Sisukord
Eestis arutatakse taas kord küsimust, kas täitemenetluse võlgnike info peaks olema avalikult kättesaadav. Seadus nägi alates 1. jaanuarist 2024 juba ette, et täitmisregister kuvab avalikkusele, kas inimesel on täitmisele antud võlgnevus ning kui suur on võla jääk. Reaalsuses register ikka veel ei tööta.
Nüüd soovib Justiits- ja Digiministeerium seda regulatsiooni tagasi pöörata, väites, et võlgnike võlainfo avaldamine riivab nende põhiõigusi. Tegemist on muudetava seadusega, mis pole päriselus kordagi rakendunud.
See on probleem ja kahjulik muudatusettepanek, millest riigikogu peaks hoiduma.
Miks on avalik täitemenetluse info üldse oluline?
Eestis on ligikaudu 75 000 eraisikust võlgnikku, kelle võlad on jõudnud kohtutäituri kätte.
See ei puuduta juhuslikult maksmata arveid ega inkassos olevaid nõudeid, vaid:
- kohtulahenditest tulenevaid võlgasid;
- maksekäsu kiirmenetluse nõudeid;
- tasumata politsei trahve;
- elatisnõudeid.
Need on inimesed, kes ei ole vabatahtlikult oma võlgasid tasunud ja kelle osas täitemenetlus juba käib.
Just nemad ei soovi, et info nende võlgade kohta avalikuks saaks. Argumendiks on, et see raskendab töö leidmist.
Tegelikkus: tööandja saab töötaja võlad niikuinii teada töötasu arestimise akti kaudu. Samuti on avalikud keelumärked kinnistusraamatus, registrites ja sõidukitel.
Avalik täitmisinfo ei ole “häbipost”, vaid vajalik tööriist just neile, kes peavad tegema informeeritud otsuseid:
- üürileandjad;
- laenuandjad;
- ettevõtted, kes soovivad uue partneriga lepingut sõlmida.
Täna on puuküürnikel ja sarivõlgnikel üüripindade ja partnerite leidmine lihtne, sest usaldusväärset infot nende maksekäitumise kohta pole võimalik kontrollida.
Avalik register ei ole vaba piilumine – iga päring jätab jälje
Avalikustamise vastased väidavad, et inimesed hakkavad üksteise võlgasid huvi pärast uurima. Tegelikult:
- infot näeb ainult autentides;
- igast päringust jääb logi;
- register on mõeldud krediidiandjatele, üürileandjatele ja ettevõtjatele, mitte naabrivalveks.
See on kontrollitud ligipääs andmetele, mis aitavad vältida kahju, pettusi ja halbu lepinguid.
Vastuolu: maksehäire registrid on lubatud, täitmisregister justkui mitte?
Täna on Eestis mitu maksehäireregistrit, kus on umbes 150 000 inimese võlaandmed – ja neid müüakse iga päev raha eest.
Miks on lubatud, et eraettevõtted:
- koguvad võlainfot;
- müüvad seda;
- kuvavad isegi aegunud või tasutud maksehäireid;
- sisaldavad nõudeid, mis pole kohtust läbi käinud.
…kuid riik väidab, et kontrollitud, täpne ja kohtulahenditel põhinev täitemenetluse info oleks põhiõiguste rikkumine? See on loogikaviga.
Kui maksehäire info avaldamiseks annab õigusliku aluse isikuandmete kaitse seadus ja GDPR, siis peab sama alus kehtima ka täpsele, riiklikult kontrollitud täitmisinfole.
Ei ole põhjendatud olukord, kus ebatäpne ja osaliselt kontrollimata info on kaubastatav, kuid täpne ja õiguslikult kinnitatud info hoitakse kinni.
Avalik täitmisregister vähendaks petuskeeme ja võlatekete ahelaid
“Pealtnägija” saab igal aastal teha saateid armukelmidest, kes võtavad inimestelt raha ja kaovad.
Kui meil oleks olemas töökindel, ajakohane täitmisregister, saaksid inimesed ja ettevõtted enne lepingusse astumist kontrollida:
- kas isikul on täitmisele antud võlad;
- kui suur on võlasumma;
- kas täitemenetlus on aktiivne.
See ei lahenda kõiki probleeme, kuid vähendab oluliselt riske.
Mida riigikogul tuleb arvestada?
Olen seda teemat arutanud ka riigikogu õiguskomisjoniga. Minu sõnum on sama:
- Muudatusettepanek on kahjulik ja ebavajalik.
- Avalik täitemenetluse info ei ole põhiõiguste rikkumine, vaid tasakaalustatud ja põhjendatud huvi kaitsmine.
- Regulatsioon, mis on juba seadusena olemas, tuleb ellu viia, mitte tagasi pöörata.
- Täitmisregister peab tööle hakkama – see on seaduse järgi pidanud toimima juba kaks aastat.
Kokkuvõte: Täpne võlainfo ei tekita kahju – see ennetab seda
Täitemenetluse info avalikustamine ei ole mõeldud karistamiseks. See on mõeldud:
- paremate otsuste tegemiseks;
- petuskeemide vähendamiseks;
- lepinguvõimaluste läbipaistvuse tagamiseks;
- ausate osapoolte kaitsmiseks.
Muudatus, mis soovib täitmisinfo varjata, ei teeni avalikku huvi. Avalikkus vajab õiget, ajakohast ja kontrollitud infot, mitte teadmatust.
Loe artiklit ka ERRist.
