Nõudekirju on viimastel nädalatel esitatud nii selleks, et tutvuda veel ilmumata raamatu sisuga, aga ka blogipostituste jagamise eest, kuulujuttude levitamise ning arvamusartiklite kirjutamise eest. Kõik on solvunud ja kõigile tehakse äkki liiga
Veel mõned aastad tagasi vaadati nii avalikkuse kui advokaatide poolt nõudekirjade esitamise praktikale halvasti. Praegu tundub, et iga suurem advokaadibüroo on selle praktika hoopis omaks võtnud, loonud lausa laimu osakonna ning hakanud nõudekirju vorpima kõigile ja kõige eest.
Mida siis teha, kui olete ka üks neist „õnnelikest“, kelle postkasti on saabunud laimu nõudekiri?
Esmalt tasub võtta istet, hingata sisse ja vaadata täpsemalt üle, mida teilt üldse nõutakse. Edasine tegevuskava sõltub sellest, kas nõudel on alust. Kui te ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, siis ei pea te ka kellelegi midagi hüvitama. Kui siiski ilmneb, et võib-olla olite oma sõnakasutuses natuke liiga värvikas või avaldasite mõtlematult kontrollimata ja ebaõigeid fakte, tuleb tagajärgedega tegeleda.
Millised on võimalused?
Reeglina küsitakse laimu eest ümmarguselt ca 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitist + lisanduvaid õigusabikulusid, olenevalt advokaadibüroost. Õigusabikulud võivad ulatuda sadadesse eurodesse. Enamus büroodel on päris head nõudekirja blanketid juba olemas, mida saab korduvalt kasutada. Lisaks kontrollisin üle, et tehisintellekt ehk ChatGPT suudab koostada täiesti viisaka nõudekirja kõigest 27 sekundiga. Ehk tänapäeval ei pea nõudekirja koostamiseks isegi advokaadi poole pöörduma. Kui olete nõudekirja kätte saanud, võib alati alustada vabandamisest. Samuti võib teha omapoolse pakkumise mittevaralise kahju hüvitamiseks. Viimasel ajal on kohtud erinevates laimukaasustes välja mõistnud mittevaralise kahju hüvitiseks keskmiselt 300- 600 eurot.
Kui tõepoolest olete eksinud ja soovite kahju hüvitada, võite vastaspoolele teha mõistliku kompromisspakkumise. Teisel poolel on siinkohal mõistlik pakkumine vastu võtta. Kui kokkuleppele ei jõuta ja asi liigub kohtusse ning kohus mõistab hüvitiseks välja sarnase summa, mida pakkusite, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Seega on täiesti võimalik, et isik, kes teilt hüvitist nõudis, saab sama summa, mida alguses pakkusite ning peab kandma nii enda kui teie kohtukulud. Nõudele reageerimata jätmine ei anna eeliseid. Teine pool võib kohtusse minna ka ilma kohtueelseid läbirääkimisi pidamata. Tõenäosus, kas ja kelle vastu kohtusse minnakse, oleneb suuresti rikkumise raskusest ning laimaja isikust. Igale nõudekirjale siiski kohtumenetlust ei järgne ning iga alustatud kohtumenetlus ei pruugi solvatule positiivselt lõppeda.
Kokkuvõtteks soovitan olla esmalt enesekriitiline avaldatava teksti ja sisu osas. Kui inimene tunneb, et teda on siiski laimatud, soovitan pöörduda esmalt avaldaja poole ning paluda tekst maha võtta või muuta. Kui see ei õnnestu, võib tõepoolest pöörduda oma õiguste kaitseks õigusnõustaja poole, aga ka advokaatidelt ootaks inimlikkust. Võimaldada nn hüvitise tasumiseks ja läbirääkimisteks vaid mõned päevad on ilmselgelt ebamõistlik aeg ja halb praktika.
Artikkel ilmus ajalehes „Eesti Päevaleht.“
