Sisukord
2024. aasta jooksul on Eesti õigusruumi ees ootamas rida olulisi muutusi, mis mõjutavad ettevõtete, isikute ja üldise ühiskondliku elu erinevaid aspekte. Käesolev juhend annab põhjaliku ülevaate peamistest uuel aastal jõustuvatest regulatiivsetest muudatustest, et oleksite valmis neis muudatustes edukalt orienteeruma.
Olenemata sellest, kas olete eraisik sooviga mõista uute maksuseaduste mõju või ettevõtja püüdmas orienteeruda käibemaksuga seonduvas keerukuses, annab käesolev juhis selge ülevaate teid mõjutavatest muudatustest.
*Pöörame tähepanu, et antud artiklit tuleks käsitleda vaid üldise ülevaatena saabuvatest muudatustest. Individuaalsete nõuannete või täiendavate päringute saamiseks võtke meiega ühendust.
MAKSUMUUDATUSED
Füüsilise isiku tulumaksu muudatused
01.01.2024 jõustuvad mitmed muudatused tulumaksuseaduses (TuMS). Need muudatused on seotud Eestis toimuva laiema maksureformiga.
Vastavalt tulumaksuseadusele on füüsilistel isikutel õigus maksuvaba tulu arvestamisele tulumaksu kinnipidamisel. Lisaks sellele on füüsilistel isikutel teatud tingimustel ka suurem maksuvaba tulu. Tulumaksuseaduse muudatused piiravad füüsiliste isikute õigust täiendavale maksuvabastusele. Nimelt jäetakse füüsilistel isikutel õigus suurenenud maksuvabastusele järgnevatel juhtudel:
- Laste ülalpidamisel
Praegu kehtiva tulumaksuseaduse redaktsiooni kohaselt võib üks lapsevanem või lapse eestkostja või muu last ülalpidav isik oma sissetulekust maha arvata täiendava maksuvaba tulu, kui ta peab ülal kahte või enamat alaealist last. Seadusandja arvates on mitme lapsega perede toetamine tõhusam peretoetuste andmisega. Seetõttu jäetakse isikud ilma õigusest täiendavale maksuvabale tulule laste ülalpidamisel ja nad saavad selle asemel peretoetusi.
- Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest
Praegu kehtivas tulumaksuseaduses on füüsilisel isikul õigus arvata oma sissetulekust maha täiendav maksuvaba tulu, kui tema sissetulek kokku ei ületa tulumaksuseaduses sätestatud piirmäära. Säte võimaldab isikutel maksuvabastust suurendada, kui nende abikaasa saab vähe maksustatavat tulu või üldse mitte ja abikaasa ei saa selle võrra kasutada täies mahus õigust maksuvaba tulu mahaarvamisele. Seadusandja on otsustanud, et tegelikel vajadustel põhinevad erisoodustused on tõhusamad ja seetõttu ei teeni see säte täielikult füüsiliste isikute eesmärke.
- Eluasemelaenu intressid
Eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus kehtestati eesmärgiga lihtsustada eluasemelaenu saamist ja seega eluaseme kättesaadavuse parendamiseks. Eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus ei ole oma eesmärki täitnud, sest mahaarvamised intresside maksustamisel on juba praegu rangelt piiratud, täpsemalt piiratud 300 euroga aastas (60 eurot kuus). Selle tulumaksuseaduse sätte tühistamisega eeldab riik, et saab vabanenud raha paremini kasutada.
Oluline on märkida, et muudatused mõjutavad maksustatavast tulust mahaarvamiste tegemist alates aastast 2024 teenitud tulust. Füüsilistel isikutel on endiselt õigus maksustatavast tulust teha mahaarvamisi 2023. aastal teenitud tulu kohta, st 2024. aastal esitatud tuludeklaratsioonides. Isikutel ei ole õigust kasutada kehtetuks tunnistatud kõrgendatud mahaarvamisi alates aastal 2024 teenitud tulu osas, st alates 2025 esitatud tuludeklaratsioonidel.
Füüsilistele isikutele jääb õigus täiendavale maksuvabastusele õppemaksu ja annetuste puhul kuni 1200 euro ulatuses, kuid mitte rohkem kui ulatuses 50% Eestis maksustatavast tulust. Kui sissetulekust ei piisa täies ulatuses õppemaksu katmiseks, võib kasutamata jäänud osa üle kanda abikaasale või registreeritud elukaaslasele tingimusel, et maksustamisperioodi jooksul oli olemas ühine varaline abielu- või kooselusuhe.
