid kahtlase tegevuse suhtes, mis võib ühe riigi määratluse järgi oluliselt erineda teisest.
Õiguslik struktuur ja maksustamine
Üks tähtsamaid valikuid piiriülesel laienemisel on see, kas luua filiaal, asutada tütarettevõte või tegeleda otsese piiriülese müügiga. Seda mõjutavad mitmed tegurid, ettevõte juhtimise keerukus ja maksustamise mõju.
Välisfiliaali kaudu tegutsemine võib pakkuda lihtsamat ja otsesemat viisi uuele turule laienemiseks. Kuid see tähendab sageli, et emaettevõte vastutab täielikult filiaali tegevuse ja kohustuste, sealhulgas maksukohustuste eest. Tütarettevõtte loomine pakub juriidilist barjääri emaettevõtte ja uue üksuse vahel, kuid nõuab ka eraldi juriidilise isiku asutamise ja juhtimise keerukusega tegelemist välisriigis. Lõpuks võib teenuste otsene müük ilma füüsilise kohalolekuta olla esialgu kõige vähem keeruline võimalus, kuid see võib tekitada maksukohustusi ja regulatiivse vastavuse probleeme sihtriigis.
Õiguslik struktuur mõjutab tulenevaid maksukohustusi, sealhulgas tööjõumakse, käibemaksu (VAT) ja tulumaksu. On levinud eksiarvamus, et füüsiliselt riigis puudumine tähendab kohalike maksude mittekohaldatavust. Tegelikult võib ettevõte kohalike reeglite kohaselt olla kohustatud end registreerima tööandjana, maksma kohaliku käibemaksu või isegi tulumaksu, kui seda peetakse püsivaks tegevuskohaks.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toob fintech-startupide laienemine uutele turgudele kaasa keerulised juriidilised ja regulatiivsed väljakutsed, alates erinevate regulatsioonide järgimisest kuni vastavuse ja maksustamise küsimusteni. See toob esile õigusabi tähtsuse ettevõtete riskide tuvastamisel ja leevendamisel. Fintech- ja rahvusvahelise regulatsiooni spetsialiseerunud juristidega koostöö on oluline globaalset kasvu taotlevatele startupidele, et tagada vastavus ja minimeerida võimalikke riske.