Käibemaksumuudatused
Alates 1. jaanuarist 2024 tõstab Eesti käibemaksu standardmäära 20%-lt 22%-le. Seoses selle muudatusega on seaduses kehtestatud kaks üleminekusätet.
Esimene säte võimaldab kassapõhise raamatupidamisarvestuse kasutajatel jätkata käibemaksu tasumist vana 20%-lise määraga kuni 31. detsembrini 2025 ka pärast 31. detsembrit 2023 tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest, kui arve on väljastatud ja kaup lähetatud või kättesaadavaks tehtud või teenus osutatud enne 2024. aasta 1. jaanuari.
Teine üleminekusäte on seotud pikaajaliste lepingute alusel tehtud tehingutega, eelkõige kinnisvaraga seotud tehingutega. Maksumaksjatel on lubatud kohaldada enne 1. maid 2023 sõlmitud kirjalike lepingute alusel tehtud maksustatavate kaupade või teenuste tehingute suhtes vana 20 % käibemaksumäära kuni 2023. aasta 31. detsembrini. Seda kohaldatakse juhul, kui lepingus on sätestatud, et kaupade või teenuste hind sisaldab käibemaksu või on käibemaksuga maksustatav 20%-lise määraga ning lepingus ei ole ette nähtud hinnakorrigeerimist käibemaksumäära võimaliku muutumise tõttu. Siin on mõned näited, mis aitavad teil loodetavasti paremini mõista, mida peaksite uuest aastast käibemaksu arvestamisel teadma.
Keerukates maksumuudatustes navigeerimine nõuab ettevaatust. Kui olete ebakindel, kuidas uued maksumuudatused teid või teie ettevõtet mõjutama hakkavad, võtke ühendust meie juhtivpartner Merlin Seemaniga.
ÄRISEADUSTIKU MUUDATUSED
Ärinime broneerimine
Alates 01.03.2024 avaneb võimalus broneerida ärinime – nimelt jõustub siis ÄS § 15.1, mis sellise võimaluse kehtestab. Ärinime saab broneerida nii enne ühingu registreerimist äriregistris kui ka enne ärinime muutmist äriregistris. Riigilõiv ärinime broneerimise eest on 150 eurot.
Ärinime võivad broneerida nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kuid nimi peab igal juhul vastama äriseadustiku nõuetele- olema eristusvõimeline ja mitte rikkuma kaubamärgiomanike õigusi. Ärinime broneerimise taotluse tegemisel tuleb täpsustada ka äriühingu tegevusala ja õiguslik vorm, milles ühing tegutsema hakkab. Registripidaja teeb otsuse ärinime lubatavuse osas ja pärast registripidaja otsust ei ole võimalik broneeritud nime muuta.
Broneeritud ärinime, tegevusala ja õigusliku vormi vastavust broneeringule kontrollib registripidaja ärinime registreerimise avalduse esitamisel.
Ärinime võib broneerida kuni kuueks kuuks, mida võib mõjuvatel põhjustel ühe korra pikendada kolme kuu võrra. Pahatahtlike broneerimiste vältimiseks ei ole lubatud samal isikul sama ärinime uuesti broneerida. Kui broneeritud nime kandvat ühingut ei registreerita broneeringu kehtivusaja jooksul, kustutab registripidaja broneeringu omal algatusel.
Broneeritud nime kasutamiseks teiste isikute poolt peab isik saama nõusoleku, mis tuleb lisada nime registreerimistaotlusele.
Üks isik võib korraga broneerida ainult ühe ärinime ja broneeringu saab tühistada, esitades registripidajale taotluse. Broneeringu eest makstud riigilõivu ei tagastata, kuna otsus nime kasutatavuse kohta on lõplik.
Kas vajate täpsemat infot uute äriseadustiku sätete kohta või muudel ühinguõiguse teemadel? Võtke ühendust meie vandeadvokaat Kati Pinoga.
MUUDATUSED TÄITEMENETLUSES
Täitmisregister
1. jaanuaril 2024 võetakse kasutusele uus täitmisregister. Selle eesmärk on ühtlustada praegust täitemenetlust ja pakkuda menetlusosalistele ja avalikkusele võimalust saada kogu täitemenetluse info ühest kohast.
Täitmisregistri eesmärk on ühendada olemasoleva täitemenetlusregistri ja elektroonilise arestimissüsteemi funktsioonid. Sellega luuakse terviklik andmebaas kõigi täitemenetluste ja kehtestatud arestide kohta.
Kasutajasõbraliku iseteenindusportaali kaudu peaksid täitemenetluse osalised ja õigustatud huvi korral ka avalikkus saama täpse ülevaate isiku osas läbiviidavate täitemenetluste kohta. See võimalus on märkimisväärne edasiminek võrreldes praeguse süsteemiga, kus üksikasjaliku teabe saamine täitemenetluste ja arestimiste osas tähendas erinevate päringute tegemist mitmesse kohta.
Samuti säilitab register olemasoleva elektroonilise arestimissüsteemi funktsionaalsuse. See hõlmab selliseid olulisi toiminguid nagu kontode arestimine krediidi- ja makseasutustes ning päringute ja vastuste sujuv vahetus volitatud asutuste vahel.
Teine oluline omadus on avalikkuse ja kolmandate isikute juurdepääs registrile. Infot saaksid lisaks avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatele asutustele ka need isikud, kellel on näiteks lepingulisse suhtesse astumise eesmärgil vaja saada üldistatumat infot isiku maksedistsipliini kohta.
Käibemaksutõus
Alates 2024. aastast käibemaksu määra tõus 20%-lt 22%-le suurendab ka võlgnike kohustusi täitemenetluses. Käibemaksustatud on kohtutäituri tasu ja täitekulud. Kui võlgnik tasub täitmisesse antud nõude koos kohtutäituri tasuga veel 2023. aastal, on see käibemaksumäära muudatuse võrra odavam kui tasuda peale 2024. aasta algust. See puudutab ka neid kohustusi, mille täitmiseks kohtutäituri antud vabatahtliku tasumise tähtaeg saabub alles 2024. aastal. Nimelt lisandub käibemaks ka kohtutäituri tasule ja täitekuludele ning 1. jaanuaril 2024 arvutatakse tasude ja täitekulude selleks päevaks tasumata osale lisanduv käibemaksumäär ümber kõikides menetluses olevates asjades.
Registreeritud elukaaslased
Täitemenetluse seadustikus on sisse viidud muudatused, millega on lisatud seadustesse registreeritud kooselu mõiste. Uute muudatuste kõrval tuleb lisaks abikaasadele arvestada ka registreeritud elukaaslaste õiguste ja kohustustega, sh on reguleeritud registreeritud elukaaslaste ühisvarale sissenõude pööramine.
Kui vajate lisateavet muudatuste kohta täitemenetluses või nõuandeid muudes võlgadega seotud küsimustes, aitab teid meie jurist Kaire Sepper.
EUROOPA LIIDU ÕIGUS
Muudatused töötajate puhkeaja tagamisel
Euroopa Kohtu hiljutine otsus on muutnud igapäevast ja iganädalast puhkeaega käsitlevate eeskirjade tõlgendamist. Eesti tööõiguse kohaselt peab töötajal olema iga 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Nõuded iganädalase puhkeaja kohta on erinevad sõltuvalt sellest, kas töötaja töötab summeeritud tööaja süsteemi alusel või mitte. Päevase tööaja arvestusega töötajate puhul peab puhkeaeg olema vähemalt 48 järjestikust tundi ja summeeritud tööaja arvestusega töötajate puhul 36 tundi nädalas.
Varem loeti igapäevane puhkeaeg nädalase puhkeaja osaks. Euroopa Kohus on aga selgitanud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis tööaja korralduse teatavate aspektide kohta sätestatud õigused igapäevasele ja iganädalasele puhkeajale on kaks eraldi õigust, millel on erinevad eesmärgid. Seetõttu on oluline tagada, et töötajad saaksid neid õigusi tõhusalt kasutada. Euroopa Kohus otsustas, et töötajate tervise paremaks kaitsmiseks tuleks igapäevane puhkeaeg lisada iganädalasele puhkeajale.
See direktiivi uus tõlgendus ei mõjuta isikuid, kes töötavad esmaspäevast reedeni kaheksa tundi päevas. Siiski võib see muuta tööaja graafiku alusel töötavate isikute töökorraldust. Lisaks 36- või 48-tunnisele iganädalasele puhkeajale tuleb lisada 11-tunnine igapäevase puhkeaja miinimumnõue, mille tulemuseks on kokku 47 või 59 tundi järjestikust iganädalast puhkeaega.
Lisateabe ja nõuannete saamiseks muudes tööõigusega seotud küsimustes võtke ühendust meie advokaat Kristel Tael-Samega.
ELi tehisintellekti määrus
Euroopa Liit (EL) on astunud olulise sammu tehisintellekti süsteemide arendamise, turuleviimise ja kasutamise reguleerimise suunas, töötades ELi tehisintellekti määruse kallal. Selle pöördelise õigusakti eesmärk on kehtestada riskipõhine lähenemisviis tehisintellekti reguleerimisele, liigitades tehisintellekti süsteemid kolme kategooriasse vastavalt nende potentsiaalsetele riskidele: lubatud-, kõrge-, ja keelatud riskiga.
Tehisintellekti määrusega kehtestatakse riskipõhine lähenemisviis tehisintellekti reguleerimisele, liigitades tehisintellekti süsteemid kolme kategooriasse. Lubatud tehisintellekti süsteemide suhtes kehtivad üldised läbipaistvusnõuded, samas kui suure mõjuga generatiivsete tehisintellekti süsteemide ja keelatud riskiga tehisintellekti süsteemide suhtes kehtivad vastavalt lisakohustused ja -keelud.
Tehisintellekti määruse ettepanek tehti esmakordselt 2021. aastal ja pärast tuliseid arutelusid jõuti lõpuks 2023. aasta detsembris poliitilise kokkuleppeni, mis hõlmab kõiki tulevase tehisintellekti määruse peamisi aspekte. Tehisintellekti määruse täistekst avaldatakse arvatavasti peagi ja määrus peaks jõustuma 2024. aasta esimeses kvartalis. Tehisintellekti määruse rakendamise periood on 12-24 kuud, kusjuures kohustused hakkavad kehtima järk-järgult.
Määruses on sätestatud tugev kontrollimehhanism, mille kohaselt on trahvid 7,5 miljonit eurot (1,5% ülemaailmsest käibest) kuni 35 miljonit eurot (7% ülemaailmsest käibest). Trahvid on astmestatud vastavalt rikkumise raskusastmele ja ettevõtte suurusele. Selline tugev kontrollimehhanism on oluline, et hoida ära rikkumisi ja tagada, et määrus kaitseb tõhusalt kodanike õigusi ning edendab vastutustundlikku tehisintellekti arendamist ja kasutamist.
Lugege määruse kohta lähemalt siit. Nõuannete saamiseks seoses käesoleva määrusega või muudes infotehnoloogiaga seotud küsimustes, pöörduge meie partner Toomas Seppeli poole.
Krüptovaraturgude määruse jõustumine
ELi krüptovaraturgude määrus (MiCAR) jõustub kahes osas. Esimene osa, mis on seotud varapõhiste token’itega (III jaotis) ja e-raha token’itega (IV jaotis), jõustub 2024. aasta juunis. Ülejäänud sätted, sealhulgas nõuded muude krüptovarade kui varapõhiste token’ite või e-raha token’ite väljastajatele ja krüptovarateenuste osutajatele, jõustuvad 2024. aasta lõpus. Tehnilise konsultatsiooni paketid on juba osaliselt avaldatud, kolmas pakett avaldatakse 2024. aasta alguses.
Üleminekusätted võivad pikendada olemasolevate reguleeritud teenuseosutajate õigust jääda turule kuni 2026. aasta juulini, kuid otsus selle rakendamise kohta sõltub ELi liikmesriikide parlamentide otsusest. Eesti valitsus ei ole veel esitanud ettepanekut, mille Riigikogu saaks vastu võtta.
Tutvu meie eelmise postitusega määruse kohta. Kas vajate nõu krüpto- ja plokiahela küsimustes? Võtke ühendust meie advokaadi Vladislav Linkoga.
______________________________________________________________________________
Loodame, et leidsite sellest juhendist kasulikku informatsiooni. Et olla kursis regulatiivsete muudatustega ja saada rohkem teavet teie jaoks oluliste globaalsete/kohalike õiguslike küsimuste kohta, tellige meie uudiskiri.
Kas teil on küsimusi seoses mõne muudatusega või vajate konkreetset nõu mõnes õigusküsimuses? Võtke meiega ühendust!
